Kergejõustiku võistlusmäärused (5)

Kergejõustiku võistlusmäärused
Üldinfo

Kergejõustiku alad

Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala.
Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn sega­võistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal.
Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas - ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide , vasaraheide, odavise , kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises.
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks , kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta - ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Riided ja jalanõud
Igal alal peab võistlusriietus olema puhas, tegumoelt häid kombeid järgiv, riietus peab olema selliselt materjalist, et see märjaks saades läbi ei paistaks. Keelatud on kasutada võistlusriietust, mis varjab võistleja liigutusi, takistades sellega kohtunike tegevust. Võistelda on lubatud paljajalu või jalats (id) ühes või mõlemas jalas. Jalatsite ülesandeks on kaitsta ja toetada jalalaba ning tagada kindel kokkupuude maaga. Võistlusjalatsid ei tohi anda sportlasele mingeid lisaeeliseid. Sel põhjusel ei tohi jalatsites olla vedrusid või teisi mehhaanilisi abivahendeid. Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela . Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul , kas rinnal või seljal. Võistleja rinna­num­brid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojen­dus­dressis, tuleb numbrid kinnitada sellele.

Jooksud

Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega.
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.
Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega.
Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud , annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles.
Stardi ja finišijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega.

Tõkke- ja takistusjooksud

Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt:
Ala
Tõkke kõrgus (m)
Esimene tõke stardist (m)
Tõkete vahe (m)
Viimane tõke finišist (m)
110 m tõkkejooks
1,067
13,72
9,14
14,02
100 m tõkkejooks
0,84
13,0
8,5
10,5
meeste 400 m tõkkejooks
0,914
45
35
40
naiste 400 m tõkkejooks
0,762
45
35
40
Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel , iga jooksja peab püsima oma rajal kuni jooksu lõpuni.
Võistleja diskvalifitseeritakse, kui ta viib jala tõkke kõrvalt mööda tõkke ülaserva mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha.

Teatejooksud

Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.
Teatevahetusala on 20 m pikk
Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale sammumärke. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi,
Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varu­võist­lejat

Hüpped

Kõrgushüpped

Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad on võistlusest välja langenud, on võistlejal õigus võistelda lõpuni st kuni kolmanda järjestikuse ebaõnnestunud katseni.
Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Teivashüpped
Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.
Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pind peab olema sile. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes.
Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud.
Heitealad
Kuulitõuge
Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal . Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Rin­gi pind peab olema tasane , äärise ülaservast 14-26 mm madalamal. Kuuli­tõukes on lubatud kasutada eeltoodud nõuetele vastavat, teisaldatavat tõuke­ringi.
Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru , muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje.
Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole.
Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte. See valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. Korpust ümbritseb välisservast kaarjas metallääris, mille välisserva ristlõige on umbes 6 mm raadiusega kaar. Ketta keskosas võivad mõlemal pool olla ketta välispinnaga ühetasased, teineteisega paralleelsed metallplaadid. Ketta võib valmistada ka ilma nimetatud metallplaatideta, eeldusel , et ketta korpuse keskosad on tasapinnalised ja paralleelsed ning ketta mõõtmed ja kaal vastavad nõuetele.
Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist.
Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kok­ku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on kee­la­tud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Vasaraheitjatel on lubatud teipida üksikuid sõrmi. Teibitud sõrmi tuleb näidata enne võistluste algust vanemkohtunikule.
Odavise
Oda koosneb kolmest osast: teravikust, varrest ja käepidemest. Vars valmista­tak­se metallist või muust sobivast homogeensest materjalist tervikuna. Varrele on kinnitatud terav metallist otsik. Odas ei tohi olla mingeid liikuvaid osi ega abinõusid, mis võiksid muuta oda raskus­keset ja lennuomadusi katse sooritamise ja lennu ajal.
Oda hoitakse käepidemest. Vise tuleb sooritada üle õla või heitekäe käsi­varre. Oda keerutamine või muud tavapärasest erinevad viskemoodused on keelatud.
Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal puudutab mingi kehaosaga äraviskeala märgistavaid jooni või maapinda väljaspool neid
Kasutatud Kirjandus
http://www.kergejoustik.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik
http://aare.pri.ee/ (sõnaraamat)
http://www.lakecentral.k12.in.us/kahler/images/HURDLER.jpg (pilt)
Referaat
Kergejõustiku võistlusmäärused
Maria Kiigemägi
8.klass
2007