töötlemisfaaside ja -kidade kõrvaldamist. Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05..
ø 44 mm, H= 18mm ø 52 mm, H= 11mm Treimine 2. Sisepind, silindriline Puurpink ø 6 mm, H= 10mm Puurimine 2. Lõiketööriist ja teriku materjal Etteantud pindade 1 ja 2 töötlemiseks valin astmetreimise, sisepinna lõiketööriistad ning kombineeritud avardi-süvisti. Teriku materjali valikus lähtun ISO 513 standardi kohaselt. Standardi kohaselt valin tähistusega K- teriku. Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01. Põhilisteks treimisoperatsioonideks kasutan K10 ja teriku ning viimistluseks valin K10 teriku. Pinna 1 töötlemiseks kasutan astmetreitera ja sisetreitera. Pinna 2 töötlemiseks kasutan kombineeritud avardi-süvistit. Avardi-süvisti materjaliks valin vastavalt hallmalmi puurimiseks. 3
kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 3. Avardid ja süvistid. Nende kasutamise eesmärgid.. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku...
Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt-kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid. Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Avardil puudub tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga
metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450
3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1
puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm peen Zmin = 50 µm Sele 1. Avade nr 1 jaoks tuleb jätta töötlusvaru pärast avardamist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. Avardi mõõt(avardatud ava) peab olema 24,65±0,1 mm. Valmis detaili ava mõõt on 24,8±0,1 mm. Pärast pinna nr 2 freesimist peab mõõt t=60±0,04 mm. Pärast pinna nr 2 lihvimist peab mõõt t=60,1±0,04 mm, sest pinna nr 5 lihvimise(eelnev) jaoks peab jätma töötlusvaru 100 µm. Valmis detaili mõõt t=60±0,04 mm. Pinna nr 3 jaoks tuleb jätta töötlemisvaru pärast freesimist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm
Alljärgnevas tabelis 2.16 on toodud süvispuuri põhitüübid ja süvistus näited. Tabel 2.16 Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 µm Ra järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi (joon. 132) koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist
· treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni. Lõikeriistaks höövellõikurit. · freespinkidel- lõiketöötluse universiaalsemaid tehnoloogilis protsesse. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid, sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu
Selleks, et puuri jahutada ja ava laastust puhastada, on soovitav puur aeg ajalt avast välja tuua. Avardid kinnitatakse koonussaba abil tsentripuki pinooli. Ettenihet võib anda nii käsitsi kui ka mehaaniliselt. Avardusvaru sõltub ava läbimõõdust ja on 0,5...2 mm raadiusel. Kiirlõiketerasest avardi ettenihe on 0,3...1,2 mm/p , kermisavardil 0,4...1,5 mm/p. Lõikekiirus on vastavalt 20...35 m/min ja 60...200 m/min. Suuri avasid töödeldakse liitlõikeriistaga - puuravardiga. Faase ja koonussüvendeid töödeldakse süvistiga, mille lõiketerade arv on suurem kui avarditel. See võimaldab saada töötlemisel pinnakareduse Ra = 1,25...0,63 um.
treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.2 Sammasterituspink http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html a - hõõritsa teritamine; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html b - avardi teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html c -puuri teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html d - freeside teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html e - süvispuuri teritamine http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine ava läbimõõdu suurendamisek, Hõõritsat kasutatakse (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. hõõritsemiseks – avade viimistlemiseks suurema täpsuse Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi avardamist, Süvistiga töödeldakse puuritud avade kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. otspindu avale ristpinna või koonilise pinna saamiseks, Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48
kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga, enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks on töötlemismeetod. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, frees-, hambalõike jm
annaabi.ee 
