Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisteemad ärieetikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetikaal, töötaja, reklaam, öko, egoism, müüja, eetilised, seonduv, konfidentsiaalsus, eetikakoodeks, avalikkus, printsiibid, õiglus, objektiivset, diskrimineerimine, indikaatorid, maksud, vastutustundlik, missioon, konventsionaalne, ärieetika, koost, deontoloogilise, deontoloogiline, teleoloogiline, utilitarism, õigsus, tahe, alternatiivseadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses
valetamine väär isegi siis, kui see võib tuua häid tagajärgi Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea. Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu
Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Vooruseetika. on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom, mitte tegu (deont. eetika) ega selle tagajärjed (teleol. Eetika). • Milline inimene on hea? Milliseid iseloomujooni oleks hea endas arendada? • Aretē – kr. k loomutäius, voorus • Head iseloomuomadused – voorused; halvad – pahed. Eetiline egoism. on teooria, kus õige ja vale sõltuvad sellest, kui palju need toovad mingisugust tagajärge isikule. Eetilise ettevõtte juhtimismudel. võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, panustavad oma töötajate rahulolusse, edendavad kohalikku või Eesti elu, lahendavad keskkonnaprobleeme või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm). Töösuhete eetika. Töösuhted peavad olema ühesti mõistetavad ja läbipaistvad
........3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1.4 Eetika ja vabadus...................................................................................................7 2
5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel
teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades
missugune on õige inimväärne elu? Kuidas peaks inimene käituma? Enamik klassikalisi teooriaid ei tee nende küsimuste vahel olulist vahet. Need teooriad lähtuvad postulaadist, et kui me teame, mis on õige elu, siis püüame loomulikult ka nii elada. Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil: 1) subjektivistlikud ja objektivistlikud; - eristamise aluseks subjekti otsustus. Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia)
4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiline printsiip - õigus informatsioonile (mis teevad töökoha arvutiga) - vs õigus privaatsusele : õigus informatsioonile on tähtsam, sest on ettevõtte omand- AVALIK SALAJA JÄLGIMINE Ettevõttel on õigus salaja jälgida deontoloogilise printsiibi järgi, kuna ettevõttel on õigus informatsioonile ehk, mida töötaja teeb ja õigus ka omandile ehk mida tema asjadega tehakse 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Rikutakse tema õigust privaatsusele. 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Võimaliku eetilise konflikti õib lahendada avaliku salajase jälgimise abil töötajatele teatakse, et neid võidakse tööajal salaja jälgida (juba töölepingu sõlmimisel; näidatakse ka vahendit) 7
Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja
) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik
või saavutada seda, et olla armastatud. 12. Kas saab esineda sellist olukorda, et austuse printsiibi järgi on tegu eetiline, aga laiendatavuse printsiibi järgi ei ole? Miks? Ei. Sellist olukorda ei eksisteeri, sest tegemist on Kanti deontoloogilise printsiibiga ning mõlema puhul alused jäävad samaks, seega ei ole võimalik, et austuse või laiendatavuse printsiibi alusel oleksid eetilised. 13. Milles seisneb John Rawlsi õigluseteooria esimene printsiip? Rawlsi õiglusteooria esimene printsiip: Suurim võimalik võrdne vabadus! Selle järgi peaks igal inimesel olema võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile Vabadus ei saa olla täiesti absoluutne, peab olema võimalikult võrdne Vabadust võib piirata vaid, kui väiksema vabadusega inimene on ise sellega nõus või on eesmärk tagada avalikku korda. Vabaduse piiramine peab olema alati põhjendatud. 14
7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist. Masskultuurile tehtav reklaam tasub end paremini ära
7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist. Masskultuurile tehtav reklaam tasub end paremini ära
7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist. Masskultuurile tehtav reklaam tasub end paremini ära
. , (., -, ). , (., , ). , ., , .. - , , , 4. Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? , . , . , , , . 5. Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust valikule? Tarbija kaitseamet - , - 6. Ausa reklaami kaks põhimõtet (tingimust)... . , :** , , ** , . . 7. Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? , , «» «», « » « « , - , , , . , , , . 5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt? (c1) , , . . , . , , . 2. Mida kujutab endast ,,greenmail" ehk ,,roheline väljapressimine"? « »: ,
vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende
Utilitaarne lähenemine: Selles lähenemisviisis juhid analüüsivad nende otsuste mõju inimestele, keda need otsused mõjutavad. Selle lähenemisviisi keskmes on meetme asemel tegevus, selle motiiv. Positiivsed ja negatiivsed tulemused kaalutakse ja juhtimismeetmed on õigustatud, kui positiivsed tagajärjed kaaluvad üles negatiivsed mõjud. Reostuse standardid ja reostuse mõju ühiskonnale analüüsimine on juhtimiskeskkonna eetikakoodeks utilitaarse lähenemisviisi alusel. 2. Moraalipõhine lähenemisviis: Selles lähenemisviisis järgivad juhid eetikakoodeksit, mis hoolitseb inimeste põhiliste ja moraalsete õiguste eest; õigus kõnele, õigus elule ja turvalisusele, tunnete väljendamise õigus jne. Ettevõtlusorganisatsioonide kontekstis avalikustavad juhid asjaomaste inimeste heaolu jaoks vajalike aastaaruannete kohta teabe
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem
mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad
Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20
Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha. Mis muudab moraaliotsused tõeseks? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes. Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20
Moraal Ideaalne valdkond: Praktiline arusaamine heast ja kurjast, (materiaalne) valdkond: normidest, eesmärgid, käitumine veendumused jm. Eesmärgid püüdlused, Tegevus Hinnang veendumused NB! Nn. "puhast" kõlbelist tegevust ei ole olemas, eetilised eesmärgid teostuvad teiste tegevuste kaudu. NB! Eetiline käitumine eeldab valikuvõimaluste olemasolu ja oma tegevuse tagajärgede selget teadvustamist. Aristoteles eetikast Aristoteles (384 322 eKr) oli esimene, kes hakkas tegelema eetika kui iseseisva uurimisobjektiga. A. huvitab tegutsev ja toimiv inimene. A. käsitluses inimene on: · zoon politikon (ühiskondlik olend)
tegevuses, võib väljenduda filantroopiana, heategevusena, annetuste kogumises ja tegemises jne. Iseloomulik Kristusele. PATRIOTISM (kr patre kodumaa) kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. KOLLEKTIVISM (ld collectivus, colligere koguneda) ühtsustunne, mis vastandub individualismile. Eetiline dilemma Eetiline dilemma on vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel hea ja hea vahel halva ja halva vahel Praktilises elus on tegemist ka ..., kus valikuvõimalusi on rohkem kui kaks. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide huvide vahel. Näiteks: omanike ja töötajate, töötajate ja klientide jne. vahel. Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad 1. Huvide konflikt tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest
tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital · Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega
tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital · Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne
ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest sõltub edu, töö kvaliteet ja lõppkokkuvõttes töö efektiivsus ja kindlasti kollektiivi omavahelised suhted. Töö probleem: kuidas ettevõtes saab tänu eetilistele käitumisele organisatsiooni arengut ja töö
Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline
kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid. Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks. Otsused langetatakse aluste põhjal. See, kes langetab otsustuse arvab, et on küllaldaselt alust öelda, et asi on nii. Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte,
5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840
Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus seadused on vajalikud, et säilitada vabaturgu. A. Smith näitas, juhtkonnal seda varjata, on see ju petmine. Teiselt poolt, kui kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse et ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega on tegemist aktsiaseltsidega, on omanike ring lai ja kõigi kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. madalamat. Siit järelduvalt on vale ja vägivald nii kõrge ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab omanike kõigist riskidest teavitamine võiks aktsiaseltsi teistpidi Ausa reklaami kaks põhimõtet1.ta peab sisaldama piisavalt
annaabi.ee 
