mehhaniseeritavus, protsessi hulk, keevismetalli gaasikaitse mittepüsivus, palju kahjulikke puudumist välitingimustes ning keevitusgaase, tuuletõmbe käes. elektroodidekatete niiskusimavus Kasutusala Surveanumate ja katelde Autoremont, kasutatakes remont, ehitusplatsidel, mittelegeer-, madallegeer-, ja veealune keevitus kõrglegeerteraste, alumiiniumi-, vase-, niklisulamite kokkukeevitamisel Kuna käsikaarkeevitusel on väike tootlikus ja halb mehhaniseeritavus, seega on kergem ja parem kasutada MAG-keevitavust. Keevitustransformaatori ehitus 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3
1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid. Parameetrid. 2. Tabel kahe protsessi võrdlemiseks. Valida üks keevitusviis, põhjendada valikut. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem ja kirjeldus 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik 5. Keevitusparameetrite valik 6. Toorikute ettevalmistuse kirjeldus 1. 2. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus(141) Keevitatavad materjalid ja nende Mittelegeer-, madallegeer-, Keevitada võimalik kõiki metalle. suurim paksus kõrglegeerterased, Al-, Cu-, Ni- Õhukesed materjalid alates 0,1 mm. sulamid. Minimaalne paksus 0,8 Enamlevinud terased, mm, ülemist piiri pole. kõrglegeerterased, Al, Cu, Mg, Ni, Ti ja pronks paksustel 0,15-6 mm
Kodutöö nr.2 Keevitamine Nimi: Tallinn 2009 MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm, kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase-, ja alumiinium ja vask. niklisulamid) Keevitatavate materjalid paksus Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) Keevitamise tootlikus ja keevituskiirus
6) Liidete kvaliteedikontroll 2. Kaitsegaaskaarkeevituse MIG-keevituse ja TIG-keevituse võrdlus. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus (141) Keevitatavad materjalid Keevitusviisi kasutatakse Võimalik keevitada kõiki kõikide keevitatavate metalle. Kasutatakse õhukeste metalsete materjalide puhul: materjalide keevitamisel alates mittelegeer-, madallegeer- ja0,1 mm, enam levinud teraste kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja ja kõrglegeerteraste, Al, Cu, Ni-sulamid. Sõltuvalt Mg, Ni, Ti ja pronksi keevitatavast materjalist keevitamiseks materjali valitakse kaitsegaasi liik. paksustel 0,15...6 mm. Materjalide max
Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks terasplaati on paksemad kui 4 mm, freesin plaatide otsad ära 45° nurga all ning lisaks tuleb detail läbikeevitada kaks korda. Lõpptulemus peaks siis olema selline: Ülesanne 1 Võrdlen antud keevisliite teostamiseks kahte erinevat keevitusprotsessi: elektroodkeevitus või MAG-keevitus. Võrreldav Elektroodkeevitus MAG-keevitus tingimus 1.Keevitatavate Kasutatakse kõikide teraselii- Mittelegeer-, madallegeer-, kõrglegeer- materjalide kide, malmi, Ni ja Cu sulamite terased, alumiiniumi-, vase- ja loetelu keevituseks ja piiratult Al- niklisulamid. sulamite remontkeevituseks. 2.Keevitatavate Võimalik keevitada materjale Keevitatavate materjalide paksus algab materjalide läbimõõduga alates 1,0 mm. 0,8 millimeetrist, tänu keevituspara- paksus Suurim paksus pole piiratud
1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131
käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul. 29) Gaasikeevituse leegi võimsust reguleeritakse: põleti erineva läbimõõduga avade suudmiku valikuga. 30) Lõikeriistade teriku kõvasulamplaadid kinnitatakse terakehale: jootmisega.
suurus; keevitaja lühike väljaõppeaeg. MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist). Keevitusprotsessi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase- ja niklisulamid. Sõltuvalt keevitatavast mater- jalist valitakse kaitsegaasi liik. Keevitada saab väga erineva paksusega lehtmaterjali. Minimaalseks loetakse umbes 0,6mm paksust terast, ülemine piir praktiliselt puudub. Paksema terasplaadi keevitamiseks sobib kõige paremini keevitamine täidistraadiga. Materjali paksuse nii suur erinevus on võimalik tänu keevitus parameetrite ja keevituskaare tüüpide laiale reguleerimisvahemikule
Vedel räbu on elektrolüüdiks, milles eraldub keevituseks vajalik soojus. Keevitusvanni piiratakse külgede poolt veega jahutavate tugiplaatidega ehk kristallisaatoritega. Perioodiliselt lisatakse keevisvanni pulbrilist räbustit. Kasutatakse ühe ja mitme elektroodiga üheläbimikeevitust. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, traadi etteandekiirus on konstantne. Kasutatakse kuni 950 ,, paksus madalsüsinik-, madallegeer- ja austeniitteraste keevitamiseks ühe läbimiga. Minimaalne õmbluse pikkus on 100 mm, maksimaalne 6500 mm. Protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus (kuni 22 kg/h), suur keevituskiirus, väike lisamaterjali kulu, minimaalsed deformatisoonid, keevituspritsmete puudumine, kõrge kvaliteet. Vastakkaarkeevitus on keevitusprotsess tihvtide, poltide jms otspinna kaudu külgkeevitamiseks. 8. MIG/MAG keevitus, keevituse olemus ja kasutusalad. MIG/MAG keevitusseadme ehitus.
MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, keevitamisel ei teki räbu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg, ei sobi kasutamiseks välistingimustes. MIG/MAG keevitust kasutatakse kõikide keevitatavate metallsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48
Temperatuurid terased 911 °C (tähistatakse A3-ga) ja 1392 °C (A 4) on raua 0,25 0,9 Mn 440 22 polümorfse muutuse temperatuurid – toimub üle- G-C25 0,28 1,65 Mn 480 17 minek ühelt kristallivõrelt teisele. Raua polümorfismi G-28Mn6 mõju ulatub ka tema sulamitesse. Madallegeer- Süsinik võib esineda mitmel kujul, sh. tee- terased mandina ja grafiidina. Rauasüsinikusulamites on 0,25 1,2 Cr 700 12 vabas olekus süsinik grafiidi kujul, mille kristallivõre G-25CrMo4 0,3 Mo
kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse terased temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C G-C25 0,25 0,9 Mn 440 22 juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. G-28Mn6 0,28 1,65 Mn 480 17 Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse tera- Madallegeer- seid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. ele- terased mentidega. Terastest, mis on mõeldud tööks G-25CrMo4 0,25 1,2 Cr 700 12 kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodus- 0,3 Mo tavad suure grupi katla- ja klapiterased. Esimesed Kõrglegeer-