Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: KMT webct kordamisküsimuste vastused

Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele?

Vastus leiad õppematerjalist: KMT webct kordamisküsimuste vastused

Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav?

Vastus leiad õppematerjalist: KMT webct kordamisküsimuste vastused

KMT webct kordamisküsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks?
Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele?
Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav?

METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA:

1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest.
2) tardlahus - nim. faase , kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi.
3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel.
2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid.
1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom.
2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone.
3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute kristallide vahel.
4) Ruumdefektid- makroskoopilised kõrvalekalded metalli korrapärasest struktuurist, nt praod , poorid jms.
3. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest.
4.
5. Eutektikum on vedelast faasist üheaegselt väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu.
6. Haprad materjalid purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. Plastete materjalide korral koondub tõmbetugevusest (lk 46) alates deformatsioon ühte lõiku: teimikul moodustub kael .
7. Desoksüdeeritakse tavaliselt ferromangaani, ferrosiliitsiumiga või puhta alumiiniumiga. Desoksüdeerimine- vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist.
8. Keemine algab seoses temperatuuri tõusuga ja süsiniku oksüdeerimise eeltoodud endotermilise reaktsiooni aktiveerumisega. CO mullide eraldumist läbi metalli nim. keemiseks. Teises etapis eemaldatakse väävel.
9. 1) Jäätmete puudumine. Materjalide kasut, koenfitsent 95- 97%
2) Väike tehnoloogiliste etappide arv toodete valmistamisel: 4...6
3) Energia kokkuhoid: 50...80%
4) Kõrge automatiseeritavuse tase
5) Värvilismetallide kokkuhoid
6. Väiksemad kulutused tööjõule
7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda
8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda.
10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine , oksiidide taandamine , metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine.
11. Kalibreerimist
12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust.
13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit , sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle , fluoroplasti jne.
14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; „higistavate“ materjalidena pindade jahutamiseks ; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks ; katalüsaatoritena jne.
METALLIDE TEHNOLOOGIA :

Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine - plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama.

Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts –sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al- sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt.
LÕIKETÖÖTLEMINE

?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus.

1) pealiikumine - on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis.
2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse . Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas.
3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast
4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast.
5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s.
6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine.
7. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nim püsivusajaks. Treilõikuri püsivus on tavaliselt 7,5...15 min.
8. Lõikekiirus avaldab suurimat mõju püsivusajale.
9. Pealiikumine, ettenihkeliikumine, lõikesügavus???
10. Treipinkides, freespinkides....
11. 1) treipinkidel: (koorimist, silumist, peentöötlemist) silinderpinna ja otspinna treimine, läbilõikamine, keeruliste kujupindade töötlemine. Kasutada saab treiterikut, keerdpuuri ja avardit, kujulõikureid.
2) puurpinkidel: puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Kasutatkse puure, hõõritsaid, avardeid ja keermelõikureid.
3) höövelpinkidel:
4 freespinkidel: töödeldakse horisontaal-, vertikaal - ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, töödeldakse keerukaid kujupindu. Tasapinna freesimine silinderfreesimisega, otsfreesiga, külgfreesimine, soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine.
12.
13.
14.
15.
16. Silinderfrees, otsfrees, laupfrees , ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees- kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale.
Konstruktsioonilt võivad olla tervik- ja koostefreesid.
17.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 71 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mkb Õppematerjali autor

90% küsimustest vastatud, puudu enamasti liikumisskeemid lõiketöötlemisel ja mõne üksiku küsimuse vastus.

konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia kmt webct pulbermetallurgia metallurgia

Sarnased õppematerjalid

docx

Konstruktsioonimaterjalid e eksamiks kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poor

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

docx

Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker

1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismeta

Metalliõpetus

docx

Metallide tehnoloogia

27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektriene

Materjaliõpetus

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .......................................................................................................................... 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm ..................................

Metalliõpetus

pdf

KMT Kordamine

1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

pdf

Tootmistehnika Eksam

Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................

Tootmistehnika alused

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid