Teivashüpe Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teivashüppe ajalugu 4 Tänapäeva teivashüpe 5 Suveolümpiamängude teivashüppe reeglid 5 Teivashüppe faasid 7 Meeste hooaja parimad tulemused 9 Naiste hooaja parimad tulemused 10 Kasutatud materjal 11 2 Sissejuhatus Teivashüpe on kergejõustiklaste ala, kus inimene hüppab üle kõrge lati,
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9
Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi
Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ..
Neid kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et hüppajat kaugemale viia. · Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks.
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuuli...
" teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked.
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud
kaugushüpet ning 100 m jooksu. Kuueaastaselt oli Valter juba nn '' vana töölkäija '', pidevalt jõlkus isa sabas. Kas esimest treening aastat oldi mures tema tervise pärast. Valter oli alalõpmata higine, kippus tihti haigeks jääma. Kuue- seitsme aastaselt harjus trenniga sedavõrd, et haigestumist enam ette ei tulnud. Kui Valter oli seitsmene, rajati Õisu spordiplats, kus sai ka teivast hüpata, soetati ka rööbas- puud. Kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, rööbaspuud, kang, ja võrkpalli mäng köitsid teda päevad läbi, vahepeal leidis ainult aega söömiseks. Teivashüppes ületas seitsme aastaselt 1.70 meetrit. Esimene kokkupuude suurema avalikkusega. Valter oli kaheksane, kui isa Toomas esimest korda TV olümpiastartidest kuulis. Sellest võistlus seeriast oli palju abi, kuna see suunas ja innustas edasi tegelema. Toomas hoidis treeningud vastavalt eale, korraldas ise ka võistlusi, et mitmekülgsus säiliks, ning areneks
7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes
Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detse...
Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19. koht ja odavise 18. koht)
Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus nõuetele M 143 - ebasportlik käitumine M 145 - kõrvalise abi vastuvõtmine M 144.2 17
Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses
3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kümnevõistluste aladeks on: esimene päev: · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina. Seitsmevõistluse aladeks on: esimene päev: · 60 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise · 200m jooks · kettaheide · 1500m jooks Kümnevõistluse ajalugu Terminit decathlon kasutati esimest korda alles 20
.......................................................................6 400m jooks..............................................................................................................................6 110m tõkkejooks.....................................................................................................................6 Kettaheide...............................................................................................................................7 Teivashüpe..............................................................................................................................7 Odavise....................................................................................................................................7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID..............................................
..................................................................... 6 400m jooks .............................................................................................................................6 110m tõkkejooks ....................................................................................................................6 Kettaheide .............................................................................................................................. 7 Teivashüpe ............................................................................................................................. 7 Odavise ...................................................................................................................................7 1500m jooks ...........................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID.............................................
kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: · Kuulitõuge · Kettaheide · Vasaraheide · Odavise 6/11
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. ...
Masterpiece-meistriteos Defeated- kaotanud/alistatud Portrait-portree Discus-kettaheide Abstract-abstranktne kunst Decathlon-kümnevõistlus Concert hall-kontsertimaja Draw- viik Etching-söövitama? Hurdle- tõke Engraving-gravüür Hurdles- tõkkejooks Audience-publik Javelin- odavise Creative-loov Pole-vault- teivashüpe Craving-joonis Referee-kohtunik Canvas-lõuend Shot put-kuulitõgue Sketch-visand Steeplechase-takistusjooks Shade-vari Wadi-race-kõrberalli Paint-maal Dreary chores of our everyday life- igavad I'm sorry to interupt majapidamistööd I'm sorry but Predecessors- eelkäijad
Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja
3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16 Kasutatud kirjandus 18 Lisad 19 2 1.Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala.
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m ...
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati
nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Naiste seitsmevõistluse alad on
Maandumine toimub tõukejalapoolse küljega lati suunas hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli:
Erki Nool Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Hiljem 1983. Aastal kui Erki oli 13 aastane läks ta edasi Tallinna spordiinternaakooli kus ta jätkas 7.klassis ja lõpetas selle kooli 1989.aastal. 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga...
William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja
(10,8) ja kaugushüppes (7.33). 30-kraadises kuumuses jätkus Aunal veel energiat nõu anda ka teist ala sooritavatele omainimestele ning peagi unustas ta oma tervisehäda sootuks. Kuuli tõukas mees 14.04, kõrgust hüppas 1.90. Esimese võistluspäeva lõpus püstitas Aun veel isikliku rekordi 400 meetris (59,2) ning oli teisel kohal 4470 punktiga. Teist päeva alustas Aun isikliku rekordiga tõkkejooksus (15,5), ketast lennutas 44.00, teivashüpe lõppes tulemusega 4.10. 8000 punkti piir juba paistis ning selles oleks ära kulunud 60 meetrine odakaar, kuis suve läbi muret teinud küünarliiges vedas alt ning Aun saavutas odaviskes vaid 52.21. Enne 1500 meetri jooksu ennustati Aunale pronksi, kusjuures hõbemedal oleks ta kindlasti Tokiosse viinud. Rein jooksis välja oma elu tugevaima 1500 m aja 4.17,6 ning ootamatult katkestas kolmekordne Euroopa meister Vassili Kuznetsov. Uue Eesti rekordiga 7917 punkti saavutas
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Noolel ei olnud noorena väljapaistvaid andeid. Hoolimata sellest nägi poiss kõvasti vaeva ja teda märgati. Ka Lipu viis suurte rekorditeni ainult kõva töö ja enesepiitsutamine. Kuigi ajad on kõvasti muutunud on mõned Lipu tulemused Noolest paremad. Lipu kuulitõuke rekordile 16.98, poleks Noolel oma 15.11-ga midagi vastu panna. Ka kettaheite parim tulemus 44.47 jääb Heino Lipu 52.18-le veidi vähem kui kümne meetriga alla.(erlt.net) See-eest on Noole trumpala teivashüpe teinud tohutu arenguhüppe. Olümpiavõitja rekord 5.60 on lausa metsik kõrgus kui võrrelda seda Lipu isikliku tippmargiga 3.40. Aga nagu juba öeldud, ajad olid siis teised. Rangel okupatsiooni ajal tegutsenud sportlastest võiks võrrelda Heino Lipuga keskmaajooksjat. Mihhail Velsvebelit. Mõlemad mehed võeti, küll eri aegadel, valesüüdistustega kinni ning saadeti Tallinnasse filtervangilaagrisse. Velsvebeli emal
mitmeid kordi muudetud, end kasutatakse tänapäevani võistlejate võrdlemiseks. Praegune tabel määratleti 1. aprillil 1985. aastal. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluses võisteldakse, nagu nimigi reedab, kümnel kergejõustikualal, mis on jaotatud kahe päeva peale. Järgnevalt toon välja alad ja päevajaotuse. Esimene päev · 100 m jooks · Kaugushüpe · Kuulitõuge · Kõrgushüpe · 400 m jooks Teine päev · 110 m tõkkejooks · Kettaheide · Teivashüpe · Odavise · 1500 m jooks Erinevate alade reegleid vaatlesime juba varem, seega ei hakka üksikult enam neid välja tooma. Kümnevõistluses peab kohtunik, kui vähegi võimalik, tagama igale võistlejale eelmise ala lõpu ja järgmise alguse vahel vähemalt 30-minutilise pausi ning esimese päeva viimase ala lõpu ja teise päeva esimese ala alguse vahel 10-tunnise pausi. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust
Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille...
Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. Jooksud Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega.
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi ja Lurichit. Leks oli legendaarne sportlane esimese ametliku maailmarekordi omanik kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit.
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kau...
2.20 Olavi Paavo 2003 2.16 Ramon Kaju 2002 2.16 Anton Gorjatsihh 2004 2.15 h Tarmo Kobin 2001 2.15 Andrei Marhel 2001 2.13 Mikk Pahapill 2005 2.12 h Karl Lumi 2005 2.12 Tarmo Saar 2005 Meeste teivashüpe 2001-2005 5.40 Erki Nool 2001 5.15 Eigo Siimu 2005 5.10 Kaspar Valgepea 2004 5.01 Indrek Turi 2004 5.00 Aivar Normak 2001 5.00 Lennart Oja 2001 4.95 Kristjan Rahnu 2005 4.90 h Päärn Brauer 2005 4
Koostanud: Kadri laur Pärnu Raeküla Gümnaasium 12 B klass. Ajaloo referaat 1900. aasta Suveolümpiamängud Pariisis Sissejuhatus Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toim...
sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis
200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 1500 m jooks 4:29,32 Sydney 18. september 2000 110 m tõkkejooks 14,37 s Götzis 4. juuni 2000 Kõrgushüpe 2,05 m Lipetsk 9. veebruar 1991 Teivashüpe 5,60 m Tallinn 5. juuli 1998 Kaugushüpe 8,10 m Götzis 27. mai 1995 Kuulitõuge 15,11 m Sydney 27. september 2000 Kettaheide 44,47 m Talance 19. september 1999 Odavise 71,91 m Uniondale (New York) 20. august 1998 Lisa1, Erki Noole Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel. 12
2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese täielik sirutus äratõukel. 11. Vead, mida vältida hüpetes: 1. Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4. Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. 5. Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. 12. Teivashüpe 1. Teivashüppe faasid - HOOJOOKS; TEIBA AUKUASETAMINE; ÄRATÕUGE JA RIPE; TAHAKALLUTUS, SIRUTUS JA PÖÖRE; LATI ÜLETAMINE JA MAANDUMINE. 2. Teiba hoie - Käed on õlgadelaiuselt. Parem käsi on teibal vasakust ülalpool. Mõlemad käed on kõverdatud, parem käsi reie lähedal. Teiba ots on sportlase peast kõrgemal. Vasaku käe küünarnukk on kõrvale pööratud. Ülakeha on sirutunud. 3
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus-, ka kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x400 m teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Väljakualadel (pikkus-, ja kolmikhüppes, kuulitõukes, kettaheites, vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on
nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik; Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse,
või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Enne võistluste algust antud alal on igal võistlejal õigus sooritada proovikatseid. Heite- ja tõukealadel sooritatakse proovikatsed kohtunike kontrolli all, samas järjekorras kui võistluskatsed. Võistluskatsed sooritatakse loositud järjekorras. Peale kvalifikatsioonivõistlusi loositakse sooritusjärjekord uuesti. Kõigil väljakualadel (kõrgus- ja teivashüpe välja arvatud), kus võistleb rohkem kui 8 sportlast, antakse kõigile osavõtjaile kolm katset ning nende katsete põhjal kaheksale paremale veel kolm katset. Kui alal osaleb nii palju võistlejaid, et ei ole võimalik pidada kohe lõppvõistlust, korraldatakse põhivõistlusele pääsejate väljaselgitamiseks kvalifikatsioonivõistlused. Kvalifikatsioonivõistluste tulemusi põhivõistlustel arvesse ei võeta. Kvalifikat-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
