Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Loovtöö Kuressaare 2012/13 Sisukord Sissejuhatus 1. Mis on kuulitõuge 1.1. Kuuli hoie 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost 2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade 2.1. Paigalt kuulitõuge 2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1.Mis on kuulitõuge
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Pisut kuulitõuke ajaloost Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Tehnika areng läbi aegade Paigalt kuulitõuge Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt. 1866
sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1) Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi võistleja ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist lahkumisel peab võistleja esimene kontakt maapinnaga olema ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Võistlusvahendid tuuakse maandumispaigast tagasi kandes. Nende tagasi viskamine või heitmine on keelatud. Meeste kuulitõuke maailmarekord kuulub ameeriklasele Randy Barnes'ile (23,12m) ning see on püstitatud 1990. aastal. Naiste rekordi omanik on venelanna Natalja Lissovskaja tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a). Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina'le, tulemusega 18.03 (1980.a). Eestlaste seas oli viimase aja tuntuim kuulitõukaja Taavi Peetre, kes osales ka Ateena
▪ Autasustamine. Iga ala 3 parimat saab auhinna. Autasustamine toimub vahetult pärast ala lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis. Võistlust aitavad läbi viia 5 kogenud kergejõustiku kohtunikku, kes saavad tasu selle eest. Kohtunikke on vaja: stardis, finišis (ka fotofiniš), kaugushüppe ja kuulitõuke kohtunikud, kes hõikavad tulemusi. Lisaks kohtunikele tulevad appi Kalevi Spordikooli enda õpilased, kes lähevad mõõtjateks ja liivakasti tasandajateks. Kuluarvestus Halli rent 5 h – 750 € (1h/150 €) Kohtunikud, 5 inimest – 200 € Autasustamine: Diplom 80 tk – 16 € (0,2 € tk) Nurr piimašokolaad 100g – 80.00 € (1 € tk) Kokku: 1046 € võistluse läbiviimiseks.
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse...
aastal toimus Tartu jaamas haarang. Teiste hulgas võeti kinni ka Heino Lipp, kes plaanis sõita ema juurde toitu tooma, ja viidi Tallinnasse filtreerimislaagrisse. Seal tuli teha luudasid ja punuda korve, mida laagriülem hiljem maha müüs.(Press_2006) Tulemas oli aga võistlus Lätis, kuhu tundus, osalema ei pääse. Päev enne mõõduvõttu ilmusid kohale Erich Veetõusme ja Fred Kudu, kes asja korda ajasid. Muretseti ka pass. Küll väljaspool arvestust, aga siiski võitis Lipp kuulitõuke võistluse ära. 2.3. Sammud suurde sporti Tõeline sporditegemine algas alles siis, kui Heino Lipp astus Tratu Kehalise Kasvatuse Instituuti, kus teda juba varem märganud ning kogenud treener Fred Kudu võttis enda ,,käe alla." Oma maamehelikku olemisega võitis ta õpingukaaslaste tähelepanu. Pikad, kerged ja tihti külgedele langevad juuksed. Paksud, päikesest ja veest heledaks pleekinud kulmupuhmad, ninajuurelt algav püstine kurd ja mõni põiki kulgev vagu otsmikul.
esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks;
12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Flopp-stiil. Võistleja hüppab üles ning keerab seejärel selili. 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Odaviskaja peab jääma etteantud piiridesse. Oda peab maanduma teravik eespool ning jätma väljakule märgi. Oda ei tohi väljuda ettenähtud sektorist. 14. Kui suur on heite- ja tõukering? Heiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit ning tõukerinigi läbimõõt 2,135 meetrit. 15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Valge lipp näitab edukat sooritust, punane lipp näitab, et katse sooritamise käigus on tehtud viga. 17. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) Esimesel päeval: 100m jooksu, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooksu
Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. Üldine informatsioon Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit, kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
Antud arvud on võetud sageli igapäevasest elust, on saadud seega mõõtmise, arvutamise või loendamise ?teel. Tekib küsimus, kas mõõtmisel, arvutamisel ja loendamisel saadud tulemused on täpsed Näide: L kooli meistrivõistlustel hüppas Aivar kaugust 4,67 m, jooksis 100m 16,6 sekundiga .ja tõukas kuuli 7 m 88 cm Kõik esitatud tulemused on saadud mõõtmise teel. Kaugushüppe ja kuulitõuke tulemused mõõdame mõõdulindiga. Mõõtmise käigus ei ole mõõdulint absoluutselt sirge. Samuti pole võimalik täpselt kindlaks määrata Aivari maandumispaika liivakastis, sest liiva pind ei ole ideaalselt sile. Seega võime öelda, et kõik mõõtmisel saadud arvud on ligikaudsed. [Arvutamise tulemusena võime saada nii täpseid kui ka ligikaudseid arve. [3 ?Mis on tüvenumbrid .2
Mitu katset on võistlejal? Äratõukepaku kastipoolsest servast lähima maandumisjäljeni. 3 ja 8 paremal finaalis veel 3 katset 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Jah võib 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika? Flopp 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Oda peab maanduma viskesektorisse, teravik peab riivama maad, võistleja ei tohi astuda üle viskejoone. 14. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Kui kuul ei maandu sektorisse, võistleja astub üle tõukepaku ja lahkub tõukeringist välja eestpoolt 15. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Punane katse ebaõnnestus, valge katse õnnestus 16. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) 1. päev 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks 2. päev 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m
parimal võistlusel aja 13,26. Kokku oli 100 meetri tõkkesprindi esimeses ringis viis eeljooksu -- poolfinaali said iga eeljooksu kaks paremat + lisaks 6 kiiremat aegadega. Veera Baranova sai naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonis tulemuseks 13.56, mis andis 25 sportlase konkurentsis 19. koha. Baranova isiklik rekord käesolevast aastast on 14.06, mis oleks taganud ka koha finaalvõistlusele. Göteborgis viis finaali veel ka tulemus 13.93. Raigo Toompuu sai meeste kuulitõuke kvalifikatsioonis tulemuseks 19.11, mis andis 32 mehe konkurentsis 19. koha. Taavi Peetre suutis vaid 18.67, mis ei andnud enamat 24. kohast. Toompuu isiklik rekord kuulitõukes on 19.28, käesoleva hooaja parim oli siiani 19.09. Peetre isiklik rekord on 20.30 ja 2006. aasta parim resultaat 19.80. Tarmo Jallai sai meeste 110 meetri tõkkejooksus ajaks 13,89, millega jagas kolmandas eeljooksus 4. kohta ja poolfinaali ei pääsenud.
Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kümne-võistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Kuulitõuke maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga Kettaheide Heiteringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kettaheiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit. 2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega.
7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega. 6. Kaugushüpe ja kordushüpped jalalt-jalale. 1 7. Kuulitõuke tehnika õppimine. 8. Lõdvestav sörkjooks 800-1000 m. Treeningu kestvus 90 min. Maastikujooks 1. Soojendusjooks 1,5 km. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjooksud. 4. 300-500 m kordusjooksud 100 m käigupausidega. Ühel treeningul 6x300 m 1.10-1.20 min. Teisel treeningul 4x500m 2.20 min. 5. Lõdvestav sörkjooks 1 km. Treeningul läbida 5-6 km.
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heite-ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõukes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2, 135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 m. Oda visatakkse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja kettaheite ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendued ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34, 92-kraadise nurga alla. Katset loetakse ebaõnnestunuks juhul kui: 1)sportlane pillab heitevahendi, 2)sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, 3)kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, 4)odaviskes puudutab võistleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.
5 HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide ja odavise. Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad valged jooned. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5.1 Kuulitõuge
ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga paljud võistlema ei saanudki, kuna see lihtsalt keelati ära. Sellega nulliti potentsiaalsetel olümpiavõitjatel võimalus võita elu suurim tiitel. Samamoodi huvitas mind väga kuidas sellel ajal sportlased treenisid ja kus nad seda tegid. Nagu me teame treeningvõimalused tänapäeva staadionite ja inventaariga võrreldes on meeletult palju muutunud. Ei ole enam kivisöeradu ega mullast kuulitõuke ringi, kust tõugati külg ees kuuli naelkingades. Seda enam mind paneb imestama suure Heino Lipu tulemused nii heitealades kui ma kümnevõistluses. Seda sama mainiti kah raamatus. Küsimusele, milline peaks olema õige spordimees, sain ma väga hea ja kindla vastuse. Aus, töökas ja enesekindel, nagu seda oli Heino Lipp. Ta ei rääkinud palju aga tegi suuri tegusid. Raamatus on tema poole väga hea lause:" Vähem juttu, rohkem tegusid" (Heino Lipp, Tiit Lääne 2007)
Väljakualad jaotatakse kuulitõukeks, odaviskeks, ketta- ja vasaraheiteks.Kõik eelnimetatud alad väljaarvatud odavise sooritatakse ringist, odavise äraviskejoone tagant.Kuulitõukes peab kuul olema lõua juures.Odaviske puhul loeb katse ainult sel juhul kui äraviskejoont ei ületata ja oda maandudes puutub esmalt maapinda otsateravik.Lisaks sellele peab kõigis neis alades heidetav või visatav ese maanduma märgitud sektoris, vastasel juhul katse loetakse mittesooritatuks. Eesti kuulitõuke rekord kuulub Heino Sillale tulemusega 20.53m.Selle ta tõukas Budapestis 11.juunil 1979.aastal.Tema poeg on samuti sportlane odaviskaja Donald-Aik Sild. (Wikipedia 2013) Kettaheite rekord kuulub kõigile eestlastele tuntud Gerd Kanterile.4.septembril 2006.aastal Rootsis Helsingborgis heitis Gerd 73.38m, mis siiani kehtiv Eesti rekord ja mida Gerd ei ole suutnud viimaste aastatega ületada kuigi on sinna lähedale heitnud.Ta on näidanud väga häid
Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92- kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, · odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või
algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
medalikonkurentsi. Kaie Kand, seitsmevõistluse 34.Kolmandal suurvõistlusel järjest tabavad teda võistluse ajal vigastused. Vapralt lõpuni punnitamine on tore, ent aeg oleks analüüsida, miks hädad just kõige ebasobivamal ajal kimbutavad. Pavel Loskutov, maratonijooksu 75.Raske on anda positiivset hinnet, kui sportlane on lõpetajate hulgas eelviimane. Kahju, et juhuslik koer röövis juba enne võistlust võimaluse lõpetada rivi keskel. Taavi Peetre, kuulitõuke 26.Võrreldes Ateena olümpiaga oli tulemus parem, koht aga mitte. Aastaid paigal tammunud Peetre on tänavu leidnud justkui uue hoo, ent olümpial ei väljendunud see milleski. Johannes Ahun, purjelauasõidu 28.Raske oli temalt midagi rohkemat oodata ning tundub, et viimase koha vältimine oli Ahuni jaoks olümpial juba omaette saavutus. Kati Tolmoff, sulgpalli 1. ring. Tänavuste tulemuste põhjal pidanuks Tolmoff
12.Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Sinu vastus oli: Flopp-stiil. Hüpatakse üles ja keeratakse siis üle selja. 13.Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Sinu vastus oli: Kui odaviskaja ei lähe üle piiri, oda peab jätma maa sisse täkke ehk teravikk maandub esimesena. Ei tohi sektorist välja minna. 14.Kui suur on heite- ja tõukering? Sinu vastus oli: Heitering - 2,5 m läbimõõt. Tõukering - 2,135 m läbimõõt. 15.Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Sinu vastus oli: Kui jalaga läheb ääre peale või toetub maha, astub välja väljaspool sisenemise-väljumise ala. Kui tõukab sektorist välja. Kindel aeg katse sooritamiseks. 16.Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Sinu vastus oli: Valge näitab, et sooritatud ja punane, et viga või eksimus. 17.Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) Sinu vastus oli: 1. päev - 100m jooksu, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooksu. 2
kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan. Paide Maleva oli Eesti spordiseltside ja klubide pingereas esimese viie hulgas ja seda kuni 1924. aastani, mil asemele moodustati maakondlik spordiselts Järvapojad. 1920. aasta spordisaavutustest oli Johannes Pürni kettaheitetulemus 37.38 Eesti kolmas tagajärg. Häid heitjaid oli tollal ja pisut hiljem teisigi: silma paistis Karl Tepp, kelle kuulitõuke rekordiks jäi 12.68, samuti olid märkimisväärsed Valter Kärdi üle 40- meetrised resultaadid kettaheites. Enne II maailmasõda oli kuulsaim tegija Järvamaa kergejõustikus August Maalstein, kes kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas
a) b) 4. Joonista jooksja asendis „valmis“ ja märgi joonisele järgmised parameetrid: 1) esimese paku kaugus lähtejoonest 2) teise paku kaugus lähtejoonest 3) eesoleva jala nurk põlveliigeses 4) tagumise jala nurk põlveliigesest 5) kere ettekalle horisontaali suhtes (puus-õlavööde) 5. Palliviske faaside jaotus ja äraviske faasi kirjeldus. 6. Mida kujutab endast „vibu“ asend palliviske juures ja miks seda vaja on? 7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus. 11. Tulemustetabel 4 inimese kõrgushüppe tulemustega, vaja kirja panna, paremusjärjestus ja selgitama, miks see just selline. 12. Kas heitealadel tohib kasutada oma viskevahendid. Millisel juhul? 13
(2.24) Kalev Martsepp. Hooaja algus ei istunud. Augustis alistus ka 2.20, kuid ilmselt jäi midagi veel varuks ja hooaeg täit rahulolu ei pakkunud. Sama tuleb öelda Ulvi Ivanova kohta, kes pärast eelmise aastal ületatud 1.76 rahuldus nüüd 1.70ga. Järvakate kunagisel kuulsaimal alal, naiste ja meeste kuulitõukes (milles lehtselased peavad isegi iga aastasi auhinnavõistlusi Totti Kasekampi ja Ants Saame rändauhindadele) valitseb juba mõnda aega mõõn. Spetsiaalselt kuulitõuke ja kettaheitega üksi treener rajoonis ei tegele ning tagala paistab kaunis hõredana. Uue 14meetri mehena kerkis esile vaid armeeteenistusest vabanenud Einar Tannilson. Ta juhib edetabelit 14.06ga. Vasaraheites seekord keegi kätt ei proovinud. Naiste odaviskes nihutas TSIKis õppiv Pille Lehemets rajooni rekorditähise 45.62le. Tahaks loota, et kergejõustiku kandepinna laienemisele ja meisterlikkuse tõusule Paide rajoonis aitab
Hea 25 m 32 Väga hea 30 m 18 kuni 19 4 kg Rahuldav 25 m Hea 30 m Väga hea 35 m Maailmarekord 77,80 Lisa 15 Soovitavad kuulitõuke normid POISID HINNE VANUS Kuuli kaal Tõuke pikkus 12 kuni 13 3 kg Rahuldav 7,00 Hea 8,50 Väga hea 9,50 14 kuni 15 3 kg Rahuldav 8,00 Hea 9,50
või muust sobivast materjalist. 8. Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsi- taldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. 11. Maandumissektori suurim viske- heite- ja tõukesuunas lubatud allapoole kalle on 1:1000. 12. (a) Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektor tähistatakse 5 cm laiuste valgete joontega, mille siseservade pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktis 34,92 nurga all; Märkus: 34,92 sektori mahamärkimisel saab arvestada asjaolu, et sektori äärejoontel, 20 m kaugusel tõukeringi (heiteringi) keskpunktist, asuvate punktide omavaheline kaugus on 12 m (20x0,6m). Iga järgmise meetri lisandumisega sektori äärejoontel suureneb vastavate
1957.-1961. aastani töötas Heino Ojasoo Ambla keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed. Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke. 1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehra koolis käsipallitreeneri töö. 18 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 7
Kui suur võiks olla mõõtemääramatus selle koguse kaalumisel? • Mõõtke jalatsikaupluses ühte ja sedasama suurust (numbrit) omavate erinevatelt tootjatelt pärinevate jalatsite keskmist talla pikkust ja püüdke hinnata selle suuruse mõõtemääramatust. • Miks absoluutselt täpne mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik? • Kas mõõtesuuruse tõeline väärtus eksisteerib ka looduses või ainult meie kujutlustes? • Kui suur võiks olla kaugushüppe või kuulitõuke tulemuse mõõtemääramatus kehalise kasvatuse tunnis? Millised tegurid seda põhjustavad? • Kui suur võiks olla 100 m jooksu tulemuse mõõtemääramatus kehalise kasvatuse tunnis? Millised tegurid seda põhjustavad? • Mõõtke oma klassis ära a) neidude ja b) noormeeste keskmine randme ümbermõõt (kõige kitsamast kohast). Kas noormeeste ja neidude kohta saadud tulemus erinevad omavahel, kui arvestada mõõtemääramatust? Mõõtmised ja mõõteseadus
annaabi.ee 
