Kool klass nimi 20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID Referaat Juhendaja: ___________ Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2
asendana konkreetset inimest,kes peab igapäev silmitsi seisma eluliste valikutega ja olemasolu piididega.Kui elada elu,mida elatakse individuaalsust teadvustamata,seades end kellegi teenistusse,mis nõuab midagi,mis on indiviidile vastuvõetamatu,siis on see elu võõrundunud ja absurdne. Teadvustatud absurd-inimene,kes teadvustab et ta elu on absurd,kuid ta ei muuda seda,siis ei ole veel kõik kadunud.Albert Camus(1913- 1960)"Külaline".Tegelased on piirsituatsioonides.Absurditeater-sai alguse 1950- ndatel,seotud eksistentsialismiga.teatris ei laskuta mõtisklustesse elu absurdsuse üle,vaid näidatakse seda.Ei jutustata lugusid,pole konflikti,absurdsus anti edasi läbi erinevate kujundite.Paul Eerik Rummo"Tuhkatriinumäng".Maagiline realism-seostan eksistentsialismiga.sai alguse Ladina-Ameerika maadest.Tekkepõhjused:Ladina-Ameerika olukord.1.Lääne tsivilisatsiooni mõjusid järgiv kõrgkiht.2.Neile vastandusid
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
Sürrealistide luulest käisid läbi androgüünia ja lapsnaise motiivid. Sürrealistidel oli müüditeooria, mis oli seotud nende sooviga ühiskond vastavalt oma arusaamadele ümber kujundada. Müüt on reaalsus, milleta ühiskond elada ei saa. Et luua uusi ühiskondi, on vaja uusi müüte. Sürrealism peab muutuma uuekollektiivse müüdi loomise vahendiks. Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Absurditeatri autorid näitasid olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on
esimeseks lavastajaks, tema teater Berliner Ensimble // "Trummid öös", "Kolme krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema-
Selle vundamendiks on marksistlik ühiskonnaõpetus. Hitleri võimuletulekuga, pidi Brech oma marksistlike vaadete pärast saksamaalt lahkuma. Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu". 1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble. 1950-1960 ndail aastail lavastati Brechti näidendeid kogu maailmas, tema eepilise teatri teooria leidis poolehoidjaid ja järgijaid. Absurditeater tekkis Prantsusmaal. Absurditeatri autorid ei lasku arutlustesse elu mõte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Tegemist on seisundi teatriga. 1960'ndatel sooritas absurditeater
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on...
ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 17. Mis romaan on tavakäsitluses austerlase Hermann Brochi peateos? Brochi eluaastad? Brochi (1886 1951) peates on ,,Virgiliuse surm" 18. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega ,,Lõuna gootika" ja ,,grotesk". Nimetage kummaltki üks romaan. Flannery O'Connor ('Wise Blood'), Katherine Anne Porter ('Ship of Fools') 19. Millist romaani peetakse tavaliselt esimeseks ladina-ameerika maagilise realismi
Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmnesid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater jut sündmustest inimene on uurimisobjekt,muutuv ja muudetav.*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu. Absurditeater 1950. Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Keha ja ruumi kasutusel põhinevad kujundid, suunatud meeltele. Peateema inimeseolemisseisund maailmas.- Inimene kaasinimestest võõrandunud.Seisunditeater. 1960 europa suured lavad. Samuel Beckett. Iirimaal. Prat. Ja it filosoof. Inglise keele õppejõud. Kirjanduslooming ,, Godot`d oodates" ,,lõppmäng". Oli oma näidendite lavastaja. Lavakujundus napp. Min tegevus, määramata aegruum, tegel. Tiht. Kõne ja liikumisvõim
Taustaks on sõjatragöödia ja inimesed,kelle elu selle taustal mõtetuks muutub.Tegelased on piirsituatsioonides. Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus.Mingid väärtused-riigi ja ühiskonna huvid, usulised eesmärgid-ei saa asendada konkreetset inimest,kes iga päev seisab silmitsi eluliste valikutega ja olemasolu piiridega. *Albert Camus ,,Külaline" Neorealism tekkis 1960ndatel.Vastutav kirjandus,mis on seotud eksistentsialismiga. Esiplaanil on sotsiaalne kurjus. Absurditeater tekkis 1950ndatel.Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas.Sündmustik antakse edasi läbi sümbolite,ei jutustata ja puudub konflikt.Mõtisklustesse ei laskuta vaid näidatakse elu absurdi.Vaataja ülesandeks on osadest pilt kokku panna ja see pole üheselt mõistetav. *Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" Maagiline realism tekkis Ladina-Ameerika maades 20.saj.alguses.Tekke põhjused: 1.)kõrgklass jäljendas Euroopat ja sai endale kõike lubada
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus
Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880
Kodanliku draama arendusse andis suure osa F. Von Schiller, kes mõjutas ka romantikuid. 19. saj. alguses oli valitsev romantiline suund kuid selle sajandi lõpuks seadis naturalism argise tõetruuduse. Kirjeldati perekonnaelu vastuolusid ja kritiseeriti ühiskonda. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli A. Tsehhov ja Maeterlinc oli sümbolismi meister. Poliitilise teatri lipukandja B. Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II Maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism ja absurditeater. Eesti teater Eesti teater sai alguse ,,Vanemuise" seltsist eesotsas Lydia Koidulaga 1870. aastal. Eesti teater oli siis vähenõudlik, külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega väljendati ühiskondlikke hoiakuid. Meie rahvas võttis selle kunstiliigi üllatavalt kiiresti omaks. Nüüd olid ka näiteringid rahvusliku liikumise vormid. Kogu selle aja vältel oli ikkagi juhtivaks Tartu ,,Vanemuine" mis kujunes juba poolkutseliseks teatriks, selle kõrgaeg oli 1880. aastal
eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi - Positiivne lahendus ei ole võimalik - Õnnetu lõpp - Värsskõne Tragöödia enne ja nüüd - Kangelase/tegelase vastandumine: klassikalises tragöödias kõrgemate jumalike jõududega – nüüd saatuse või ühiskonnaga - Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks. Absurditeater - absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“ - absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena. - Beckett „Godot’d oodates“ Komöödia - kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“ - arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest - klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr Komöödia tunnused - tegelasteks lihtsad inimesed - igapäevased situatsioonid
Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19. Mida kujutab endast kirjanduslik meetod metafiktsioon? Kelle sulest ilmus 1914. aastal seda võtet kasutav romaan „Udu? Romaani „Udu” autor on hispaania kirjanik Miguel de Unamuno. Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama- 2 või proosateost. Beckett on rahvuselt iirlane. Ta kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Tema loometee algas inglise keeles kirjutatud luuletuste ja novellidega, kuid tunnustuse tõid prantsuse keeles kirjutatud romaanitriloogia („Molloy”, „Malone sureb”, „Nimetamatu”) ja näidendid („Godot'd oodates”,
Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima
Õnnetu lõpp (Hamlet tapetakse, Rome ja Julia surm) Värsskõne Aristotelese järgi on vaatajal võimalik läbi tegelastele kaasaelamise, läbi kaastunde ja hirmu, kogeda katarsist puhastumine. Kui kunagi oli tragöödias kangelase vastaseks kõrgemad jumalikud jõud, siis tänapäeval on selleks saanud saatus ja ühiskond. Kuna maailm on muutunud aina rohkem indiviidikesksemaks, on tragöödia võimalikkus kaasajal kahtluse alla seatud. Selle asemele on tekkinud absurditeater seosetu dialoog, tegevuse vähesus, maailma tajumine absurdina S. Beckett ,,Godot'd oodates" Komöödia klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia vastandina tegelased on lihtsad inimesed, keel on argine, situatsioonid igapäevased. Kaasaja komöödial ei ole piiranguid, lõpp on siiski tavaliselt õnnelik. Komöödiat ei ole kirjanduses eriti hinnatud, kuid tavaliselt on sellel taga publiku soosing. Shakespeate, Moliére, Kivirähk, Koidula
ilme saavad. „Põrgupõhja uus vanapagan“ saab lõpetuseks teatriuuendusele. Üks oluline küsimus, aga selline mõistatuslik, on absurdidraamastaatus. Näeme 70ndate/80ndate teatris, et absurdidraama lavastused hakkavad olulist rolli mängima (Juhan Viiding nt). Absurditeatri fenomen jõuab pärale suurel määral tõlkenäidendite kaudu. Eesti kirjandusest sellist näidet tuua on aga raske. 1980 Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep „Olevused“ absurditeater 1978 Hando Runnel ja Madis Kõiv „Küüni täitmine“ absurditeater – hakatakse otsima kõivulikku ürgelementi. Kui Kõivu näidendid ette võtta, siis seal on eritüüpi näidendeid. Kui on pooleldi ilma šüžeeta näidend – inimesed kühveldavad lihtsalt heina. Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid.
Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis. Aja, koha ja tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud. Klassitsistliku draama nõue on see, et see ei tohi vaatajat väsitada. Kogu tegevus kontsentreerub põhikonfliktile. Absurditeater protesteerib klassitsistliku draama reeglite vastu. Eesmärgiks on vaataja väsitamine, monolooge on palju. Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood
suhtutakse realsimi. Autorid on skeptilised: ei usuta kommunikatsioonivõimalusse; ,,maailm on kaos", milles puuduvad põhjuse-tagajärje suhted. Suur huvi püsib jutustusstruktuuride vastu, loomise juures näevad mängulisust. Ollakse seisukohal, et tegelikkuse adekvaatset tunnetamist ei saavutata loodus- ega täpisteaduste, vaid poeetilise mõtlemise teel. Postmod esineb ennekõike seal, kus eiratakse autoriteete, norme ning kasutatakse eksperimentaalseid tehnikaid (absurditeater, maagiline realsim, antiromaan jms). 12. PILET J. W. VON GOETHE ELU JA LOOMING , ,,FAUST" I OSA KIRJANDUSELU EESTIS 1922-1940. ÜLEVAADE ,,ARBUJATE" TEGEVUSEST Goethe (1749-1832) sündis Frankfurdis jõuka kodanlase perekonnas ja sai mitmekülgse hariduse. Varasest noorusest peale ilmutas suurt teadmishimu. Õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust ning sellest perioodist pärinevad ka tema esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja luuletused
Sel sajandil arenes välja kolmas näitekirjanduse põhizanr - draama, tõsise sisuga näidend. 19. sajandil tuli esile realistlik suund, mis valitseb tänapäevani. Realistid leidsid ainese kaasajast. Nad püüdsid inimeses ja ühiskonnas toimuvat uurida sügavuti. 20. sajand on toonud teatrisse uusi vorme ja väljendusvahendeid. Vastukaaluks realistlikule teatrile sündis tegelikkuse piire eirav absurditeater. Vana teatrit ja uueaegset mõtet ühendab performance (improvisatsiooniline etendus). Eesti rahvuslik teater sündis 1870. aastal, mil Tartu Vanemuise seltsis kanti ette Lydia Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Algul tegid teatrit asjaarmastajad, näidendid olid enamasti kerged, lõbusasisulised jandid ja paistsid silma õpetliku laadiga. Teatriimeks piisas eestlastele esialgu sellestki. Vanemuise äratav mõju ulatus peagi teistesse linnadesse ja seltsidesse
Sel sajandil arenes välja kolmas näitekirjanduse põhizanr - draama, tõsise sisuga näidend. 19. sajandil tuli esile realistlik suund, mis valitseb tänapäevani. Realistid leidsid ainese kaasajast. Nad püüdsid inimeses ja ühiskonnas toimuvat uurida sügavuti. 20. sajand on toonud teatrisse uusi vorme ja väljendusvahendeid. Vastukaaluks realistlikule teatrile sündis tegelikkuse piire eirav absurditeater. Vana teatrit ja uueaegset mõtet ühendab performance (improvisatsiooniline etendus). Eesti rahvuslik teater sündis 1870. aastal, mil Tartu Vanemuise seltsis kanti ette Lydia Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Algul tegid teatrit asjaarmastajad, näidendid olid enamasti kerged, lõbusasisulised jandid ja paistsid silma õpetliku laadiga. Teatriimeks piisas eestlastele esialgu sellestki. Vanemuise äratav mõju ulatus peagi teistesse linnadesse ja seltsidesse
I tsükkel ,,Rohtaed" luuletused (loodus, armastus). II tsükkel ,,Maailma hari" (I MS). III tsükkel ,,Rängas ringis". Pilet 22 43. MODERNISM. M. MAETERLINCK ,,SINILIND" Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine kokkulangevus uskumus, et romaani vorm ja keel ei ole midagi passiivset ega välist, vaid niisama olulised kui mitte tähtsamad kui teose sisu. Püüeldi vormile ja keelele, mis annaksid täiuslikult edasi ja võimendaksid teose sisu
annaabi.ee 
