Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik.
Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik
- Venitusharjutused Teisipäev - Soojendus - Sisse-väljajooksud 6x200m, 4x40m - Jõuharjutused - Venitusharjutused 4 Kolmapäev - Soojendus - Sisse-väljajooksud 4x350m, 8x100m, 5x200m, - Lõdvestus - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus - Sisse-väljajooksud 3x200m, 5x150m, - Jõuharjutused, hüpped - Venitusharjutused Reede - Soojendus - Sisse-väljajooksud 3x200m, - Teatejooksud - Venitusharjutused - Lõdvestus Laupäev puhkus Pühapäev kerge kross umbes 30 min 5-8 nädal: - Soojendus, võimlemine, lahtijooksud - Kiirendused 2x150m, 2x180m, 2x220m, 2x240m - Puhkus 5 min - 4x120m, 4x60m - Jõuharjutused, hüpped - Venitusharjutused Teisipäev - Soojendus - Sisse-väljajooksud 6x200m, 4x40m - Jõuharjutused, hüpped - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - Kiirendused 4x120m, 4x60m
55-9.40 Tund: kehaline kasvatus Tunni teema: liikumismängud Tunni eesmärgid: 1) Oskame ja julgeme õpilasi korrale kutsuda; 2) Parandame endi tiimitöö oskusi; 3) Õpilane oskab vastavalt reeglitele tegutseda; 4) Õpilane saab hakkama tiimitööga. Tunni tegevused: ● Tutvustus – 1 min; ● Soojendus – 5 min; ● Mäng: must ja valge – 10 min; ● Kaheks loendamine; ● Teatejooksud – 10 min; ● Palliga kiiruse peale mäng – 7 min; ● Joonekull – 5 min; ● Tunni lõpetamine – 1 min. Vajalikud vahendid: ● Väiksed rõngad ● Kõndimistorbikud ● Torbikud ● 2 pehmet palli ja kühvlid 7 3. Lisa 2 3.1.Tunni struktuur Tervitamine: Tere, mina olen …….., see on……. ja tema nimi on…….
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks
10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala
noorte hulk, kes soovides saavutada populaarse modelliga võrdväärse väljanägemise, tegelevad enda näljutamisega. Soov olla peenike, teistele meele järgi ning sulanduda massiga kaalub üles tahe olla rahulolev inimene terve keha ja vaimuga. Tõsiasi, et suur hulk inimesi on valmis on eluga riskima, et sobituda ühiskonna kõrgklassi, tähendab inimväärtuste ja individuaalsuse kadu. Inimesed on juba imiku east valesti kasvatatud. Erinevad teatejooksud ja mängud panevad lapse situatsiooni, kus ta tahtmatult võrdleb end teiste lastega. Paljude inimeste stress ja kompleksid on põhjustatud just enese pidevast võrdlemisest teistega. Inimesed unustavad tihtipeale lihtsa tõe, et alati leidub keegi, kes on teatud alal parem ja osavam. Enese mahategemine pole aga probleemi õige lahendus. Loomulikult on enesetäiendamine inimese arengu jaoks vajalik, kuid lati kõrgele seadmine toob ootustele vastupidised tulemused
imikutele sobivaid operatsiooni laudu. Sellest on palju abi olnud, kuna palju imikud on tänu sellele ellu jäänud. Iga aasta korraldatakse jõulude ajal läbi televisiooni reklaamitav annetus, kus annetusest saadud raha läheb erinevate haigustega lastele. ''Tantsud Tähtedega'' saatest saadud annetused lähevad liikumispuuetega lastele. Liikumispuuetega laste auks korraldatakse ka iga aasta erinevates Eesti paikades klasside vahelised teatejooksud. Eesti üks suurimaid probleeme on iive. Iive on olnud negatiive juba 18 aastat. Eesti iivet mõjutavad liigsed abordid, mis on tervisele kahjulikud ning kallid, kuna riik rahastab aborte. Veel on mõjutajateks inimesed ise, kes ei oska pere planeerida ning, kes ei saa lapse kasvatamisega hakkama, kuna puuduvad kogemused. Puudus on ka rahast, sest lastetoetus on liiga väike. Eesti iive positiivseks muutmisele on kaasa aidanud valitsus, kes on korraldanud annetusi ja heategevus üritusi
· Jõuharjutused, hüpped · Sisse-väljajooksud 3x200m, 5x150m, · Venitusharjutused · Jõuharjutused, hüpped Teisipäev · Venitusharjutused · Soojendus Reede · Sisse-väljajooksud 6x200m, 4x40m · Soojendus · Jõuharjutused · Sisse-väljajooksud 3x200m, · Venitusharjutused · Teatejooksud · Venitusharjutused · Lõdvestus Laupäev puhkus Pühapäev kerge kross ca 30 min I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis Treeningvahendid: Jooks: · Aeroobne jooks mererannas või metsas ·
Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal.
veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“, suletud silmadega edasi-tagasi, pikad sammud 3 suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Jooks põlve-ja sääretõstejooks, jalatõstega ette, selg ees, üle takistuste, kiirjooks 30m, süstikjooks 2x10m, üle takistuste, vastupidavusjooks, teatejooksud, pendelteatejooks, 200m jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga. Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall.
Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Radade nummerdamine toimub seest välja poole. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400m pikkustel distantsidel ja 4x200 ja 4x400 teatejooksu esimestel etappidel. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi „kohtadele“ ja „valmis“ oma emakeeles või inglise/prantsuse keeles. Kui võistleja alustab starteri või abistarteri arvatse liikumist enne stardipüstoli pauku, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale
rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik.
toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. 10 Jooksud: Kiirjooksud - Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi ,,kohtadele" ja ,,valmis" oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Raja pikkust mõõdetakse rajaäärise välisservast 30 cm kaugusel, rajaäärise puudumisel äärejoone välisservast 20 cm kaugusel paiknevat mõttelist joont mõõda. Distantsi pikkust mõõdetakse stardijoone finisile kaugemast servast kuni finisijoone stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike
Liikumine väljakul Võrkpallimängus liigutakse väikesel maa-alal. Hea võrkpallur oskab liikuda kiiresti ette, küljele ja taha; oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 39 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik. Juhul, kui võistkond sooritab vähem või rohkem puuteid, kaotab ta punkti. On hea, kui õpilased saavad tunnis võrkpalliga võimalikult palju kokkupuuteid. Pallid võib
siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik
Pahad poisid, kes tegelesid ikka tõeliste pättustega saadeti õppenõukogusse ja mõni heideti koolis välja. Tavaliselt piirduti käskkirjaga ja õppeedukuse mitterahuldavaks panemisega tunnistusele. Isa sai enda esimese halva hinde põhikoolis. Esimese (ja ka viimase) kahe tunnistusele sai, keskkooli ajal matemaatika veerandi, aga aasta sai lõpuks ikkagi nelja. Isa kooliajal tehti spordipäeval järgmisi ülesandeid: klassivahelised alad (näiteks teatejooksud) ja siis olid veel individuaalalad näiteks nagu 60m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, tõkkejooks, pallivise, oda jja kuul. Talle meeldis koolis käia sest et midagi muud peale koolis käimise ja trennis käimise teha ei olnud. Neil ei olnud internetti ega arvuteid kodus, oli telekas, aga seal oli ainult kolm kanalit ning need olid ka must-valged. KASUTATUD KIRJANUDS 1. Raamat: Tapa Gümnaasium 1919 1999 2. Küsitlused 3
Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool).
annaabi.ee 
