Kergejõustiku PKI teooria v1-1 (0)

Kiirjooks Distantsid
Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked , 400 tõkked. Millega võrdub jooksukiirus ?
Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe.
Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil
Reaktsioonifaas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustamise faas, finiš. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? Tugi- ja lennufaasc Stardipakkude asetus rajal ?
Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt , et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või
kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°)
Asend „Kohtadele“ Peale käsklust "kohtadele" peab jooksja olema täielikult omal rajal ja stardijoone taga. Tema üks põlv ja mõlemad käed peavad toetuma maale ning mõlemad jalad puudutama stardipakke.
Asend „Valmis“ Peale käsklust "valmis" peab jooksja viivitamatult tõusma lõplikku stardiasendisse, seejuures peavad mõlemad käed toetuma maale ja mõlemad jalad stardipakkudele.
Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus).
Teatejooks

Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetus tehnikad – alt, ülalt ja otse.

Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA ÜLEANDMINE .

Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja.
Pallivise Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast.
Pallihoie Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale).
Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja tasakaalustamisest.
Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse.
Millest sõltub tõuke resultaat (biomehaanika..nurgad, kiirused) ? Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest
vR – release velocity- äratõukekiirus
aR – angle of release- äratõukenurk
hR – height of release-äratõukekõrgus
g – gravitational acceleration- kiirendus
RD – release distance - äratõukedistants
d – distance thrown- tõukekaugus
Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte peopesas, näpud on veidi harali, pöial toetab kuuli. Ranne tuleb tagasi painutada. Tõsta kuul pea kohale, seejärel lase ta otse alla, kuni ta on lõua all. Suru kuul vastu kaela. Tõsta küünarnukk põrandaga paralleelseks, ära suru küünarnukki selja poole. Peopesa peaks olema suunatud tõukesuunda.
Kuul asub sõrmedel.
• Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed.
• Kuul on ees kaelal . Pöial toetub rangluule.
• Küünarnukk on ülal-kõrval ( kere suhtes 45º nurga all).
Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust).
Erinevad tõuketehnikad ja nende osad Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ÄRATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE
Pöördega kuulitõuge jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE.
Kaugushüpe
Millest sõltub kaugushüppe tulemus (biomehaanika...nurgad, kiirused) ?
Hoojooksu kiirus ja äratõuke kõrgus. Lisaks veel õige maandumistehnika.
Erinevad hüppetehnikad
Samm-, siru - ja käärhüpe.
Kaugushüppe osade jaotus
Hoojooks , äratõuge, lend ja maandumine.
Kõrgushüppe osad
Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine.
Erinevad tehnikad
Karjapoiss e. käärtehnika ja flopptehnika .
Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk.
Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool ).