HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Lii...
põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). · Patsiendist lähemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, võtta väljaaste asend või asetada põlv voodile. Haarata patsiendist kaugema käega kinni patsiendi padja servast (patsiendi viimase kaelalüli kõrguselt). Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4).
Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4).
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4
(käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada: · patsiendi pea asendit - vabastades hingamisteed (pilt 7) Tööergonoomika konspekt 2
küünarnukiga, on suure tõenäosusega tegu kõõlusevaluga. Liigese- ning kõõlusevalu puhul tuleb kohe pöörduda arsti juurde. 3. Valu tüüp: kas valu on terav ja torkav või laiahaardeline ning ühtlane? Esimese korral tuleb jällegi kohe arsti juurde pöörduda. 4. Haav: lõhkised kohad tuleb antiseptikuga puhastada ning vajadusel plaastriga katta. Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa
Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi pea abistaja õlavarrele (pilt7, 8). Tööergonoomika konspekt Maie Timm
poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja teisel abistajal asetada pöördeväline käsi sirgelt peopesaga vastu reie tagumist külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg Patsiendile lähemal olev abistajal julgestada patsienti ja teisel abistajal asetada põlv voodile ja kõverdada patsiendi pöördeväline jalg põlveliigesest (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi pööramine kõhuli: · Veeretada patsient küljele (pilt 5): patsiendi näo poolne abistajal julgesta patsienti hoides kinni puusa- ja õlaliigesest
1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu ja paikselt. 2. Sidemete põletikud Valu tekib erinevate tegevuste puhul olenevalt sellest, millised põlvesidemetest on põletikulised. Nn. "hüppaja" või "jooksja" põlv. Valu tekib joostes ja hüpates. Sirutatud põlveliigesega, lõdvestatdud eesmiste reielihastega on võimalik katsuda põlvekedra tippu, mis sellise põletiku puhul on teravalt valulik. Ravi: koormuse reguleerimine, vastava ortoosi kandmine koormustel, põletikuvastane ravi (suukaudne, paikselt geelidena, süstidena) ning operatiivne ravi - artroskoopia. Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis.
· Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel abistajal kallutada patsienti voodipoolsele tuhara poolele. Teisel abistajal minna
Eelmäng teatris: Teatridirektori eesmärk on, et teater rahvale meeldiks ja alati midagi uut pakuks. ,,Ei ole hea, kui rahva maitsest möödud. Ta elab ise ja elatab ka meid." Luuletaja tahab luua igavikulist kirjandust. ,, Seks sageli on palju aastaid vaja, et valmida saaks vili vaimupuul. Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei paina! Kui tulev põlv mul meeles mõlguks aina, kust olev põlv saaks nalju siis? Mees on just see, kes võlub rahvaparve, toob, mida nõab hulga mõtteviis." Direktor annab loa kõiki variante proovida. Annab justkui ,,Faustile" oma õnnistuse. Proloog taevas Issand, peainglid Raafael, Gabriel, Miikael, saatan Mefistofeles. Peainglid räägivad taustsüsteemi moodustavatest asjadest (Päike, meri, pikne jne). Vaataved Maad kõrvalt. Mefistofeles räägib kõigest halvast, mis inimestega seotud on.
14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet: Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Esikohal on ühiskonna, kui terviku areng 15. Hea valitsemine on legitiimne ehk õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad. 16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
Kuidas te ennast tunnete - Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki
Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri Mamma Mammae (naise)rind Mandibula Mandibulae Lõug Metacarpus Metacarpi Käelaba Nasus Nasi Nina Oculus Oculi Silm Olecranum Olecrani Küünarnukk
kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud. Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet) 5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale
pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED
oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad sirgelt kõrvuti. Hoia alaselg sirgena ja kalluta keha ettepoole jala suunas. Painuta varbad põlve suunas. · Lükka ühe jala varbad vastu seina, hoia varbad võimalikult kõrgel, samal ajal on kand maas.
· Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit!
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk inf...
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da bracc...
puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud
Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On orga...
Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada patsiendi poolne käsi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvars voodile. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 2) - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge. Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Tõmbamine (nihutamine) peatsi poole: Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2
Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks.
kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest viis selle tuuleratta? Kuidas ta minema vuras nurmel ja üles mäest! Järelruttaja hinge tahtis lõõtsutust matta, tuuli ta kõrval uras. Kuid siis komistas põlv. Eemalt veel, viirastas puhu täpe veel, lumine nõlv, Siis kadus õhtu suhu.
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta
21. Sõrm ett finger | fingret | fingrar | fingrarna 22. Rind ett bröst | bröstet | bröst | brösten 23. Talje en midja | midjen | midjor | midjorna 24. Kõht en mage | magen | magar | magarna 25. Selg en rygg | ryggen | ryggar | ryggarna 26. Tagumik en stjärt | stjärten | stjärtar | stjärtarna 27. Suguelund ett könsorgan | könsorganet | könsorgan | könsorganen 28. Jalg ett ben | benet | ben | benen 29. Reis ett lår | låret | lår | låren 30. Põlv ett knä | knät | knän | knäna 31. Sääremari en vad | vaden | vader | vaderna 32. Jalalaba en fot | foten | fötter | fötterna 33. Kand en häl | hälen | hälar | hälarna 34. Varvas en tå | tån | tår | tårna 35. Naba en navel | naveln | navlar | navlarna 36. Hammas en tand | tanden | tänder | tänderna
Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - mõist...
Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
puusadelaiuselt. Pingutada tuharalihaseid ja tõstke tuharad põrandast kõrgemale, samal ajal välja hingates. (hoida u 5 sek) 6. VENITUSHARJUTUS Isteasend, üks jalge ette Haarata labajalast ja JALGADELE sirutatud, teine tõmmata tõmmata kanda aeglaselt ja keha lähedale, põlv vastu sujuvalt istmiku vastu. rinda, kand istmiku lähedale. Küünitada väljasirutatud jala varvaste poole. (3x mõlemale jalale) 7. KÄTEKÕVERDUSED Harjutuse sooritaja on Harjutuse sooritaja on toenglamangus. Teine toenglamangus. Teine toetuspunkt on põlvedel toetuspunkt on päkkadel.
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadv...
Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles käsitled probleeme, millega Eesti ühiskonnal lähitulevikus tegeleda tuleb, ja arutled, kuidas sinu põlvkond saaks aidata neid probleeme lahendada. Too näiteid Eesti ühiskonnast ja/või meediast ja/või uuemast Eesti kirjandusest. Põlv, millel tulevik seisab Praeguse põlvkonna üheks suurimaks mureks on kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamine. Päevast päeva võib leida meediaväljaannetes kajastusi aina rängemate ja sagedamate looduskatastroofide üle, mis mõjutavad maailma majandust, toiduvarusid ja inimeste rännet. Eesti kui rahvusvaheline eeskuju ja pidevalt kestev vabariik peaks propageerima nii ülejäänud maailmale kui ka oma ühiskonnale jätkusuutlikke vahendeid ja loodusega arvestavat eluviisi. Hiljutine “Teeme ära!” kampaania oli suurepärane näide sellest, kuidas igaüks saab massiivsele kliimaprobleemile omaalgatuslikult vastu hakata. Sarnaste aktsioonidega tagame nii praegus...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM SPRINT e. LÜHIJOOKS Referaat Juhendaja: Juuru 2009 1 Sisukord : Sisukord...............................................................................2 Lühimaajooksus ehk sprindis......................................................3 Arvestada tuleb.......................................................................4 Mexico sprindi rekordid.................................................................5 Kasutatud kirjandus..................................................................6 2 Lühimaajooksus ehk sprindis Peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekord...
100 ja 400 meetri jooks 100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed
tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle, kuid oli hilja. 1. detsembril 1913. a Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas Plakso-Madise talus "Kirjatööde kogu" 1904 "Luuletused" 1909 "Elu sügavusest" 1909 Asub Juhan Liivi lapsepõlvekodus 1962. a Juhan ja Jakob Liivi elu ja loomingu memoriaalnäitus 1988.a Eesti Põllumajandus- muuseumi filiaal 1992. a iseseisev muuseum Ta lendab lillest lillesse
Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas. Keharaskus küünarvartel ja varvastel. Lamades selili kõverda ühte jalga puusast ja põlvest. Tõsta pea ja õlad põrandalt üles, siruta pead põlve suunas ja käsi varvaste suunas. Korda. Selili lamades kõverda põlved ja tõsta põrandalt rinna suunas. Tõsta põlved üles ja tuharad maast lahti. Kasutatud kirjandus: https://www.bodybuilding
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest
faalanks, sõrme-ja varbalüli , 0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5. 5 articulatio gens põlveliiges 6. 5 pes, pedis, m. jalg 7. 5 tbia, ae, f. sääreluu 8. 5 fibula, ae, f. pindluu 9. 6 ossa metatarsalia pöialuud ; 0. 6 metatarsus, i, m. pöid 1. 6 tarsus, , m. pöialaba 2. 6 ossa digitorum pedis varbaluud 3. 1
5. Sirutada patsiendi jalad. Ristlina äravõtmine toimub samamoodi nagu alla panek, aga vastupidises järjekorras. 6.4. Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Rullida ristlina poole peale ära. · Ristlina käe ulatuses, voodi peatsi poolsesse ossa. · Asetada patsiendi käed rinnale risti: asetada abistaja poolne käsi rinnale, põlv voodile ja asetada abistajast kaugem käsi rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Patsiendile ristlina alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele ja asetada ristlina rull keha alla (pilt 1). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks)
Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb • valu jala suletud kineetilise ahela korral, sest see venitab mediaalset kollateraalset ligamenti • stabiilne põlv (kui on tegemist nihestusega, rebendi korral ebastabiilne) • valu lokaliseerub vaid vigastuse piirkonnas (põlve ligamendid ei kiirga valu) • igasugust liigese hindamist ei tohi teha isoleeritult- vaja on kaasata ka lähedal asuvad struktuurid. Põlve korral on suletud kineetilise ahela komponentideks puusa- ja hüppeliiges. Ravi: 1. Esmalt tuleb jalg fikseerida tugisidemega. Puhkus 24-36 tunni jooksul aitab ära
Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
