Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg
kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Kõrgushüpe on emotsionaalne kergejõustikuala, kus kergemini saavutavad edu hea pöiaga, tugeva psüühikaga ja keskmisest pikemat kasvu inimesed. Kõrgushüpe on väga õiglane ala, kus võitjaks tuleb see, kes kõrgema kõrguse ületab ja kohtunikel või välismõjutajatel on raske sekkuda. Noores eas on soovitav omandada mitmete keerukate harjutuste oskus, mis loob head eeldused kõrgushüppe jaoks. Maailma üks tuntuim kõrgushüppaja Valeri Brumel, kes ületas 15 aaastaselt 1,76 meetrit ning 21- aastaselt püstitas maailmarekordi 2,28 meetrit. Kõrgushüppe tehnika ja varustus Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Teivashüpe. 3. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. · Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks.Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. · Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. · Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest umbes 4 meetri kaugusel. Nende vahel on ümmargune sirge latt läbimõõduga 30 cm. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. · Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Kõrgushüppe määrused Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt, postid ja maandumismatt Latti pikkus peab olema 3.98 m ja kaal 2 kg. See võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid ...
Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga...
Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil. Meeste kõrgushüppe rekord kuulub Javier Sotomajorile Kuubalt (2.45 m). Naiste rekord kuulub Stefka Kostadinovale Bulgaariast (2.09 m) Teivashüpe Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt
Kõrgushüpe Triinu Tuberik 9.klass Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 44,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast
95 oli Eesti rekord. 2009. aastal on ta sisetingimustes hüpanud 1.93, mis on samuti Eesti rekord. Maailmameistrivõistlustel aastal 2009 saavutas Anna Iljustsenko 17. Koha tulemusega 1.89 Üks parimaid on ka veel Grete Udras, kes on sündinud 1988. a. Valgas. 2011 aastal sai ta euroopa siseedetabelis kümnenda koha tulemusega 1.89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16. kohale. Ebe Reier ületas 1.66 ja on pärast kahte ala 1737 punktiga 17. kohal. Naiskonna esinumber Kaie Kand ületas 1
Kuid liivaga täidetud maandumiskasti puudumine pidurdas kauaks uute, veel täiuslikumate hüppeviiside kasutuselevõtmist. Alates 186.????aastast levib kõrgushüpe laialdasel Euroopas ja Ameerikas. Paranevad sportlaste tulemused. Progressi ei taga mitte ainult hüppajate kiirusliku jõu kasv, vaid ka täiustuv lati ületamise tehnika. Kui esimesed 30 aastat paranesid tulemused peamiselt äratõuke täiustamise arvel, siis järgneval 30 aastal toimus kõrgushüppe areng peamiselt lati ületamise tehnika täiustamise arvel. Eelmise sajandi lõpul võtsid USA kõrgkoolide hüppajad kasutusele uued ökonoomsemad hüppeviisid. Idaosariikides kasutati nn välisjalga, mida kaua nimetati ka idastiiliks ja meil idaameerika hüppeviisiks. Selle hüppeviisi puhul hüppaja jookseb peaaegu risti hüppelatile, mis loob võimaluse keha pööramiseks ja maksimaalseks kallutamiseks hoojooksu suunda hetkel, kui tõukejalg üle lati viiakse. Peale selle kerkivad hüppaja
Alljärgnevalt on toodud Läänemaa põhikoolide mitmevõistlustel toimunud kõrgushüppe tulemused 2010 kui ka 2011 aastal. Võrdle poiste tulemusi mõlemal aastal. Korrasta andmed tabelisse. 1. Leia poiste keskmine tulemus mõlemal aastal (vastus ümarda sajandikeni). 2. Leia standardhälve (sajandikeni) ja variatsioonikordaja (vastus täisarvuna) 3. Leia mood. 4. Joonestage saadud tulemuste abil tulpdiagramm. 5. Leia variatsiooniulatus 2010 poisid Kõrgus (x) Sagedus (f) f*x Standardhälve ülemine osa 2010
Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m kohad ja
Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil : latt ületatakse selg ees, ja maandutakse turjale. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4 - 4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Teivashüppes hüpatakse
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos ...
Pidurdav tegevus äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas. 6. Kõrgushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt. Keha on hoojooksul kurvis kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb
- võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19.Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi. Eesti Võrkpllikoondis, Selver Tallinn, VK Pärnu, TTÜ Võrkpalliklubi, Tartu Pere Leib, Acroe Rakvere võrkpalliklubi Rivaal, Valio Võru, Viljandi Metall KERGEJÕUSTIK 20.Kirjelda kõrgushüppe peakohtuniku ülesandeid võistluste ajal. Jälgib, et inimesed ikka mati peale maanduks ja lati õigesti ületaks ja kontrollib, et kõike tehtaks reeglite kohaselt. 21.Mis kaal on sinu vanuserühma kuulil ja odal. Naiste kuul kaasub 4 kilogrammi ja oda 600 grammi. 22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred
üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.(2) Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.(2) Soovitavad kõrgushüppe normid õpilastele on lisas 8. 3.2.2 Kaugushüpe 14 On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe · käärhüpe(1) Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet.(1) 3.2.3 Kolmikhüpe Nagu kaugushüpe nõuab ka kolmikhüpe suurt kiirust ja head hüppevõimet. Need kaks ala
- Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 7. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 6. Kõrgushüpe: 1. Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: HOOJOOKS, ÄRATÕUGE, ÕHULEND (lati ületamine) ja MAANDUMINE. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. 2. Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (36 sammu), millele järgneb kurv (45 sammu).
Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõu...
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. ...
Hüppelatt valmistatakse fiiberklaasist või mõnest muust sobivast materjalist, kuid mitte metallist. Lati pikkus on 4,5 m ja kaal 2,25 kg. Kohtunikud peavad välja panema tuule suunda ja tugevust jälgida aitavad lindikesed, see nõue kehtib kõigi hüpete kohta. Hoovõtumärke võib maha panna, kuid ainult väljapoole hootõturada. Hüppajail on õigus sammumärke küsida organisaatoritelt. Kõrgushüppe sammumärkidena võib kasutada teipi ja plaastrit. Teivashüppe hoovõturaja pikkus peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m. Äratõuke soodustamiseks pannakse hoojooksuraja lõpus olevasse teibakasti, selle põhja pikkus on 1 m, laius on eesääres 60 cm ja see kahaneb sujuvalt tagaseina allääre poole 15 cm-ni. Latt asetatakse 1,3cm läbimõõduga kanduritele, mis võivad olla kuni 5,5 cm pikad. Kandurid ei tohi olla kaetud kummi või muu hõõrdumist suurendava
Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. 1890. aastal kolis ta perekond Chicagosse, seal läks Hubble ka kooli. Noort Hubble'it võlusid juba varasest east peale teadus ja müstilised uued maailmad. Ta armastas väga lugeda, eriti Jules Verne'i raamatuid "20 000 ljööd vee all" ja "Saladuslik saar" ning Henry Rider Haggardit. Hubble oli hea õpilane ja veelgi parem atleet. Ta püstitas Illinoisi osariigi kõrgushüppe rekordi. 1906. aastal lõpetas ta kooli ja sai stipendiumi, et minna edasi õppima Chicago Ülikooli. Seal mängis ta korvpalli ja poksis, kuid leidis samuti aega bakalaureusekraad omandamiseks matemaatikas ja astronoomias. Peale ülikooli lõpetamist sai ta stipendiumi ning läks edasi õppima Inglismaale Oxfordi Ülikooli, kus ei jätkanud õpinguid aga astronoomias, vaid hoopis juuras, nagu oli oma surevale isale lubanud. 1913. aastal naasis Hubble USA'sse
rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924. Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad.
rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924. Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes – 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad.
maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. *Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüpe on ala, mis nõuab ohutut maandumispaika. Kui tunnis on palju õpilasi, ei ole selle õpetamine eriti tõhus. Kõrgushüppematil võib eelnevalt teha akrobaatilisi harjutusi, mis sarnanevad flopiga. Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord meeste kategoorias kuulub Javier Sotomayorile (Kuuba) hüpates 2.45m. Naiste kategoorias kuulub rekord Stefka Kostadinovale (Bulgaaria) hüpates 2.09m. Eesti meeste rekord on 2.30m, mille püstitas Marko Turban ja naiste rekord on 1.96m, mille püstitas Anna Iljuštšenko.
Pirita Majandusgümnaasium Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur...
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõust...
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
vigastus. See andis tunda üle kahe aasta. Mille tõttu ei saanud treenida kiirjooksu ning teivashüppes tuli üle minna äratõukele paremalt jalalt. Üheteistkümneselt võitis Valter esimest korda noorema vanusegrupi mitmevõistluse TV olümpiastartide finaalis. Kokkuvõte tehnika õppimisest Noorelt käib tehnika omandamine suhteliselt lihtsalt. Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut füüsiliste võimete tõstmiseks, sest see paistis tüütuna nii noorelt alustada sellega. Väiksemana meeldis Valtrile üle kõige pallimängud, tõkkejooks aga rohkem võistlusmomentidel. Igas asjas ning alal oli tohutu oma algatuslikkus, ei pidanud käskima ega sundima midagi tegema, alati tegi ise ilma sundimata
Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosne samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala, kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. 4 HÜPPED Kergejõustiku võistluskavas on 4 hüppeala: kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. 4.1 Kõrgushüppe Kõrgushüpes tuleb hüpates ilma abivahenditeta ületada latt. Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete sooritamisel võistlusel peab latti tõstma korraga vähemalt 2 cm. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Postid, millele latt toetub
Araabia). [www] http://www.hobumaailm.ee/?page=1&m=8&y=12&id=1642 LISA 2 Koolisõit 12 Perila Koolisõidu võistlusel 2012.aastal esinenud M klassi võitjad Maiken Lepiste ja Orchidee. Foto: Külli Tedre (Laupäeval peeti Perilas koolisõiduvõistlus. [www] http://hobumaailm.ee/? page=1&m=7&y=2012&id=1622) LISA 3 13 Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm Foto: Fotoalbum.ee [www] http://fotoalbum.ee/photos/azindra/73948219 LISA 4 14 Kestvusratsutamine Foto: Ago Ruus http://hobumaailm.ee/?page=13 LISA 5 15 Kross Ann-Marii Vilk hobusel Glicea. Foto: Ago Ruus(Hobumaailm.ee[www] http://hobumaailm.ee/?page=83)
mail 1995. aastal tulemuse 8.10m. Jaak Uudmäe on juba vanema generatsiooni esindaja, kuid siiski pole suutnud ükski eestlane veel tema kolmikhüppe rekordit purustada.Jaak hüppas 17.35m Moskvas 25.juunil 1980. Aastal toimunud Olümpiamängudel.Ta on sündinud 3. Septembril 1954 Tallinnas. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013) Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljustsenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel. Tulemusega 1.90 saavutas ta 15. koha." (Wikipedia 2013) Naiste kaugushüppe rekord kuulub Ksenija Baltale.8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4x400 m teine jooksja ja 4x200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.
Samas tuleb tunnistada, et tasemelt ei luba see rekord kuigi kõrgeid kohti püüda, ent plusspunkte lisas fakt, et lõpuks oli Eestil jooksja tiitlivõistlustel. Andrei Jämsä, sõudmise paarisaerulise ühepaadi 17. Veel poolteist aastat tagasi valmistas isegi tühipaljas sörkimine Andrei Jämsäle raskuseid. Nüüd saavutas niinimetatud Püha Lehma kunagine eessõudja Pekingi olümpiamängudel ühes osalejarohkeimas paadiklassis 17. koha. Patt oleks enamat tahtagi. Anna Iljustsenko, kõrgushüppe 21.Küündis kenasti oma tasemeni, ent imet ei suutnud teha. Ilmselt oli ka kõrguste tabel nääpsukese piiga jaoks ebamugav, kuna järgmise kõrguse alistamine tähendanuks Eesti rekordi parandamist kahe sentimeetriga. Mihkel Kukk, odaviske 21. Huvitav fakt Mihkel Kuke hooaja tippmark oli enne olümpiat tugevam kui odaviskes hõbeda võitnud Ainars Kovalsil. Paraku ei suutnud esimest korda tiitlivõistlusel osalev Kukk oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. ...
tulemuse 34.65. Kahel esimesel katsel eestlanna seejuures tulemust kirja ei saanud. Isikliku rekordi (5860 punkti) püstitamisel oli Kand hüpanud kaugust 6.10. Kahel ülejäänud sooritusel olid kerge jalavaluga võistleva eestlanna tulemusteks 32.43 ja 33.51. Kandi isiklik rekord odaviskes on 37.88. Odaviske A-grupi parima tulemuse viskas leedulanna Viktorija Zemaityte 43.45-ga. Kuue ala järel on eestlannal 4682 punkti, mis annab 25. Anna Iljustsenko ületas naiste kõrgushüppe eelvõistlusel 1.87, kuid finaalipääsuks jäi sellest väheks. Iljustsenko ületas kvalifikatsioonivõistlusel kõrgused 1.78 ja 1.83 avakatsel ning 1.87 kolmandal katsel. Kõrgus 1.90 jäi aga paraku alistamata. Göteborgi EM-i kümnevõistluse võitis kindlalt tiitlikaitsja tsehh Roman Sebrle 8526 punktiga. Kristjan Rahnu kogus 8083 punkti ja sai 9. koha, Madis Kallas oli 7503 punktiga 17. 1. ala -- 100m: 11
· inimene hüppab nii kõrgele , kui MR omanik hoota kõrgushüppes. 12 Hüppe pikkuse leidmiseks kasutame horisondiga kaldu visatud keha liikumist kirjeldavat valemit x = v02 / g sin 2 . (1) Kiiruse v0 teadasaamiseks peame teadma selle komponente. Horisontaalne kiirus on sprindikiirus , st vx 13 m/s. Vertikaalkiiruse vy aga leiame hoota kõrgushüppe tulemusest h 1,2 m (see on raskuskeskme tõusu kõrgus). Mehaanilise energia jäävuse seaduse abil (mv2/2 = mgh), leiame et vy 4,8 m/s. Pythagorese järgi leiame v0 13,8 m/s. Nurga leiame kui arctan vy/vx 21° ja saame valemist (1), et x = 13,1 m. Kas see on kõik? Ei ole, sest nii oleme leidnud kui kaugele kandub raskuskese, mis asub algkõrgusel. Kuid kaugushüppel maandutakse kükkis ja selle aja jooksul, mis kulub raskuskeskmel laskumiseks, liigub keha edasi. Kuidas leida langemisaega
18. Naiskeskmaajooksjate perest paistsid silmas 16aastane Türi Näidissohvoostehnikumi õpilane Ene Merendi ja aasta noorem Paide koolitüdruk Eve Hein. Ainsa rajooni naisjooksjana proovis võimeid 3000 m JärvaJaani kolhoosis metsaülemana töötav Tiina Idavain, kes sai ajaks 10.46,42. Ta oli teatavasti ka nobedaim naine sügisesel PaideTüri rahvajooksul. Kõige paremini tunneb ta ennast siiski kodus suuskadel. Tõsisemaid mõõduvõtmisi ihkas rajooni kõrgushüppe rekordimees, 1984. aasta vabariigi edetabelijuht (2.24) Kalev Martsepp. Hooaja algus ei istunud. Augustis alistus ka 2.20, kuid ilmselt jäi midagi veel varuks ja hooaeg täit rahulolu ei pakkunud. Sama tuleb öelda Ulvi Ivanova kohta, kes pärast eelmise aastal ületatud 1.76 rahuldus nüüd 1.70ga. Järvakate kunagisel kuulsaimal alal, naiste ja meeste kuulitõukes (milles lehtselased peavad isegi iga
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning E...
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suur...
rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924. Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku rekordi odaviskes 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes (10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad.
Jalaga tõugatakse peatatud suusalt. Uisusõiduviisid e. uisutehnika – sõiduviis, kus üks või mõlemad suusad liiguvad käärselt ette- kõrvale ja jalatõuge toimub libisevalt suusalt alla-kõrvale. Uisklemine – uisutehnikas suusatamine Vabatehnika – kõigi suusatehnikate kasutamine on lubatud. Stiil – isikupärane soorituslaad. “Stiili” kasutamine sõiduviiside grupi tähenduses (klassikaline, uisustiil) ei ole õigustatud. Ka erisuguseid kõrgushüppe ja ujumismooduseid nimetatakse eesti keeles viisiks või tehnikaks, mitte stiiliks. Sõiduviis – tsükliliselt korduv liigutuste kombinatsioon murdmaasuusatamises, kus esineb nii tõukamine ja libisemine. Sõuduviise klassifitseeritakse kepitõuke mooduse (vahelduv ja paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire
ka välimises (lateraalses) piirkonnas. Põletik tekib ülekoormuse mõjul sääre eesmises sisemi- ses (mediaalses) piirkonnas, kuid põhjuseks võib olla ka otsene trauma löök jalaga vastu säärt. Vigastust esi- neb nii lastel kui ka täiskasvanuil, spordialadest enam jooksu, tennise, kõrgushüppe, kaugushüppe, jalgpalli, balleti jm alade puhul. Vigastuse põhjustest moodustab ülekoormus 90% ja traumad 10%. Peamised põhjused on: - jooksmine ja hüppamine vähese amortisatsiooniga pinnasel, - järsk treeningukoormuse suurendamine lühikese aja jooksul, - jäigad säärelihased ja Achilleuse kõõlused, - nõrgad sääremarjalihased,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
