Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kergejõustiku PK I teooria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega võrdub jooksukiirus?
  • Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast väljalennu nurk - ?
  • Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast ?
  • Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast?
  • Mida kujutab endast vibu � asend palliviske juures ja miks seda vaja on?
  • Kui aega võetakse kahe stopperiga käsitsi ja need näitavad erinevat aega siis kumma näit loeb?
  • Mitu valelähet võib võistleja teha enne kui ta diskvalifitseeritakse?
  • Mis asjad on vuntsid� ja milleks nad vajalikud on?
Kergejõustik PK I
1. Kiirjooks:
  • Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked , 400 tõkked.
  • Millega võrdub jooksukiirus ? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega.
  • Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas.
  • Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid :
    1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas)
    • Maandumine päkale
    • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine
    • Äratõukel sirutuvad puusa -, põlve- ja pöialiigesed täielikult.
    • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas.
    2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas)
    Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust).
    Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis.
    Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud.
    Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet)
  • Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt , et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Lähtepakud peab paigaldama nii, et need sobiksid jooksale ja vastaksid ta kasvule ning kehalistele võimetele.
    Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest ( kaldenurk 45-50), tugijalg 1-1,5 pöida esimesest pakust (kaldenurk (50-60).
  • Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha. Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel.
  • Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool . Vaade endiselt alla. Pöid ( kand ) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal.
  • Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus).
    2. Teatejooks :
  • Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad :
    1) alt-kaarega: Vastuvõttev jooksja sirutub käe taha reie kõrgusele. Neli sõrme on sirutatult koos suunaga alla, pöial nendest eemal. Teatepulga üleandja paneb teatepulga alt kaarega võtja pihku. Jooksjate vaheline kaugus peab olema 1 m või rohkem.
    2) ülalt-kaarega: Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale nii, et peopesa on randmest üles pööratud. Üleandja asetab pulga ülalt kaarega vastuvõtja ülespööratud peopessa.
    3) otse – Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale, käsi on nagu alt-kaarega üleandmise puhul.
  • Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ettevalmistus, kiirendus ja üleandmine .
  • Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja.
    3. Pallivise:
  • Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast
    väljalennu nurk - ? (40º)
    väljalennu kiirus - ? (20-30m/sek)
    väljalennu kõrgus – ?
  • Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale).
  • Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks , ristsamm ja palli tahaviimine, äravise, tasakaalustamine /pidurdus.
  • Enamlevinud vead palliviskes
    1) Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur.
    Soovitus: vähendada eelhoo sammude arvu ja joosta natuke lühemate sammudega.
    2) Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul.
    Soovitus: harjutada korduvalt käe tahaviimist koos õlgade õigeaegse pööramisega käigul kahe sammu vältel ja edasi juba hoojooksul, kuid ilma äravisketa.
    3) Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool.
    Soovitus: sama mis eelmisegi vea puhul, rõhutades käe hoidmist kõrgemal õlavööst.
    4) Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette.
    Soovitus: harjutada korduvalt ainult ristsammu sooritamist, rõhutades pärast korralikku jalgade kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse.
    5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse.
    Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult.
    4. Kuulitõuge :
  • Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest.
  • Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal . Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all).
  • Enamlevinud vead kuulitõukes – vale parema jala asetus äratõukefaasis (tõuke suunale vastu); keharaskuse kandumine vasakule jalale libisemisfaasis; liiga varajane „lahti pööramine “ äratõukefaasis; vasakust jalast läbi vajumine äratõukefaasis; vasaku käe „ära tõmbamine “ (muudab kuuli lennutrajektoori) libisemis- ja äratõukefaasides, kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust) äratõukefaasis.
  • Erinevad tõuketehnikad ja nende osad
    1. Klassikaline kuulitõuge (Glide):
    1) Ettevalmistav faas:
    - Algasend: Asutakse ringi tagaservas, seljaga tõuke suunas. Keharaskus on tugijalal, varvastega tõukele vastassuunas . Hoojalg on pool pöida taga pool toetudes päkale. Tõukekäsi kõverdatud nii, et kuul toetuks rangluul vastu kaela ja lõuga. Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal.
    - Kägardumine e. grupeering: Hoojalg tõstetakse taha-üles. Kere kallutatakse ette. Hoojalg tuuakse alla peaaegu tugijala juurde nii, et põlved jääksid kohakuti. Tugijalga kõverdatakse ja kere kallutatakse tugijala reie peale. Vaade suunatud vastupidiselt tõukesuunale u 3m kaugusele enda ette.
    2) Hüpe/ libisemine : Hoojala aktiivne hoog taha-alla, tugijala aktiivne tõuge taha. Tugijalg tõmmatakse kiirelt ja madalalt ringi tsentrisse, pöid 40o võrra sisse poole. Hoojala pöid suunaga rohkem tõukesuunda. Õlavööde ristisuunaga tõukesuunda ja vaade vastupidine tõukesuunale, kuuli mittehoidev käsi ees-ülal.
    3) Äratõuge: Keharaskus parema jala pöial, parem jalg põlveliigesest kõverdunud. Jalgade pöördsirutuse järel algab puusavöö pöördumine tõukesuunda, mille järel algab ka kere sirutamine . Õlavöö ja rind pöörduvad aktiivselt tõukesuunda. Kuuli hoidev käsi sirutub küünarliigesest, randmest ja sõrmedest. Käe sirutamisel on küünarnukk pööratud kõrvale ja pöial asub all. Kogu keha liigub ette-üles kuulile järgi. Vaade peaks olema kuulile suunatud. Äratõuge ja jalgade sirutus lõppevad üheaegselt.
    4) Tasakaalustamine: Ümberhüpe - parem jalg tuuakse segmendi juurde, vasak viiakse taha-üles
    2. Pöördega kuulitõuge:
    1) Ettevalmistus: Kuul asub kaelal taga pool. Ülakeha ette kallutatud, seljaga tõuke suunas. Jalad õlgadest laiemalt veidi kõverdatult , keharaskus pöidade esiosal. Ülakeha pööratakse pöördega vastassuunas. Pööret alustatakse vasakule.
    2) Pööre: Raskus kantakse vasaku jala esiosale, põlved on kõverdatud. Vasak jalg põlv ja käsi pöörduvad üheaegselt vasakule. Parem jalg teeb laia hooliigutuse. Õlad ühekõrgusel. Vasak põlv ja suur varvas peavad olema täielikult ette pööratud enne, kui vasak jalg maas tõuseb. Toimub hüpe massikeset tõstmata, mille ajal liigub parem põlv ette. Maandutakse parema pöia esiosale ringi keskele. Kere on kallutatud ette ja vasak käsi surutud vastu rinda.
    3) Äratõuge: Keharaskus paremal pöial. Vasak põlv liigub paremale põlvele lähemale ja ette. Keha veidi ette kallutatud. Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine.
    4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha.
    5. Kaugushüpe :
  • Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate)
  • Kaugushüppe faaside jaotus:
    1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas. Pikkus oleneb sellest, kui kiiresti suudetakse saavutada maksimaalne jooksukiirus (Meestel 18-24 jooksusammu, naistel 16-20 jooksusammu). Hoojooksul kere kerge ettekalle. Kaugushüppe tähtsaim osa, mis määrab hüppe tulemuse.
    2) Äratõuge – Tõukeajala maha asetamisest kuni selle eemaldumiseni maast. Tõukejala maha asetamisel sirutub jalg peaaegu täielikult põlve- ja pöialiigesest. Jalg asetatakse täistallale nii, et kand ja naelad puudutavad pakku üheaegselt. Käed tuuakse äratõukel ette-üles, toimub rinna ja õlavöö sirutamine. Hoojalaga kisutakse end ette-üles.
    3) Lend – (erinevad tehnikad)
    4) Maandumine – Jalad vaja tõsta ette-üles, ülakeha veidi ette kallutada, pöiad hoida võimalikult kõrgel. Liiva maandumise järel põlved kõverduvad.
  • Erinevad hüppetehnikad
    1) Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette.
    2) Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel (2,3 või 3,5 sammu). Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele.
    3) Sirutehnika - Hoojalg liigub kõverdatult ette-üles, tõukejalg jääb taha. Hoojalg liigub samuti taha ning käed viiakse ette-üles. Õhulennu kõrgpunktis viiakse käed taha ja kõverdatud jalad samuti ning lükatakse puus ette. Vahetult enne maandumist sirutatakse käed ja jalad maksimaalselt kaugele ette.
  • Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdav tegevus äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas.
    6. Kõrgushüpe:
  • Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega.
  • Kõrgushüppe osad:
    1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt. Keha on hoojooksul kurvis kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul.
    2) Äratõukefaas – Tõukejalg asetatakse maha täistallal. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Äratõukel peab keha liikuma tõukejala kohale. Hoojala põlv liigub üles latist eemale, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis.
    3) Lennufaas – Õhulennu tõusvas osas pöördub hüppaja seljaga lati poole. Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Puus liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse kuklasse. Kui puus on lati ületanud kõverduvad jalad puusaliigesest ja sirutuvad põlveliigesest. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada.
    4) Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. Tavaliselt tehakse tirel taha.
  • Erinevad tehnikad - Flopptehnika.
    Käärtehnika – Hoojooks toimub 30-35o nurga all, see on ühtlaselt kiirenev, pikkus 7 või 9 jooksusammu. Äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga, hoojalg rebitakse kõrgele ette-üles, tõukejalg jääb hetkeks lõdvalt rippuma. Õhulennu kõrgemas osas kallutatakse keha lati ületamiseks tugevasti ette, lati ületamise järel viiakse hoojalg alla ning tõukejalg tõstetakse kiiresti üle lati ning rind ja pöid pööratakse tõukejalale vastu. Maandumine toimub tõukejalapoolse küljega lati suunas hoojalale.
  • Enamlevinud vead kõrgushüppesJoostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole.
    7. Meeste mitmevõistlus
    10- võistlus : Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m . Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide , teivashüpe , odavise , 1500m
    7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks , kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks.
    8. Naiste mitmevõistlus
    7-võistlus: Esimene päev -  100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.
    5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus.
    http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm%C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf
    9. Kergejõustiku võistlusmäärused:
    Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala.
    Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas - ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises.
    Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta - ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
    Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel , siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
    Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal . Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul , kas rinnal või seljal. Võistleja rinna­num­brid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojen­dus­dressis, tuleb numbrid kinnitada sellele.
    10 Jooksud:
    Kiirjooksud – Normaalmõõtmetega jooksurada on 400m pikkune ringrada. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Radade nummerdamine toimub seest välja poole.
    Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400m pikkustel distantsidel ja 4x200 ja 4x400 teatejooksu esimestel etappidel.
    Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud , annab stardikohtunik käsklusi „kohtadele“ ja „valmis“ oma emakeeles või inglise/prantsuse keeles.
    Kui võistleja alustab starteri või abistarteri arvatse liikumist enne stardipüstoli pauku, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad.
    Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil
    Teatejooksud - Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m.
    Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna . Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi.
    Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest.
    Teatepulk peab olema võistleja käes kuni distantsi lõpuni. Keelatud on kanda kindaid või katta käsi mõne aine või materjaliga. Teatepulga pillanud jooksja peab selle ise üles võtma. Püsima peab oma rajal. Rajalt ei tohi lahkuda enne, kui tee selleks on vaba.
    4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 4x200 m teatejooks joostakse võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel või kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale.
    Teatejooksudes (eel-, vahe- ja finaaljooksud) tohib iga võistkond kasutada suvalist nelja, antud võistlusteks teatejooksudes või muudel aladel üles antud sportlast. Peale esimese võistlusvooru läbimist tohib võistkond järgmistes võistlusvoorudes kasutada kuni kahte, tingimusele vastavat varuvõistlejat. Teatevõistkonna täpne koosseis ja jooksujärjekord tuleb kehtestatud korras teatada hiljemalt üks tund enne seda, kui algab antud jooksuvooru esimese jooksu osavõtjate registreerimine kogunemiskohas. Hilisemaid muudatusi saab teha ainult võistluste korraldustoimkonna poolt määratud arsti meditsiiniliselt põhjendatud loa alusel kuni antud jooksu registreerimisaja lõpuni kogunemiskohas. Nimetatud nõuete vastu eksinud võistkond diskvalifitseeritakse.
    11. Hüpped :
    Kõrgushüpe.
    Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra (tavaliselt 5 cm). Väljakuulutatud lati tõstmise kord kehtib seni, kui võistlema on jäänud ainult üks, võistluse juba võitnud võistleja (tõstetakse 1cm kaupa) või algab lisavõistlus esikoha selgitamiseks.
    Võistleja võib alustada ükskõik millisest vanemkohtuniku poolt teatavaks tehtud kõrgusest ja sooritada katseid vastavalt oma valikule suvalistel kõrgustel. Peale kolme järjestikust ebaõnnestunud katset, vaatamata sellele, millistel kõrgustel ta need on sooritanud, langeb võistleja edasisest võistlusest, juhul kui ta ei osale esikoha selgitamiseks peetavas lisavõistluses, välja. Võistlejal on õigus jätta mõnel kõrgusel teine või kolmas katse sooritamata (juhul, kui samal kõrgusel on esimene või teine katse ebaõnnestunud) ja kasutada järelejäänud katsed hilisematel kõrgustel. Võistleja, kes on mingil kõrgusel katse vahele jätnud, ei tohi samal kõrgusel rohkem üritada, välja arvatud juhul, kui ta osaleb esikoha selgitamiseks peetavas lisavõistluses. Võistlejad, kes pole võistluspaigas hetkel, mil ülejäänud võistlejad on võistluse lõpetanud, loetakse ala peakohtuniku otsusel peale üheks katseks valmistumiseks ettenähtud aja lõppemist edasivõistlemisest loobunuiks.
    Juhul, kui kaks või rohkem võistlejat saavutavad ühesuguse tulemuse määratakse nende omavaheline paremusjärjestus järgnevalt: (a) parema koha saab võistleja, kes viimase kõrguse ületamiseks kasutas vähem katseid; (b) alapunktis (a) toodud näitaja võrdsuse korral saab parema koha
    võistleja, kes võistluse algusest kuni viimase ületatud kõrguseni on teinud vähem ebaõnnestunud katseid; (c) kui ka alapunktis (b) toodud näitaja on võrdne, jäävad võrdsete tulemustega võistlejad kõiki kohti peale esikoha jagama .
    Võitja selgitamiseks peetakse lisavõistlused: hüpatakse kuni konkurentsis väljalangemiseni; igal kõrgusel üks katse; esimene katse sellest kõrgusest, mille sportlased viimasena ületasid. Latti tõstetakse 2cm kaupa.
    Võistlus: Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet kandetugedele pidama ; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, tagapool hüppelati esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda.
    Hoovõtuala ja äratõukepaik - Hoojooksuraja lühim lubatud pikkus (hoovõtualaks oleva poolringi raadius) on 15 m. Hoovõtuala ja äratõukepaiga lubatud maksimaalne kalle on 1:250. Maandumispaik tuleb paigutada selliselt, et hoovõtt toimuks mööda tõusvat kallet ehk „vastumäge“.
    Hüppetellingud - Tellingute vaheline kaugus peab olema vähemalt 4,00 m ja mitte suurem kui 4,04 m. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
    Maandumiskast - Maandumismati ja tellingute vahele peab jääma vähemalt 10 cm, vaba ruumi, et mattide puutumine vastu tellinguid ei põhjustaks lati kukkumist.
    Kaugushüpe - Kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad , kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema 2,75 - 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Äratõukejoone kaugus maandumiskasti tagaservast peab olema vähemalt 10 m. Äratõukejoon peab paiknema mandumiskasti esiservast 1 kuni 3 m kaugusel.
    Võistlus: Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta “jookseb läbi” või sooritab hüppe; (b) Sooritab äratõuke paku kõrvalt, vaatamata sellele, kas äratõuge sooritati ees- või tagapool äratõukejoone mõttelist pikendust; (c) Kasutab hoovõtul või hüppel saltotehnikat; (d) Puudutab rajapinda äratõukejoone ja maandumiskasti vahel; (e) Puudutab maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti kohas, mis on äratõukejoonele lähemal, kui tema maandumiskastis olev, äratõukejoonele lähim jälg.
    12. Heitealad :
    Kuulitõuge - Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole.
    Ringi läbimõõt kuulitõukes ja vasaraheites on 2,135 m (+5 mm). Ringi keskpunkti läbivale sirgele märgitakse äärisest väljapoole vähemalt 0,75 m pikad, 5 cm laiad valged jooned (" vuntsid ") nii, et nende maandumissektorist kaugem äär ühtib tõukeringi keskpunkti läbiva sirgega , mis ristub täisnurkselt maandumissektori teljega.
    Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsi taldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Samuti ei tohi kahte või enamat sõrme kokku teipida nii, et nende sõltumatu liikumine oleks takistatud.
    Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuetehnikat, mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku siseserva ja pealispinna vahelist nurka, mida loetakse pealispinna osaks)
    Võistleja ei tohi ringist või hoovõturajalt enne võistlusvahendi maandumist lahkuda. Ringist lahkudes peab kuulitõukaja esimene kokkupuude heiteringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi toimuma „vuntsidest“ tagapool.
    Tulemus mõõdetakse 0,01m täpsusega võistlusvahendi esimese maandumisjälje ringile lähimast punktist kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälje ja ringi keskpunkti ühendavat sirget.
    TESTI KÜSIMUSED:
    1. 100m jooksu faasid
    1)
    2)
    3)
    4)
    2. 5 tähtsat tehnilist asja, mida peab silmas pidama maksimaalkiiruse faasi juures.
    3. Milline eelis on teatepulga ülalt andmisel alt andmise ees.
    a)
    b)
    4. Joonista jooksja asendis „valmis“ ja märgi joonisele järgmised parameetrid :
    1) esimese paku kaugus lähtejoonest
    2) teise paku kaugus lähtejoonest
    3) eesoleva jala nurk põlveliigeses
    4) tagumise jala nurk põlveliigesest
    5) kere ettekalle horisontaali suhtes (puus-õlavööde)
    5. Palliviske faaside jaotus ja äraviske faasi kirjeldus.
    6. Mida kujutab endast „vibu“ asend palliviske juures ja miks seda vaja on?
    7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus.
    8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...)
    9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja.
    10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus.
    11. Tulemustetabel 4 inimese kõrgushüppe tulemustega, vaja kirja panna, paremusjärjestus ja selgitama, miks see just selline.
    12. Kas heitealadel tohib kasutada oma viskevahendid. Millisel juhul?
    13. Kui aega võetakse kahe stopperiga (käsitsi) ja need näitavad erinevat aega, siis kumma näit loeb?
    14. Kui võistleja on teinud kaugushüppes kolm katset, siis kas tal on veel katseõigusi kui võistlejaid on vähem kui finaalikohti .
    15. Millistel juhtudel loetakse kaugushüppes katse ebaõnnestunuks.
    1)
    2)
    3)
    16. Mitu valelähet võib võistleja teha enne, kui ta diskvalifitseeritakse?
    17. Mis asjad on „vuntsid“ ja milleks nad vajalikud on?
  • Vasakule Paremale
    Kergejõustiku PK I teooria #1 Kergejõustiku PK I teooria #2 Kergejõustiku PK I teooria #3 Kergejõustiku PK I teooria #4 Kergejõustiku PK I teooria #5 Kergejõustiku PK I teooria #6 Kergejõustiku PK I teooria #7 Kergejõustiku PK I teooria #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 238101 Õppematerjali autor
    Kergejõustiku I põhikursuse konspekt ja testi küsimused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kergejõustik I eksam
    15
    docx

    Kergejõustik I eksam

    teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge,

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustik II
    22
    docx

    Kergejõustik II

    Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j

    Sport/kehaline kasvatus
    Kergejõustiku PKI teooria v1-1
    4
    docx

    Kergejõustiku PKI teooria v1-1

    Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst pa

    Sport
    Kergejõustiku referaat
    7
    odt

    Kergejõustiku referaat

    või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta

    Sport
    Kergejõustik
    6
    doc

    Kergejõustik

    Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. On teada, et kahekesti on kergem treenida.

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustiku võistlusmäärused
    7
    doc

    Kergejõustiku võistlusmäärused

    Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja v

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustik
    11
    doc

    Kergejõustik

    siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem." Alljärgnev referaat annab ülevaate erinevatest kergejõustiku liikidest. 3 Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos),

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustiku Võistlusmäärused
    18
    odp

    Kergejõustiku Võistlusmäärused

    Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun