Kõrgushüpe Triinu Tuberik 9.klass Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 44,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on tavaliseimaks hüppeks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale), teiseks hüppeviisiks on karjapoiss/kääri (hüpatakse külg ees latist üle, 1 jalg ees, 2. järgi ja maandutakse jalgadele) . Lati kõrgust hüpates peab tõstma korraga vähemalt 2 cm.
ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Kergejõustiku jaoks sobivad riietus ja jalatsid: Spordijalatsites (naelikutes) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohiks olla pikem kui 9 mm. Kõrgushüppes ja odaviskes on naela piikuse piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 millimeetrit. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Naelikud. Kergejõustiku alad. 1.Kaugushüpe on ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m) 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OMi (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Kuulitõuge sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes 2,135 m. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane...
Üks parimaid on ka veel Grete Udras, kes on sündinud 1988. a. Valgas. 2011 aastal sai ta euroopa siseedetabelis kümnenda koha tulemusega 1.89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16. kohale. Ebe Reier ületas 1.66 ja on pärast kahte ala 1737 punktiga 17. kohal. Naiskonna esinumber Kaie Kand ületas 1.66, mis jääb ta isiklikule tippmargile 9 cm alla. Kand jätkab 1724 punktiga 19. kohal.
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid.
peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse.
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2
Talve poole kui külmaks läks uisutati, suusatati ja mängiti hokit. Südatalvel suusatati ikka üles-alla, valides järjest keerulisemaid laskumiskohti. Vahest harva tehti spetsiaalset kehalise ettevalmistuse treeningut, näiteks hüppeid mattidel. Valtrile meeldisid peamiselt kõrgus- ja teivashüpe, vähemal määral ka tõkkejooks. Edaspidisele mõeldes muretseti ketas. Toomas Külveti arvates omandas Valter täielikult flopitehnika üheksa-aastaselt ja saavutas kõrgushüppes ka oma esimene võidu TV olümpiastartide finaalvõistlustel Tallinna. Kümneselt jäi kevadtalvine treening nõrgaks, kuna kohalik võimla oli rivist väljas. Kuid see- eest treenis kevadel vägagi hoolikalt, teda innustas väljavaade kaasa teha TV olümpiastartide finaalis. Väga palju tegeles Valter teivashüppega. Väga hoolikalt tegi tireltõuse kangil ja käte kõverdamist, kasutas rööbaspuid ja ronis köiel. Samal aastal prooviti ka tõstmist
tõkkejooks Meeste 400m 0,914 45 35 40 tõkkejooks Naiste 400m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Teatejooksudes peab teatepulka kogu aja kandma käes kui see kukub, peab sportlane selle ise üles korjama, kaotades väärtuslikku aega. Ulatades pulka järgmisele sportlasele, peab püsima enda rajal. Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g. Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku
Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus..........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1.93 enam mitte ja sai pidi leppima 12. kohaga. Kvalifikatsioonivõistluselt sai Iljustsenko edasi kolmandal katsel ületatud 1.95-ga, tema nimel olev tänavu suvest pärinev Eesti rekord on 1.96. Korraldajad on pannud algkõrguseks päris karmi 1.89, siis tulevad 1.93 ja 1.97. Kolmandast kõrgusest jagusaamine tähendaks Iljustsenkole juba uut isiklikku ja Eesti rekordit. Grit Sadeiko
Jalatsite ülesandeks on kaitsta ja toetada jalalaba ning tagada kindel kokkupuude maaga. Võistlusjalatsid ei tohi anda sportlasele mingeid lisaeeliseid. Sel põhjusel ei tohi jalatsites olla vedrusid või teisi mehhaanilisi abivahendeid. Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele.
aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit,
Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats.
päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi.
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt:Ala Tõkke kõrgus (m) Esimene tõke stardist (m) Tõkete vahe (m) Viimane tõke finisist (m) 110 m tõkkejooks 1,067 13,72 9,14 14,02 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5
Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju teeb. Linnea oli Markust esimest korda märganud kooli võistlustel, kus Linnea ebaõnnestus kõrgushüppes ja Markus oli see kes teda lohutas, kui klass oli Linneat sõimanud ebaõnnestumise eest. Piia ja Linnea üheks lemmiktegevusteks oli ka kooli sööklas poistele nii-öelda hindeid ehk lepatriinusid, konnasid jms. Panemas. Linnea oli see kes oli valmis igale poisile hea hinde panema, aga Piia teadis millised nad tegelikult seest on. Nad võisid kahekesi päev otsa ,,null-kaheksaid" kiusata ja nalja teha nende arvelt, aga Linnea ei saanud
Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. Kõrgushüppes ei kasutata abivahendeid. Vaid kõrgushüppeks kasutatavad jalanõud erinevad teistest naelikutest selle poolest, et kannaosas on lisaks veel neli naela, tänu millele on hoovõtul veelgi väiksem libisemisvõimalus. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil, pärast Mexico Olümpiamänge on valitsevaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Esimene ametlik kõrgushüppe võistlus toimus Sotimaal 19. sajandil.
aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit.
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses
tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites neljas. Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti
Kõrgushüppe osad kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine. kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Erinevad tehnikad Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse Karjapoiss e. käärtehnika ja flopptehnika. langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
Võitlejate ülesandeks on võimalikult pikka aega üleval püsida Veenuse ühe päeva jooksul. Sellel põhjusel ka alguses mainisin, et olümpia kestab 12 Maa päeva. Tänavusel olümpial püstitatakse kindlasti palju uusi maailmarekordeid, kõige rohkem erinevates hüppealades. Põhjus seisneb Veenuse gravitatsioonjõus. See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal. Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile. Ilmselt on 2300. aastal normaalne külastada teisi planeete - kosmosereisid kuuluvad igapäevaelu tegevuste hulka. Mõned alad on küll totaalsed surmamõistjad, sest nendest pääsemine on võimalik aga ala ise on ohtlik. Ma tunnen kaasa
8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Kergejõustiku riietus peaks olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis kanna või päka kohalt väljuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Kergejõustiklase riietus ja jalatsid Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 5 Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga
kohta võistluse koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saaud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. 7.1 Seitsmevõistlused Seitsmevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus, mis kestab kaks päeva ning selle jooksul võisteldakse seitsmel alal. Esimsesel päeval toimuvad võistlused 100m tõkkejooksus, kõrgushüppes, kuulitõukes ja 200m jooksus. Teisel päeval toimuvad võistlused kaugushüppes, odaviskes ja 800m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 7.2 Kümnevõistlused Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus, mis kestab kaks päeva. Esimesel päeval toimuvad võistlused 100m ja 400m jooksus, kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes
Järgmistes tabelites, mis kehtestati 1934., 1950. ja 1960. aastal, lähtuti maailma edetabelite statistilesest töötlusest ja võeti kasutusele niinimetatud progressiivne hindamissüsteem. Miks muudetakse mitmevõistluse tabeleid? See muudab raskeks mitmevõistluse tagajärgede võrdlemise ja tekitab segadust. Tabelite muutmise peamiseks põhjuseks on mitmevõistluse üksikalade ebaühtne areng. Viimasel ajal on näiteks teivashüppes, kõrgushüppes ja heidetes rekordid tõusnud tunduvalt rohkem kui kiirjooksus. 2003. aasta maailma edetabel kümnevõistluses on: 8807 Roman Seberle, 8784 Tom Pappas, 8482 Bryan Clay, 8281 Erki Nool, 8275 Paul Terek, 8253 Dimitri Karpov, 8222 Jon Arnar Magnusson, 8203 Kristjan Rahnu, 8184 Laurent Hernu, 8072 Aleksander Pogorelov. Erki Noole isiklik rekord pärineb aastast 2001 ja selleks on 8815. Indrek Kaseoru 8179 punkti on aastast 1998. Maailmarekord kuulub tsehh Roman Seberle nimele (9026).
Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast
hiliseim rekord. 100m jooksus on tema rekordiks 10,91s. Selle aja jooksis ta 6. juulil 1986. aastal Moskvas. 200m jooksus on tema rekordiks 21,71s. Selle aja jooksis ta 29. augustil 1986. aastal Stuttgart'is. 800m jooksus on tema rekordiks 2.11,53min. Selle aja jooksis ta 11. septembril 1994. aastal Talence'is. 100m tõkkejooksus on tema rekordiks 13,34s. Selle aja jooksis ta 10. septembril 1994. aastal Talence'is. Kõrgushüppes on tema rekordiks 1,84m. Ta hüppas nii palju 10. septembril 1994. aastal Talence'is. Kaugushüppes on tema rekordiks 7,48m. Ta hüppas nii palju 8. juulil 1992. aastal Lausanne's. Kolmikhüppes on tema rekordiks 13,35m. Ta hüppas nii palju 30. mail 1993. aastal Miaoli's. Kuulitõukes on tema rekordiks 13,88m. Ta tõukas nii palju 15. septembril 1995. aastal Talence'is. Seitsmevõistluses on tema rekordiks 6741 punkti. Ta saavutas selle tulemuse 11. septembril 1994. aastal Talence'is.
jooksusammu. Äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga, hoojalg rebitakse kõrgele ette-üles, tõukejalg jääb hetkeks lõdvalt rippuma. Õhulennu kõrgemas osas kallutatakse keha lati ületamiseks tugevasti ette, lati ületamise järel viiakse hoojalg alla ning tõukejalg tõstetakse kiiresti üle lati ning rind ja pöid pööratakse tõukejalale vastu. Maandumine toimub tõukejalapoolse küljega lati suunas hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe
Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja
aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Jüri Tarmak on eesti endine Click to edit Master text styles Second level tippkõrgushüppaja, Third level Fourth level Fifth level 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes(kuld). Click to edit Master text styles Second level Aavo Pikkuus Third level Fourth level Fifth level on eesti jalgratta sportlane, olümpiavõitja. (1976) Mait Riisman Click to edit Master text styles
Võistlejad võivad liigutada teivashüppe tellingut 0,4 m hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks. Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva
1 Kergejõustiklase riietus ja jalatsid Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel
● 1970 ja 1972 võitis ta maailmameistri võistlustel kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali ● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes
Olümpiamängudel kandis avatseremoonial Eesti lippu Aleksander Tammert ja lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi.
tõstekangiga ja sprint. Pärast seda, kui R. Fosbury (USA) oli sellega 1968.a 19. olümpiamängudel kuldmedali võitnud, levis uus hüppeviis kiiresti. Esimestena saavutasid edu naised. 1972.a olümpiamängudel Münchenis võitis uut hüppeviisi kasutanud 16-aastane Saksa FV koolitüdruk U. Meyfarth. Järgmiste aastate edetabelis oli kümne parema hulgas rohkem kui pool neid, kes hüppasid floppstiilis. Rohkem kui ameeriklase Richard Fosbury võit kõrgushüppes, üllatas pealtvaatajaid viis, kuidas ta seda tegi. 80 000 inimest staadionil ja tohutu publik teleriekraanide ees nägi, kuidas kõhetu ameeriklane võttis hoogu, hüppas, painutas oma selga ja ületas ühe kõrguse teise järel. Matilt tõusis ta alati poisiliku naeratusega, käed kõrgele üles tõstetud. Fosbury võitis kuldmedali uue USA ja olümpiarekordiga 2.24. Flopi võidukäik oli alanud. Kuidas see kõik algas? Mitte sel kombel nagu paljud inimesed arvavad. Flopi tekkimise
hoovõturaja poole või kuni 0,8 m maandumispaiga suunas, et teha hüpe endale sobivamaks. Hüpped Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma, kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heited-tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera.
14 provintsi koondise 4:2. Tõsist tähelepanu pälvis mängudel ka Eesti esimene kehakultuurinäitus.Silmapaistvatest sportlastest oli esindatud näiteks 1931. aastal suurejoonelist kergejõustikukarjääri alustanud Kalevi Kotkas, kes 1930. aastatel ketteheites erakordseid saavutusi näitas ja ka Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu kõrgushüppes andekas oli, ületades 1934. aastal esimese eurooplasena kõrgushüppes 2 m. Tema uus Euroopa rekord - 2.04 - pidas vastu 17 aastat. Siiski loobus Kotkas spordist juba 25-aastasena, 1938. aastal. 1930. aastatel olid silmapaistavad jätkuvalt ka Eesti tõstjad, näiteks Eduard Männik, Alfred Mäll ning Arnold Luhaäär, kes 1933. aastal võitis Essenis EM-il hõbemedali. 1935. aastal kerkis esile ka maadlejate uus põlvkond, kelle seast olid lootusandvaim Kristjan Trossmann (Palusalu) (fotol)
6. Erinevad tehnikad - Kõrgushüppe algseks hüppeviisiks oli üleastumishüpe, seejärel tulid ökonoomsemad välisjala-, sisejala- ning rullhüpe ja viimasena floppstiil. 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 8. Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m
aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972.
Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Start
Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aasta : 1972 Spordiala : tõstmine (raskekaal) Tulemus : 580,0 Jüri Tarmak Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11- aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Aasta : 1972 Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe) Tulemus : 223cm Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23.
aga tugevamad võistlejad ühte nn. tugevamasse eeljooksu. Hüpped Hüpet asutakse sooritama pärast kohtuniku väljakutset,katseks ei tohi kuluda üle 1,5 minuti,alates väljakutse momendist.Arvestamisele kuulub hüpe peale vahekohtuniku käsklust Loeb!,ebaõnnestunud katset , mida ei mõõdeta,märgib käsklus Ei loe!. Võistlejal on õigus oma hoojooksu märkida. Kaugushüppes võib korraldajate poolt antud mär- gikesi asetada vaid hoojooksuraja servale,kõrgushüppes võib märke asetada ka hoojooksu- sektorisse,ent võistlejate segamisel tuleb need märgid kõrvaldada kohe pärast hüpet. Kõrgushüppelatt on puust,metallist või plastmassist, kaalub kuni 2kg (k.a.).See toetub kande- pindadele hüppepostide küljes.Hüppepostid asetatakse üksteisest sellisele kaugusele(4,02m),et lati otste ja hüppeposti vahele jääks 1cm laiune vahe,postide ülemised otsad peavad ulatuma 10cm võrra latist kõrgemale
Paremustabelis järgnesid Jamaica, Trinidad ja Tobago. Neljas oli Uus-Meremaa, viies Bahama ja kuues parima Euroopa riigina Sloveenia. Mainitud riigid said olümpialt medaleid neli ehk üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun.
Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats
Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Sise-EMi hõbe 1971 ja pronks 1972, NSV Liidu meistrivõistlustelt 1968-73 kuld, hõbe ja kaks pronksi, kolmekordne Eesti meister. Rekord 2.25 aastal 1972. Jaan Talts Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. MMilt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali
9.37,61 M. Metsma 2003 9.39,69 A. Müür 2004 9.39,83 I. Eeriksoo 2004 9.47,01 A. Vastsjonok 2001 9.47,46 M. Nõmme 2001 Hüpped 5 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) on ainuvalitsejaks saanud nn. flopp (latt ületatakse, selg ees, ja maandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. Kaugus- ja kolmikhüppes jaguneb võistlus eel- (3 katset) ja lõppvõistluseks (kaheksale paremal antakse veel 3 katset). Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni
Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. Kõrgus- ja teivashüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppes võib latti ületada mitmel viisil : latt ületatakse selg ees, ja maandutakse turjale. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4 - 4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt
annaabi.ee 
