Juriidiline isik (0)

XXX
Õiguse alused
JURIIDILINE ISIK
Referaat
Õppejõud: XXX
XXX 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE 4
2.ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK 5
2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine 6
2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine 8
3.AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK 9
3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks . Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen jaganud vaid üheks suureks peatükiks nimega juriidilise isiku definitsioon ja tema jagunemine ning selle omakorda alapeatükkideks eraõiguslik juriidiline isik ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavate alapeatükkide punktid on eraõigusliku juriidilise isiku asutamine, eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine ning avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine.

JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.
Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing , usaldusühing, osaühing , aktsiaselts , tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .
Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
Teine kriteerium , mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik , usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse , mis nähtub registrikaardi väljavõttest.
Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud – näiteks AS Swedbank või AS Kühne + Nagel.
Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Tulundusühistud on levinud näiteks metsamajandamise valdkonnas.
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid.
Sihtasutus on kodanikuühendus. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Hariduse vallas oluliseks sihtasutuseks on Archimedes SA, mis avab Euroopa haridus - ja teadusruumi Eesti jaoks koostööprogrammide ja -projektide kaudu ning loob tingimusi programmides osalemiseks kõrghariduse akrediteerimise ja teaduse hindamise kaudu. Ka haiglad on reeglina sihtasutused.
Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingut ei saa ümberkujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. MTÜ näiteks tooksin MTÜ WAF, mis tegeleb muusikalise huvialakoolina.

2.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine

Äriühingu asutamisel tuleb arvestada seaduses sätestatud piirangutega ärinime valikule. Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas, vastuolus heade kommetega. Samuti ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta , välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
Täisühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingusse võib uue osaniku võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Täis- ja usaldusühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võidakse täisühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.
Asutamiseks vajalikud dokumendid on osanikevaheline ühinguleping, kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumisest ja tegevuslitsents. Ka usaldusühingu asutamiseks vajalikud dokumendid on samad mis täisühingul.
Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , mille eest peab tasuma täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingul peab olema juhatus, mis on osaühingu juhtimisorgan ning esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Osaühingu registreerimiseks vajalikud dokumendid on põhikiri, asutamisotsus või asutamisleping , kandeavaldus, sidevahendite andmed, panga tõend osakapitali sissemakse kohta või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, riigilõivu tasumise tõend, tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevusalade nimekirja.
Aktsiaseltsi, nagu ka osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist/ juriidilist isikut. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus. Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest. Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole.
Aktsiad tuleb registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris ja asutamisel tuleb äriregistrile esitada Eesti väärtpaberite keskregistri teatis aktsiate registreerimise kohta.
Aktsiaseltsi juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek , nõukogu ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi.
Aktsiaseltsi asutamise jaoks vajalikud dokumendid on suures osas samad osaühinguga, lisanduvad nõukogu nimekiri ja juhatuse liikmete nimekiri.
Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus. Tulundusühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Sihtasutuse võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, kes ei saa erinevalt MTÜst sihtasutuse liikmeteks, vaid nende voliks jääb põhikirjaga määratud ulatuses asutajaõiguste teostamine . Sihtasutuse asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed, tasuda riigilõiv , esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale.
Mittetulundusühistu asutamiseks sõlmitakse ühistu asutamist soovivate ja käesoleva seaduse järgi õigust omavate isikute vahel asutamisleping. Asutamislepingu sõlmijad on ühistu asutajaliikmed . Ühistu asutamisdokumendid on asutamisleping ja põhikiri ning sõltuvalt ühistu liigist normatiivaktidega ettenähtud muud dokumendid.

2.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine

Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda üldjuhul üldkoosoleku otsuse alusel.
Seadus annab õiguse teatud juhtudel nõuda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtu kaudu, sealhulgas ka kriminaalkaristusena.
Sundlõpetamine toimub kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid.

AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK

Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip. Näiteks on avalik-õiguslik isik ka Keeleinstituut.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus , samuti põhikirja olemasolu nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega.
Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos, sellepärast on see ka TsÜSist välja jäetud .
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu, omades ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus ; avalik-õiguslikud korporatsioonid – näiteks notarid, Eesti advokatuur ; avalik-õiguslikud asutused – näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon .

3.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine

Kui eraõiguslikke juriidilisi isikuid on Eestis tuhandeid, siis avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste kõrval vaid kümmekond. Seadusandja peab igal üksikul juhul otsustama, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine on põhjendatud, ning selline otsus leiab väljenduse vastava seaduse vastuvõtmises. Seega saab öelda, et Eestis on avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine võimalik ainult sel teel, kui Riigikogu võtab vastu selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse.
Nii on ka kogu aeg toimitud. Avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks on nende kohta käivate seaduste alusel näiteks Eesti Pank , Tartu Ülikool, Töötukassa, Notarite Koda, Kaitseliit , Haigekassa.
Selline põhimõte on ka loomulik, kuna riigikogu otsustab igal üksikul juhul, mis tingimustel ning eesmärkidel avalik-õiguslik juriidiline isik asutada. Avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks saamine on kindlasti privileeg , sellega kaasneb suurem iseseisvus ning võimalus olla omanikuks.

KOKKUVÕTE

Referaadis kirjeldan üksikasjalikult nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku jagunemist, nende asutamist ja toon näiteid tuntumatest juriidilistest isikutest Eestis. Avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest on meile kõigile tuntud ja tuntav Eesti riik ning kohalik omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu , kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks – aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada – sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja rahvuskultuuri toetamiseks.
Õiguse aluste aine seisukohalt järeldan, et antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud , põhikirjad jne. Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kiris , A., Kukrus, A., Nuuma , P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk.

Äriseadustik . Riigikogu. Vastu võetud 15.02.1995- RT I 1995, 26, 355

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 27.03.2002- RT I 2002, 35, 216