Metallide tehnoloogia, materjalid 2.kontrolltöö kordamisküsimused vastustega (0)

1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest.
Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt.
Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele.
Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa.
Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma.
2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus.
Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus)
Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga.
Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas.
Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone.
3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes.
Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sulamite keevitamiseks.
Eelised: Sobib materjali paksustele üle 1,0..1,5mm. Kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed.
Puudused: Keevitus ja tootlikus on väiksed, kuna ajakaod tekivad elektroodi vahetamisel ja kaare taassüütamisel.
4.MIG/MAG keevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes.
MIG/MAG keevitus on tänapäeval maailmas enim levinud keevitusmeetod. Laevaehtiuses ja remondis kasutatakse.
MAG- keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis.
MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis.
Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet.
Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik.
5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks.
Ümardetailide töötlemine( treimine , ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine( freesimine , hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine .
6. Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid.
Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret.
Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine.
Treipingid jagunevad: universaaltreipink , revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink.
Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera.
7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid.
Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni , tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule.
Silinderfrees, otsfrees , ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees.
8. Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid – instrumendid .
Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks.
Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine.
Spiraalpuur, avardi , hõõrits, süvisti, keermepuur.
9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala.
Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel.
Katkendkarastus – Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel.
Astekarastus – Austentiit muutub martensiidiks.
Isotermkarastus – Beiniidi saamiseks.
Pindkarastus – Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine.
10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala.
Kõrgnoolutus – Kasutatakse teraste noolutamisel 450…650 kraadil konstruktsioonterastel.
Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300…400 kraadil.
Parendamine – Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.