Milline väide on õige?

Vastus leiad õppematerjalist: Kergejõustik I eksam

Kergejõustik I eksam (0)

Tallinna Ülikool - Sport - Kehaline kasvatus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millega võrdub jooksukiirus?
Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast?
Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast?
Milline väide on õige?

Kergejõustik
1. Kiirjooks :

Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked.

Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe.

Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas.

Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas).

Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°)

Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga . Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel.

Asend “valmis!” - Pöid ( kand ) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool .

Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus).
2. Teatejooks :

Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetus tehnikad – alt, ülalt ja otse.

Teatevahetus jagatakse kolmeks faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA ÜLEANDMINE.

Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja.
3. Pallivise:

Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast.

Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli).

Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks , ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus.

Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse.
4. Kuulitõuge:

Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest.

Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal . Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all).

Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale . Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust).

Erinevad tõuketehnikad ja nende osad - 1. Hüppega tehnika: Sisaldab järgmisi faase: ETTEVALMISTUS (grupeering), HOOHÜPE (hüpe/libisemine), ÄRATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE ( pidurdamine ). Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda .
2. Kuulitõuge pöördega: jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. Ettevalmistusfaasis liigub tõukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist.
5. Kaugushüpe:

Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru - ja käärtehnika.

Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu.

Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette.

Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele.

Sirutehnika - Hoojalg langetatakse pöörleva liikumise tulemusena puusaliigeses. Puusad viiakse ette. Tõuke- ja hoojalg on paralleelsed. Käed liiguvad üles-taha.

Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? - Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk.

Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
6. Kõrgushüpe:

Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks : HOOJOOKS, ÄRATÕUGE, ÕHULEND (lati ületamine) ja MAANDUMINE. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine.

Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline ; alguses on ta sirgjooneline (3–6 sammu), millele järgneb kurv (4–5 sammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus suureneb hoojooksul pidevalt. Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul .

Äratõukefaas - Pöia mahaasetus on aktiivne, kiire, madala trajektooriga, alla-taha liigutusega. Tõukejalg liigub ette. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Hoojala põlv liigub üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis.

Lennufaas - Äratõukeasend on fikseeritud sel ajal, kui keha kogub kõrgust . Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad jäävad ettepoole latti . Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada.

Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale . Põlved on laiali.

Erinevad tehnikad - Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil.

Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk.

Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
7. Meeste mitmevõistlus
1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m . Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide , teivashüpe, odavise , 1500m
2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks , kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks.
8. Naiste mitmevõistlus
1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.
2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus.
9. Kergejõustiku võistlusmäärused:
Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas - ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta - ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul , kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele.
10 Jooksud:
Kiirjooksud - Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud , annab stardikohtunik käsklusi „kohtadele“ ja „valmis“ oma emakeeles. Stardi ja finišijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Raja pikkust mõõdetakse rajaäärise välisservast 30 cm kaugusel, rajaäärise puudumisel äärejoone välisservast 20 cm kaugusel paiknevat mõttelist joont mõõda. Distantsi pikkust mõõdetakse stardijoone finišile kaugemast servast kuni finišijoone stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil
Teatejooksud - Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat. 1. Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+ 200m +300m+400m ja 4x1500 m. 2. Teatejooksu ühe etapi lõppu ja teise algust ( vahetusala keskkohta) tähistavad 5 cm laiused jooned märgitakse äärejoontega ristuvalt igale jooksurajale. 3. Teatevahetusala on 20 m pikk, ulatudes vahetusala keskjoonest 10 m ette- ja tahapoole. Vahetusala pikkust mõõdetakse jooksusuunas, vahetusala algust tähistava joone stardipoolsest servast kuni vahetusala lõppu tähistava joone stardipoolse servani. 4. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. 5. Sammumärgid. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, maksimaalmõõtmetega 5x40 cm. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest. Mingeid teisi sammumärke kasutada ei tohi. 6. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 7. 4x200 m teatejooks joostakse ühel järgnevast kolmest võimalusest: (a) võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel (neli kurvi omal rajal); (b) kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kolm kurvi omal rajal); (c) esimese vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal). Märkus: varianti (c) võib rakendada, kui stardib 4 või vähem võistkonda. 8. 4x400 m teatejooks joostakse ühena kahest järgnevast võimalusest: (a) esimene vahetus ja teise vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kolm kurvi omal rajal); (b) esimese vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissjooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal). Märkus: kui stardib 4 või vähem võistkonda, tuleb rakendada varianti (b) 9. 4x800m teatejooks joostakse ühena kahest järgnevast võimalusest: (a) esimese vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale. Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (üks kurv omal rajal); (b) ühisel rajal. 10. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kaks kurvi omal rajal.) 11. 4x1500m teatejooks joostakse ühisel rajal. 12. Välja arvatud esimese vahetuse jooksjad, lubatakse 4x100 m ja 4x200 m teatejooksudes lubatakse kõigil ning 100m+200m+300m+400m teatejooksus teise ja kolmanda vahetuse jooksjatel kasutada enne vahetusala algust 10 m pikkust hoovõtumaad, mille algus peab olema rajale selgelt märgitud (vt ka käesoleva Määrus 170.3). 13. 4x400m 4x800m, 4x1500m teatejooksude kõik ning 100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad diskvalifitseeritakse. 14. 4x400 m teatejooksu kolmanda ja neljanda vahetuse ning 100m+200m+300m+ 400m teatejooksu neljanda vahetuse jooksjad paigutatakse selleks määratud kohtuniku poolt teatevahetust ootama (raja siseservast väljapoole reastatuna), vastavalt nende võistkonnakaaslaste paremusjärjestusele rajal 200 m enne vahetuskohta. Vahetust ootavad sportlased seda reastust enam muuta ei tohi ning peavad selle säilitama kuni teatevahetuse hetkeni. Kõnealuse määruse rikkumisel võistkond diskvalifitseeritakse. Märkus: Kui 4x200 m teatejooksu ei joosta täies pikkuses eraldi radadel, rivistatakse neljanda vahetuse jooksjad teatevahetusalas stardiprotokolli alusel seestpoolt väljapoole. 15. Teatejooksudes, kus joostakse ühisel rajal (ka 4x400 m ja 4x200 m ja 100m+ 200m+300m+400m teatejooksude vastavad etapid), võivad vahetust ootavad võistlejad oma võistkonnakaaslaste vahetuskohta lähenemisel liikuda trügimata ja kaasvõistlejaid takistamata siseraja suunas, täites seejuures määruses 170.14 toodud nõudeid. Käesoleva Määruserikkujad diskvalifitseeritakse. 16. Teatepulk peab olema võistlejate käes kuni distantsi lõpuni. Teatejooksudes on võistlejail keelatud kanda kindaid või määrida pulga parema hoide tagamiseks kätele ükskõik milliseid aineid peale nende, mis määrusega 144.2(f) lubatud. Teatepulga pillanud jooksja peab selle ise üles võtma. Selleks võib ta kaasvõistlejaid takistamata ja jooksumaad lühendamata oma rajalt lahkuda. Kui pillatud teatepulk lendab või veereb pillamiskohast jooksusuunas ettepoole, peab võistleja peale selle ülesvõtmist pillamiskohta naasma ja sealt jooksu jätkama. Eeltoodud tingimuste täitmisel ei põhjusta teatepulga pillamine, eeldusel , et sellega ei häiritud ühtegi kaasvõistlejat, võistkonna diskvalifitseerimist. Teisisõnu: käesolevas Määruses toodud nõuete rikkumisega kaasneb diskvalifitseerimine. 17. Teatepulk tuleb üle anda rangelt teatevahetusalas. Teatevahetus algab hetkest, mil pulka vastuvõttev jooksja puudutab seda esimest korda ja lõpeb hetkel, mil teatepulk on ainult seda vastuvõtva jooksja käes. Teatevahetuskoha määramisel on oluline ainult teatepulga, mitte jooksjate keha ja käte-jalgade asumine teatevahetusalas. Teatepulga üleandmine väljaspool teatevahetusala põhjustab diskvalifitseerimise. 18. Teatepulka ootav ja seda üleandev võistleja peavad rangelt püsima omal rajal või samal jooksusuunal, mis neil oli teatevahetuse hetkel. Rajalt lahkuda ei tohi enne, kui tee selleks on vaba ja puudub kaasvõistlejatega kokkupõrkumise oht. Kaasvõistlejate tahtlikul takistamisel rajalt lahkumisel võistkond diskvalifitseeritakse. Teatevahetuste puhul ei rakendata määrusi 163.3 ja 163.4. 19. Võistkonnakaaslase abistamine hoo andmisega või mingil muul moel põhjustab võistkonna diskvalifitseerimise. 20. Teatejooksudes (eel-, vahe- ja finaaljooksud) tohib iga võistkond kasutada suvalist nelja, antud võistlusteks teatejooksudes või muudel aladel üles antud sportlast. Peale esimese võistlusvooru läbimist tohib võistkond järgmistes võistlusvoorudes kasutada kuni kahte, eeltoodud tingimusele vastavat varuvõistlejat. Nimetatud nõuete vastu eksinud võistkond diskvalifitseeritakse. 21. Teatevõistkonna täpne koosseis ja jooksujärjekord tuleb kehtestatud korras teatada hiljemalt üks tund enne seda, kui algab antud jooksuvooru esimese jooksu osavõtjate registreerimine kogunemiskohas. Hilisemaid muudatusi saab teha ainult võistluste korraldustoimkonna poolt määratud arsti meditsiiniliselt põhjendatud loa alusel kuni antud jooksu registreerimisaja lõpuni kogunemiskohas. Nimetatud nõuete vastu eksinud võistkond diskvalifitseeritakse.
11. Hüpped:
Kõrgushüpe - Võistlus - 1. Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. 2. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja puudutusest tingituna ei jää latt peale hüpet kandetugedele pidama; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, tagapool hüppelati esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. Kui võistleja riivab jalaga maandumispaika ja ületab seejärel lati, on vanemkohtunikul õigus katse õnnestunuks lugeda, eeldades, et kõnealune maandumispaiga riivamine ei abistanud võistlejat lati ületamisel. Märkus: Eelnevas määruses toodud nõude täitmise hõlbustamiseks tõmmatakse (nt teibiga) rajapinnale tellingupostidest 3 m väljapoole ulatuv 5 cm laiune valge joon. Joone esiserv peab olema kohakuti tellingutel asuva hüppelati esiserva maapinnaga ristuva tasapinnaga. Hoovõtuala ja äratõukepaik - 3. Hoojooksuraja lühim lubatud pikkus (hoovõtualaks oleva poolringi raadius) on 15 m, Määruses 1.1 (a), (b), (c) ja (f) toodud võistlustel vähemalt 20 m, võimaluse korral 25 m. 4. Hoovõtuala ja äratõukepaiga lubatud maksimaalne kalle on 1:250 (mööda iga tellingupostidevahelise sirge keskpunktist lähtuvat raadiust hoovõtualaks oleval poolringil. Hoovõturaja raadius on toodud Määruses 182.3. Maandumispaik tuleb paigutada selliselt, et hoovõtt toimuks mööda tõusvat kallet ehk „vastumäge“. 5. Äratõukeala peab olema täiesti tasane , Määruses 182.4 lubatust mitte suurema kaldega ja vastama IAAF -i „Võistluspaikade sobivuse juhendis“ toodud nõuetele. Hüppetellingud - 6. Lubatud on kasutada igasuguseid jäiku tellinguid või poste. Lati hoidmiseks peavad neil olema jäigad lati kandetoed. Kandetoed peavad paiknema selliselt, et ka lati kõige kõrgema asendi korral oleks nende kaugus lati ülaservast posti tipuni vähemalt 10 cm. Tellingute vaheline kaugus peab olema vähemalt 4,00 m ja mitte suurem kui 4,04 m. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad on võistlusest välja langenud, on võistlejal õigus võistelda lõpuni st kuni kolmanda järjestikuse ebaõnnestunud katseni. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. 7. Tellinguid ei tohi võistluste käigus ümber paigutada, va juhul, kui ala peakohtuniku arvates on võistluspaik muutunud kõlbmatuks. Sel juhul toimub ümberpaigutamine peale seda, kui antud kõrgusel on kõik katsed sooritatud. 8. Lati kandetoed peavad olema tasased ja paiknema tellingute suhtes täisnurkselt. Kandetoed peavad olema 4 cm laiad ja 6 cm pikad. Toed peavad postide külge jäigalt kinnituma ja olema suunatud teineteise poole, jäädes hüppe ajal liikumatusse asendisse. Lati otsad peavad asetsema tugedel nii, et latt kukuks hüppaja puudutusest vabalt kas ette- või tahapoole. Toed ei tohi olla kaetud kummi või mõne muu hõõrdumist suurendava materjaliga . Tugedel ei tohi olla elastsust suurendavaid lisaseadmeid. Toed peavad paiknema mõlemal tellingupostil rajapinnast võrdsel kõrgusel. 9. Lati otste ja tellingute siseserva vahele peab jääma vähemalt 1 cm laiune pilu. Maandumiskast - 3. Maandumiskasti (maandumismati) minimaalmõõtmed on 5m x 3m. Soovitatavalt ei tohiks maandumispaik olla väiksem, kui 6m x 4m x 0,7 m. Märkus: Maandumismati ja tellingute vahele peab jääma vähemalt 10 cm, vaba ruumi, et mattide puutumine vastu tellinguid ei põhjustaks lati kukkumist.
Kaugushüpe - Kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Märkus: Enne 1. jaanuari 2004. a ehitatud staadionitel tohib kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada olla maksimaalselt 1,25 m lai. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad , kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema vähemalt 2,75 m ja mitte rohkem kui 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Võistlus: 1. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta “jookseb läbi” või sooritab hüppe; (b) Sooritab äratõuke paku kõrvalt, vaatamata sellele, kas äratõuge sooritati ees- või tagapool äratõukejoone mõttelist pikendust; (c) Kasutab hoovõtul võihüppel saltotehnikat; (d) Puudutab rajapinda äratõukejoone ja maandumiskasti vahel; (e) Puudutab maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti kohas, mis on äratõukejoonele lähemal, kui tema maandumiskastis olev, äratõukejoonele lähim jälg; (f) Puudutab maandumiskastist lahkudes jalaga maapinda (maandumiskasti äär kaasa arvatud) väljaspool maandumiskasti kohas, mis on äratõukejoonele lähemal kui tema maandumiskastis olev, äratõukejoonele lähim (sh maandumiskasti piiresse mahtuvad, hüppejärgsest tasakaalukaotusest tingitud „tagasikukkumisel“ tekkinud jäljed) jälg. Märkus (i): Hoojooksu väljaspool valgete joontega tähistatud hoovõturaja suvalist osa ei peeta määruste rikkumiseks . Märkus (ii): Määrusele 185.1 (b) tuginedes pole määrusterikkumine, kui võistleja, kes sooritab äratõuke äratõukejoone tagant kuid mitte äratõukepakult, riivab äratõukepakku jala või naelikuga. Märkus (iii): Määrusterikkumiseks ei loeta võistleja mingi kehaosa kokkupuudet rajapinnaga väljaspool maandumiskasti maandumise ajal, tingimusel, et pole rikutud Määrusi 185.1(d) või (e) Märkus (iv): Määruste rikkumiseks ei loeta võistleja taasastumist maandumiskasti peale sealt korrektselt lahkumist . Märkus (v): Määruste rikkumiseks ei loeta äratõuke sooritamist enne pakku , tingimusel, et seejuures pole eksitud Määruse 185. 1(b) vastu. 2. Maandumiskastist lahkudes peab võistleja jala esimene kokkupuude maandumiskasti äärisega või maapinnaga maandumiskastist väljaspool olema kohas, mis on äratõukejoonest kaugemal, kui tema maandumiskastis olev, äratõukekohale kõige lähem jälg. (vt Määrus 185. 1(f). Märkus: Võistleja jala esimest kokkupuudet maandumiskasti äärisega või maapinnaga väljaspool maandumiskasti loetakse kastist lahkumise hetkeks. Äratõukepaku kaugus maandumiskastist - 3. Äratõukejoone kaugus maandumiskasti tagaservast peab olema vähemalt 10 m. 4. Äratõukejoon peab paiknema mandumiskasti esiservast 1 kuni 3 m kaugusel.
12. Heitealad:
Kuulitõuge - Kuulitõukeringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal . Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi pind peab olema tasane, äärise ülaservast 2 cm +/- 2 mm madalamal. Kuulitõukes on lubatud kasutada eeltoodud nõuetele vastavat, teisaldatavat tõukeringi. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru , muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Ringi läbimõõt kuulitõukes ja vasaraheites on 2,135 m (+5 mm). Ringi keskpunkti läbivale sirgele märgitakse äärisest väljapoole vähemalt 0,75 m pikad, 5 cm laiad valged jooned (" vuntsid ") nii, et nende maandumissektorist kaugem äär ühtib tõukeringi keskpunkti läbiva sirgega, mis ristub täisnurkselt maandumissektori teljega. "Vuntsid" kas värvitakse maapinnale või valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist. 8. Võistlejatel on keelatud igasuguste ainete pritsimine ja määrimine jalatsi- taldadele või ringi pinnale ning ringi pinda ühelgi viisil karestada. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. 11. Maandumissektori suurim viske- heite- ja tõukesuunas lubatud allapoole kalle on 1:1000. 12. (a) Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektor tähistatakse 5 cm laiuste valgete joontega, mille siseservade pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktis 34,92ŗ nurga all; Märkus: 34,92ŗ sektori mahamärkimisel saab arvestada asjaolu, et sektori äärejoontel, 20 m kaugusel tõukeringi (heiteringi) keskpunktist, asuvate punktide omavaheline kaugus on 12 m (20x0,6m). Iga järgmise meetri lisandumisega sektori äärejoontel suureneb vastavate punktide vaheline kaugus 0,6 m võrra. 13. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist , odavise hoovõturajalt. Ringist sooritatavaid katseid alustatakse liikumatust asendist. Katse ajal tohib võistleja puudutada heiteringi äärise siseseina , kuultõukes ka tõukepaku siseseina (vt Määrus 188.2). 14. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuke- (kuulitõukes) või visketehnikat (odaviskes), mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab peale ringi astumist ja katse alustamist mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda (sealhulgas ka ringi siseserva ja selle pealispinna vahelist nurka) või maapinda väljaspool ringi; (c) Kuulitõukes puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku siseserva ja pealispinna vahelist nurka, mida loetakse pealispinna osaks); 15. Eeldusel, et ühtki heitealasid käsitlevat Määrust pole rikutud, on võistlejal lubatud katse pooleli jätta, asetada võistlusvahend ringi või hoovõturajale või väljapoole neid ning ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist või hoovõturajalt lahkumisel peab võistleja täitma Määruses 187.17 toodud nõudeid. Seejärel võib sportlane naasta ringi või hoovõturajale, võtta liikumatu asendi ja katset taasalustada. Märkus: Eelpool kirjeldatud tegevus arvatakse katseks valmistumiseks ettenähtud aja sisse (vt Määrus 180.17). 16. Juhul kui kuul, ketas, vasara kuul või oda teravik puudutab maandumisel kõigepealt sektori äärejoont või maapinda väljaspool sektorit , loetakse katse ebaõnnestunuks. 17. Võistleja ei tohi ringist või hoovõturajalt enne võistlusvahendi maandumist lahkuda. (a) Ringist lahkudes peab kuulitõukaja, ketta- või vasaraheitja esimene kokkupuude heiteringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi toimuma ringist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Märkus: Võistleja esimest kokkupuudet ringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi loetakse ringist lahkumise hetkeks. (b) Hoovõturajalt lahkudes peab odaviskaja esimene kokkupuude raja äärejoontega või maapinnaga nendest väljaspool toimuma äraviskejoone jätkudeks hoovõturajaga risti olevatest valgetest joontest (“vuntsidest”) tagapool. Kuulitõuge. Võistlus 1. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Märkus: „Hundiratta“ sarnased tõuketehnikad on keelatud. Tõukepakk 2. Tõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist ja peab olema valget värvi. Tõukepaku kaarekujuline sisekülg peab olema tõukeringi pinnaga risti ja täpselt ühtima tõukeringi äärise siseküljega. Pakk tuleb paigaldada nii, et selle keskkoht ühtiks maandumissektori telgjoonega. Paku konstruktsioon peab võimalda-ma seda ringiäärist ümbritsevale pinnale tugevalt kinnitada. Märkus: Kasutada võib ka IAAF-i varasematele määrustele (1983/84) vastavaid tõukepakke. 3. Tõukepakk peab olema 11,2-30 cm lai ning paku sisekülje otsi ühendav kõõl peab olema 1,21 m (± 0,01 m) pikk. Paku ülemise serva kõrgus tõukeringi pinnast on 10 cm (± 0,2 cm). Kuul valmistatakse täisrauast, -messingist või mõnest teisest, messingist tugevamast metallist või täidetakse eeltoodud metallidest valmistatud kest tina või muu ainega. Kuul on kerakujuline. Kuuli välispind ei tohi olla kare või konarlik (pinnakonaruste maksimaalne lubatud kõrgus on 1,6 mikronit, st kuul peab vastama seitsmenda siledusklassi nõuetele).
13. Mitmevõistlus
Mehed ja meesjuuniorid (Viie- ja kümnevõistlus) 1. Viievõistlus koosneb viiest alast, mis peetakse ühel päeval järgmises järjekorras: kaugushüpe, odavise, 200 m jooks, kettaheide ja 1500 m jooks. 2. Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras: Esimene päev – 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev – 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Naised ja naisjuuniorid (Seitsme- ja kümnevõistlus) 3 Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 4. Naiste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras:
Esimene päev – 100 m jooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 400 m jooks; Teine päev – 100 m tõkkejooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 1500 m jooks. Poisid (A-klassi noormehed, kaheksavõistlus) 5. Kaheksavõistlus koosneb kaheksast alast, mis peetakse kahel järjestikusel päeval järgmises järjekorras: Esimene päev – 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks; Teine päev – 110 m tõkkejooks, kõrgushüpe, odavise ja 1000 m jooks. Tüdrukud (A-klassi neiud, seitsmevõistlus)
6. Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Üldosa 7. Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt
10-tunnine paus. 8. Mitmevõistluse kõigiks aladeks (välja arvatud viimane) koostab jooksud ja võistlejate grupid tehniline delegaat või mitmevõistluse peakohtunik. Grupid ja jooksud koostatakse nii, et võrdse tasemega võistlejad võistlevad igal mitmevõistluse alal ühes jooksus või ühes grupis koos. Seejuures võetakse arvesse ainult võistlejate poolt varem, kindlaks määratud võistluseelse ajavahemiku jooksul saavutatud tulemusi. Soovitatavalt peaks ühes jooksus või grupis võistlema vähemalt viis, kuid mitte mingil juhul vähem, kui kolm võistlejat. Kui võistluste ajakava on koostatud nii, et võistluse läbiviimine varem koostatud gruppides pole otstarbekas, koostatakse jooksud ja grupid vastavalt sellele, kuidas võistlejad eelmiselt alalt vabanevad. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad viimasesse jooksu. Tehnilisel delegaadil või mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu või grupi koosseisu.
9. Mitmevõistluse käigus rakendatakse üksikaladel kehtivaid võistlusmäärusi järgnevate eranditega: (a) Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset; (b) Kui ei kasutata fotofinišit, peab iga võistleja aega fikseerima 3 eraldi ajamõõtjat; (c) Jooksualadel on lubatud igas jooksus teha üks valelähe, mis ei tingi seda põhjustanud võistleja kohest diskvalifitseerimist. Iga järgmine valelähte teinud võistleja diskvalifitseeritakse; 10. Igal jooksudistantsil arvestatakse punkte ainult ühe (käsi- või täisautomaatne ajavõtt) ajavõtumeetodiga saadud tulemuste alusel. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaegu ka juhul, kui neid pole saadud kõigile võistlejatele. 11. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei tee antud alal ühtegi võistluskatset) loetakse mitmevõistluse katkestanuks. Ta ei tohi osaleda järgmistel
mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta üldises paremusjärjestuses. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe teavitama mitmevõistluse peakohtunikku. 12. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku mitmevõistluse punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. 13. Võrdse punktisumma korral rakendatakse kõikide paremusjärjestuse kohtade selgitamiseks järgnevaid võtteid: (a) Kõrgema koha saab sportlane, kes suuremal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest rohkem punkte; (b) Näitaja (a) võrdsuse korral saab kõrgema koha sportlane, kes kõigi üksikalade kokkuvõttes on ühel alal saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest kõige rohkem punkte; (c) Näitaja (b) võrdsuse korral saab kõrgema koha sportlane, kes paremuselt teisel
alal on saanud kõige rohkem punkte jne. (d) Kui paremusjärjestus ka Määruse 200.13(c) alusel ei selgu, jäävad võistlejad
kohti jagama .

Madallähte „Valmis!“ asendis on - puusad õlgadest veidi kõrgemal
Kaugushüppe tehnika õpetamist tuleb alustada - sammtehnikast
Pendelteatejooksus - peab üleandja sirutama käe 5-6 m enne vahetusposti
Laste (5-11a) kiirustreeningul on soovitatav tähelepanu pöörata eelkõige - liigutuste sageduses
Hüpates äratõukel - puudutab maad esmalt kand
Kõrgushüppe - hoojooksu kaar on tavaliselt 3-5 sammuline
Laste kaugushüppetreeningul on soovitatav enamasti kasutada - hüppamist üle tõkete vms. vahendite
Heidetes katse sooritamise alguseks alates väljakutsest aega - 1 minut
Igal aastal peetakse Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusi. G. Sule oli - odaviskaja
Milline väide on õige? Heitjal on katse sooritamisel - kvalifikatsiooni- ja lõppvõistlusel ning finaalis on erinev järjekord
Kaugushüppe täishoojooks on tavaliselt - 16-24 sammu
Kuuli äratõukefaasis (kirjutada vale vastus) - tõukekäsi alustab tõuget enne jalgade sirutust
Lähtekiirenduse eesmärk on - kiiruse sujuv kogumine
Hoojooksu lõpuks hüppaja - saavutab püstise kehaasendi
Kiirjooksja keharaskuskese on pärast esimest lähteliigutust - kaugel eespool jalgade toetuspunkti
Lähtejooksu pikkus sõltub - jooksja kiirendusvõimest
Lähtekiirendusel toimub - sammude pikenemine 0,5-1 pöiapikkuse võrra
Äratõukel kaugushüppaja horisontaalkiirus - väheneb

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

svens75 Õppematerjali autor

Hea konspekt kergejõustiku põhikursuse eksami ettevalmistamseks

Kergejõustik kehaline kasvatus sport

Sarnased õppematerjalid

docx

Kergejõustiku PK I teooria

Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hool

Sport

docx

Kergejõustik II

Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j

Sport/kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik

Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed

Kehaline kasvatus

docx

Kergejõustikualad

Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD

Kehaline kasvatus

odt

Kergejõustiku referaat

või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta

Sport

doc

Kergejõustik

Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustiku võistlusmäärused

Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja v

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik

Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kauguse v

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid