Kergejõustiku Võistlusmäärused (0)

Kergejõustiku võistlusmäärused
2012
 
 
Kergejõustiku alad
●
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on 
meestel kavas 24 ja naistel 22 ala.
●
 Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 
000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 
3000 m  takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m 
teatejooksus , kõrgus-,  teivas -, kaugus- ja 
kolmikhüppes, kuulitõukes,  ketta - ja  vasaraheites , 
odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
●
Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja 
maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 
4×400 m  teatejooks , kõrgus-, teivas-, kaugus- ja 
kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, 
 
 
odavise , seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Võistluste korraldus
●
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, 
ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele 
pääsenud  sportlased  saavad algul teha 3 katset, et 
selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset.
●
Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on 
vastupidine  esimese kolme katse tulemuse põhjal 
saadud paremusjärjestusele.
 
 
Riietus ja jalatsid
●
Kergejõustiklase ri etus peab olema sellisest 
materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei 
paistaks.
●
Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 
naela .
●
Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või 
kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 
mm, välja arvatud kõrgus-hüppes ja odaviskes, kus 
piiriks  on 12 mm.
●
 Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus 
ületada 25 mm.
 
 
Jooksud
●
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt 
kui ka elektriline ajavõtt. 
●
800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja 
seejärel jätkatakse koos siserajal.
●
Starditakse nii, et  vahemaa  stardist kuni finišini on 
kõigile sama pikkusega.
●
Kui 1000 – 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 
sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, 
mil est üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib 
tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant.
●
Teine rühm  jookseb  esimese kaare lõpuni  staadioni  
 
neljandast rajast üleval   
pool.
Jooksud
●
Kõikidel distantsidel 100–400 m on  madalstart  ja 
stardipakkude kasutamine kohustuslik.
●
Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma 
stardiasendi - mõlemad käed ja üks põlv peavad 
puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema 
vastu stardipukki.
●
Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma 
stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja 
käed toetuvad rajale.
●
Kui võistleja alustab li kumist enne püstolipauku 
loetakse seda valelähteks.
●
2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult 
 
 
ühe valelähte. 
Tõkke- ja  takistusjooksud
●Tõkkejooksus  on  meestel  110  m  ja  400  m 
tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks.
● Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt:
Ala
Tõkke 
Esimene tõke 
Tõkete vahe 
Viimane tõke 
kõrgus(m)
stardist (m)
(m)
finišist (m)
110 m 
1,067
13,72
9,14
14,02
tõkkejooks
100 m 
0,84
13,0
8,5
10,5
tõkkejooks
Meeste 400 m 
0,914
45
35
40
tõkkejooks
Naiste 400 m 
0,762
45
35
40
tõkkejooks
 
 
Tõkke- ja takistusjooksud
●
Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 
veetakistust.
●
Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta 
paigutatud nii, et  veetakistus  oleks neljas.
●
Takistuste  vahed  peavad olema vi endik ringi 
pikkusest. 
●
Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse 
ületamist.
●
Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja 
vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 
3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. 
●
Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema 
veest läbi.
 
 
Teatejooksud
●
Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal.
●
Kui  teatepulk   kukub  maha, peab sportlane selle ise 
üles võtma.
●
Andes  vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele 
tuleb püsida omal rajal.
●
Teatepulk on 28–30 cm pikk õõnes ümmargune toru, 
mil e ümbermõõt on 12–13 cm ja mis kaalub vähemalt 
50 grammi.
●
4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal 
rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal 
rajal. 
●
4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja 
 
 
peab  jooksma  omal rajal kuni tagasirge  alguseni .
Hüpped
●
Kõrgushüppe  postid  asuvad teineteisest 4-4,04 m 
kaugusel.
●
Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga  latt  
kaaluga mitte üle 2 kg.
●
Latt peab olema täiesti sirge.
●
Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi 
see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
●
Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm.
●
 Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 
cm kaupa.
●
Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt.
  ●
 
Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Hüpped
●
Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 
m  pikkune  ja 1,22–1,25 m laiune.
●
Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane 
teiba vi ma vastavasse auku.
●
Võistlejad kasutavad oma teibaid, mille pikkus või 
läbimõõt ei ole reglementeeritud, kuid teiba pind peab 
olema sile.
●
Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 
cm kaupa.
●
Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m 
hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga 
 
suunas, et teha hüpe 
 
endale sobivamaks.
Hüpped
●
Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse 
sooritamise järel paigale võistleja süül.
●
Võistleja otsustab ise, mil ist kõrgust ta soovib ületada.
●
Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane 
võistluset  lahkuma , kui ei ole seis võitja  selgitamisel  
võrdne mitmel osalejal.
●
Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka 
kõrgushüppes.
●
Parema haarde saamiseks teiba  kasutamisel  võib 
kasutada  sobivat  määret kätel või teibal.
●
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud.
 
 
Heited-tõuked
●
Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide  sooritatakse  ringist 
(Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 
2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant 
(hoovõturaja pikkus 30–36,5 m).
●
Kuul peab olema siledapinnaline metallkera.
●
Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada 
ka metallist, plastmassist ja  muust  materjalist 
korpusega  ketast .
●
Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid 
ühendavast traadist.
●
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse 
 
msg. Metallisulameid.
 
Heited-tõuked
●
Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, 
mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval.
●
Oda peab maandudes puudutama maapinda  esmalt  
otsateravikuga.
●
Keelatud on hoovõtu ajal pöörata  selga  viske suunda.
●
Katse loetakse kehtivaks, kui  heitevahend  maandub 
maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 
29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º).
●
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg 
piiratud.
 
 
Käimine
● Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja 
kaotada kontakti maapinnaga ja igal  sammul  
peab  tugijalg olema  teatava  aja põlvest sirge.
 
 
Mitmevõistlus
●
Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste 
kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust.
●
Kümnevõistluse  kavva  kuuluvad esimesel päeval 100 
m  jooks , kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 
m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, 
teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.
●
Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m 
tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, 
teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.
●
Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. 
●
Punkte ei pea saama, aga startida tuleb.
●
Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse 
punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel 
 
 
kogutud punktide summa.
Kasutatud kirjandus
●
http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik, 
22.04.2012
●
https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Ujno -
8yH95IJ:www.ekjl.ee/est/juhendmaterjale/voistlusmaar
used/iaafvoistlusmaarused2010est_lyhi3.pdf
%3Fsess_admin
%3Dbc2d24fc36b237044414a28b769850bb+&hl=et&g
l=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjI2syqUDZRKXABnSMwn
1Ky9JTlNQefwtIDTZkg3O2t75-
qop24rtb3ktk8M9SFSiVYwFF8YATzEITFeX9FzBuc0o
sHbkjtN1veWczQ_QdH7VDofDjrNZR2UarZpveEZ5DD
OQnW&sig=AHIEtbS8yQbauGvrrDNlvNzOFi7MnzTAe
A, 22.04.2012
 
 
Tänan vaatamast!!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18