TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI JURIIDILISED ISIKUD JA NENDE ISELOOMUSTUS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada
tegutseb. Ettevõtja on subjekt, ettevõte on objekt. Siinkohal tuleks ilmselt mainida, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik, kuid sellegi poolest reguleerib tema tegevust äriseadustik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku
16.03.2010 JURIIDILISED ISIKUD Avaliku sektori osalus Tsiviilseadustiku üldosa seadus TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1
Eesti Saksamaa Eraisik Juriidiline isik Eraisik Juriidiline isik Eraisik esitab kord aastas Majandusaasta kestab 1.jaanuar Majandusaasta Majandusaasta kestab 12 kuud. tuludeklaratsiooni kuni 31.detsember. Käibemaksumäär on 19%. Käibemaksumäär on 20% maksustatavast Alandatud käibemaksumäär on 7% ...
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus
KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud tsiviilõigussuhte subjektiks on isikud. isik on füüsiline isik või juriidiline isik. füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjektid FÜÜSILINE ISIK · iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime · tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta; isik ei saa ka vabatahtlikult loobuda
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Le...
3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur: Pooled ehk subjektid käitumist reguleeritakse õiguse normidega Objektid materjaalsed või sotsiaaled huvid,mille puhul tekkist vastav ühiskondlik suhe Sisu pool õigused ja kohustused
KODUNE TÖÖ 1. Mis on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ? Subjektiivne õigus on isikule tagatud õigus toimida mingil viisil-nõuda kohustatud isikutel teha või loobuda mingitest tegudest. Subjektiivne õigus sisaldab endas nii huvi kui ka võimu. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses.
subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 3 12. JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: 1) Sündmusteks tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Sündmus juriidilise faktina on näiteks inimese loomulik surm, üleujutus jms.
personaalsete aktide abil, iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaksmääratud juhendiga (nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 19. Õigusnormi loogiline struktuur.
Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist Subjektiivne õigus
Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu....................................................................................................................... 4 Õigussuhte objekt...............................................................................
elemendina (H-D-S), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu: H-S või H-D. H-D esitlusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigustkaitsev. Regulatiivsed normid – määravad õigusi ja kohustusi. (Struktuur tavaliselt: H-D). 2 Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Tegu on seega nn käitumisnormidega. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Õigustkaitsvad normid – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. (Struktuur tavaliselt: H-S). Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega
avalik õigus. Kuidas neid eristatakse? 1) huviteooria avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid need, kes võivad olla õigussuhte pooleks. Jagunevad: - füüsilised isikud - juriidilised isikud Füüsiline isik inimene, kellel on õigusvõime ja teovõime - õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja psüühiliselt haigetel inimestel. Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt. - eraõiguslikud juriidilised isikud - avalik-õiguslikud juriidilised isikud
õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Kuid ka avaliku õiguse normid on eraõiguse ,,teenistuses". 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsva normid Regulatiivsed normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Need on käitumisnormid. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Regulatiivsed jagunevad neljaks. 1. Lubav ,,Üürnikul on õigus koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürnikule käesoleva seaduse § 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema poolt üüritud eluruumist...". Toodud õigusnorm lubab teatu viisil käituda. 2
Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel
Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad
ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad:
Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad: 1. Sündmused –juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest 2. Teod-juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. a. Teod võivad olla õiguspärased v õigusvastased.
valituse määrused. 20. Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. - Moraalinormid: üldised käitumisnormid - Korporatiivsed normid: töökollektiiv, sõpruskond - Tava: traditsioonid - Religioossed normid: usundi, kogukonna reeglid - Välise kultuuri normid 21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi sisu võib lõhtuda erinevatest aspektidest (kultuur, sotsiaalne areng jm). Ühe õiguskorra keeled võivad erineda. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-.
4 Sotsiaalsed Õlletehase uute tehnoloogiate tekkimine faktorid ja arendamine joon. 5 Tehnoloogilised faktorid Tehnoloogia ja teabe edenemise kiirendamine 5. Juriidilised tegevused Õlletöötmise seadusmuutused Rahvusvahelised regulatsioonid Konkurentsi reguleerimine joon. 6 Juriidilised faktorid 6. Looduskeskkonnast tulenevad tegurid Kliimatingimuste muutus Hooajalisus Tootmisettevõtete keskkonnanormide karmistamine joon. 7
annavad Vabariigi Valitsus, ministrid(ainult see,kes juhib ministeeriumi),kohalike omavalitsuste valla või linnavolikogu ja linna- või vallavalitsus. Üldaktid sisaldavad alati õigunorme. Nad ei ole kellegile kunagi konkreetselt suunatud. Üldiselt kõigile kohustuslik. Üksikaktid e. individuaalaktid Seadused on ainukesed asjad, mida võetakse vastu. Seadusi ja määrusi antakse. Õigussuhtes on oluline: • Isikute vahel • Tahteline • Õigusnormi alusel Juriidilised isikud: 1.avalikõiguslikud juriidilised isikud (on loodud avlikust huvidest ja luuakse tema kohta käiva seaduse alusel). Ntx. Rahvusraamatukogu, notarite koda, kohalik omavalitsuste üksused e vallad ja linnad, mida on kokku 215. 2.eraõiguslikud juriidilised isikud (on loodud era huvides ja tema liigi kohta käiva seaduse alusel). AS, OÜ, TÜ, UÜ. Sihtasutus- sihtasutuse looja eraldab rahalised vahendid, milltoetatakse miski eesmärgi saavutamist. 3
22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45
õiguskeeles väljakujunenud tähendus. Juriidiline isik on abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime. Siiski ei kattu PS mõistekasutus seaduse mõistekasutusega. Erinevus PS ja seaduse juriidilise isiku mõistete vahel seisneb nõutava õigusvõime ulatuses. Kui seaduse tasandil on juriidilise isikuga tegu alles nn täisõigusvõime esinemisel, siis PS lävi on madalam: juriidiline isik § 9 lg 2 tähenduses on ka osalise õigusvõimega moodustis. 5.1.1. Juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses on kõigepealt kõik eraõiguse juriidilised isikud, milleks on ÄS § 2 lge 1 ja 3 kohaselt täis-, usaldus- ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu; SAS § 1 lg 1 kohaselt sihtasutus ja MTÜS § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühing. 5.1.2.Paragrahvi 9 lg 2 ei kehti siiski ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, vaid laieneb ka ülejäänud iseseisvatele eraõiguslikele moodustistele, millel on vähemalt osaline õigusvõime
sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel *Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused *Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel 21. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija)
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.8 Õigusnormil esinevad ka erilised tunnused, mis eristavad neid teistest sotsiaalsetest normidest: 1) õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu; 2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik; 3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel; 4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjetiivsed juriidilised kohustused; 5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel; 6) õigusnormid on käitumisreeglid, mis on formuleeritud õiguslausetena.9 Seega on õigusnorm riigi poolt kaitstav ja riigist lähtuv üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ning pannakse juriidilised kohustused.10 2.1. Liigid
organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone. Kriminaalõigus reguleerib selliseid tegusid, mis on ühiskonnas keelatud. Protsessiõigus- kohtueelne ja kohtulik uurimine. Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Õigusvõime on kõigil taoline ja piiramatu õigus omada õigusi ja kanda kohustusi (põhiseaduslikud õigused, näiteks õigus elule). Teovõime on iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime 18.a. (täisealine). Piiratud teovõime alaealised
Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste........... S.t. et tekib õigussuhe, suhe, millega subjekt seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Sellega õigusnormi üldine ettekirjutus on jõudnud konkreetse indiviidi tasandile. Seetõttu subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Juriidiliste faktide liigid: Tekkimise iseloomu alusel: juriidilised sündmused: absoluutsed suhtelised juriidilised teod Õigusliku tagajärje alusel: õigusi ja kohustusi tekitavad muutvad lõpetavad
Õigusnorm subjekt Subjektiivne õigus õigustatud isik - riik Posit. e. objek. õigus õigust. isik kohust. isik Juriidiline kohustus Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustatud käitumise määr. 04.10.2010 Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilised faktid jagunevad kaheks: 1) Sündmused asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest (nt. sünnipäevad) 2) Teod · Õiguspärane (õigusnormidele vastav) Juriidiline akt (õigusliku tagajärje saabumisele suunatud tegu)
täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile [2]. Aktsiisid – tarbimismaks teatud kaupadele (alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile). Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ja pakendiaktsiisi seadus [2]. 1.2. Kohalikud maksud Müügimaks – maks, mida maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas [3]. Paadimaks – maks, mida maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite omanikud [3]. Reklaamimaks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsusüksuse territooriumil paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt;
Vabariigi Valitsus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohus KOV Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu asutused on: valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.) •MTÜ puhul peab asutajaid olema vähemalt 2, maksimaalsel asutajate hulgal piiranguid ei ole Sihtasutus • Seadusest tulenevalt luuakse sihtasutus vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning SA võib asutada ka märkimisväärse varata, kui liikmeskond ei annaks SA eesmärkide saavutamiseks midagi olulist juurde. Samuti on sihtasutuste loomise taotluseks sageli
tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab
Seaduste väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiumeid: Seaduse algatamine Seaduseelnõu arutamine Seaduse vastuvõtmine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine Õigusnormi jaotus ÕIGUSNORM- on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused On käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õgusalusena; õiguslike tagajärgede esilekutsumine; sisaldab alati õigusloovas aktis; täitmiseks kohustuslik õldiselt e. imüersonaalselt; võib olla väljendatud konkreetse käsuna, keeluna jne. Konstitutiivne (loovad ja kujundavad süsteemi, määravad) 1.kompetentsinorm= Pädevus (kes ja mis valdkonnas on pädev otsustada v tegusteda ) 2.menetlusnorm: -õiguskaitse- erivaide lahendamise kaitse norm),
ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teenuseid osutatakse omahinna tasemel. · Tulud jaotatakse liikmete vahel. · Raha ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis (ühistu sees, kohalikus
KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3 Määratluse astme järgi Konkreetsuse astme järgi Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu
*subjektiivne õigus *objekt Õigussuhete struktuurielemendid: Eraõiguses: 1) subjektid Avalikus õiguses: 2) subjektiivne õigus 1) subjektid 3) juriidiline kohustus 2) juriidiline kohustus 4) objekt 3) objekt 14. Õigussuhete subjektid: Füüsilised isikud: Juriidilised isikud: *kodanikud Eraõiguslikud: Avalikõiguslikud: *kodakondsuseta isikud (ei *äriühingud (OÜ, AS) *riik, maakond, linn, vald, ole ühegi riigi kodanikud) *mittepoliitilised poliitilised *välismaalased (teise riigi organisatsioonid organisatsioonid(erakonnad)
kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus. Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt. Mis vahe on ametil ja inspektsioonil? – Ametil on juhtimis-ja järelvalve teostamis funktsioon, võib trahve teha; inspektsioonil üldjuhul ainult järelvalve funktsioon. TÄITEVVÕIM Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel. Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu - administratsiooni (halduse) järelvalve;
esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime. 9. Mida tähendab juriidiline fakt? Nimeta juriidiliste faktide erinevad liigid ja iseloomusta neid lühidalt. Juriidiline fakt on õiguslik fakt. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt 1. juriidilised sündmused a) absoluutsed b) suhtelised 2. juriidilised teod Õigusliku tagajärje poolest Faktide kogumi järgi 10. Mille poolest erinevad juriidilised teod ja sündmused? Esita juriidiliste tegude erinevad liigid. Sündmused ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest. Sündmused
Müügimaksu määra kehtestab volikogu, kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. Paadimaksu maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, jahtide ja kaatrite (edaspidi väikelaevad) omanikud. Paadimaks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Reklaamimaksu määra või diferentseeritud määrad kehtestab volikogu. Teede ja tänavate sulgemise maksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või
ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused
· Arhivaalide hävimise ärahoidmise tagamiseks. Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid. Ohuplaan näeb ette arhivaalide kaitset, päästmise meetmeid hädaolukordades ja hädaolukorraga kaasnevate tagajärgede likvideerimist. Ohuplaani koostavad kohustuslikult -arhiivid -riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud -avalikku ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud Arhiivid, sh kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kehtestavad ohuplaani eraldi aktina, teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel
ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute müüjate turule tulemist. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Ükski ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopson on turul ainuostja Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet. Juriidilised takistused on näiteks litsenst ehk luba tegutseda ja patent ehk ainuõigus leiutise kasutamiseks. Loomulikud takistused võivad tulevneda ümbruskonna iseärasusest. Näiteks kaevandus piirkonnas on juhtiv tööpakkuja kaevandus ja raske on rajada siia puidutööstust. Tavapäraselt toodab monopol vähem ja küsib kõrgemat hinda, näiteks teemantehted.
LIHTSUSTATUD ÄRIPLAAN Koostaja: Marianne & Kerti Tallinn 2013 1. Juriidilised andmed Äriühingu juriidilised andmed: ● Ettevõtte nimi- OÜ Pätu Mängutuba ● Staatus – registreerimata ● Juriidiline vorm- osaühing ● Aadress- Männi 5a, 12344 Tallinn ● Telefon- 52344756 ● E-mail- info@pätu.ee ● Piirkond- Harjumaa ● Osakapital- 2500 € ● Ettevõtte tegevusala- 8891 Lapsehoiuteenus OÜ Pätu Mängutuba on lapsehoiuteenus lapse seadusliku esindaja või käesoleva seaduse §
LIHTSUSTATUD ÄRIPLAAN Koostaja: Anna Popova Tallinn 2013 1. Juriidilised andmed Too välja äriühingu juriidilised andmed: Ettevõtte nimi- ILN ( I Love Neon) FIE Kontrolli, kas ärinimi on vaba siit https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py Staatus Registreerimata Juriidiline vorm- valitud äriühingu vorm. Aadress- Saku 5-7 Telefon- 56892785 E-mail- [email protected] Piirkond- Harjumaa, Tallinn Osakapital- kavandatav kapitali suurus. Ettevõtte tegevusala- 4771 Rõivaste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes Vaata erinõuetega tegevusalasid siit http://mtr.mkm
mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Lähtub riigist Täitmine tagatakse riigi sunniga Üldkohustuslik käitumisreegel Formaalselt määratletud reegel Sannab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees
annaabi.ee 
