1. Sissejuhatus, mina ettevõtjana, võimaluse märkamine ja äratundmine, ettevõtlikkus Ettevõtluse ja turunduse alused I 2. Innovatsioon, ideede genereerimine, loovuse tehnikad, meeskondade moodustamine 3. Äriidee vormistamine, Osterwalderi Ott Alemaa ärimudel, turundus [email protected] 4. Äriidee rahastamine, start-upid, mentorid, toetused 5. Seminar/ eksam Hinde kujunemine TÄHTAAJAD JA TINGIMUSED • Essee „Mis ettevõtlus on (ei ole) minu jaoks“ • Kõik kirjalikud tööd tuleb esitada viimaseks
30.09.2015 Ettevõtlus ja turundus III Ott Alemaa IDEEDE hindamine Väärtuspakkumise põhiküsimused Väärtuspakkumise karakteristikud • Millist VÄÄRTUST me kliendile pakume? • Uudsus • Teostatavus, tõhusus, kättesaadavus, kasutatavus • Millist kliendi PROBLEEMI me lahendame? • Standardiseerimine
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
Kurt Cobain Jakob Westholmi Gümnaasium 9.c Karl Silvar Alemaa 25.02.2010 Kurt Cobain Kurt Donald Cobain (20.02.1967 05.04.1994) Nirvana · Grunge ja alternatiiv rock · Solist, kitarr Kurt Cobain · Bass Krist Novoselic · Trummid Dave Grohl · 1995 Ameerika Muusika Auhinnad : Lemmik Heavy Metal/Hard Rock artist võitja Dave Grohl · Praegune ansambel Foo Fightersi liige · On olnud seotud : Tenacious D, Queens of the Stone Age jt. · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1986
SUGUHAIGUSED Annika Alemaa AIDS Tekitajaks-On HIV .Inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus. HIV poolt põhjustatud viirust nimetatakse AIDS-iks. HIV iga võib nakatuda kolmel viisil: -sugulisel teel -vere kaudu -emalt lootele Kõige sagedamini saadakse nakkusi sugulisel teel. AIDS Viirus paikneb organismis vere valgelibledes, seemnevedelikus ja tupesekreedis.Nakatumiseks ei piisa sellest,et need satuksid nahale, viirus peab sattuma verre läbi vigastatud limaskestade või naha, ka süstides otse veresoonde. HIV nakkust ei ole võimalik ravida. Esimesed nähtused on kõhnumine, väsimus, nahalööbed. HERPES Tekitajaks viirus. Herpessesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad.Tagajärieks on väikesed haavandid. Haigusnähud võivad ...
Kas Toomas Nipernaadi oli positiivne või negatiivne kangelane? Olen kindel, et igas maailma nurgas võib leida kuhjaga positiivsust, kuid mida tihtipeale ei täheldata, on see, et täpselt samapalju võib sealt leida ka negatiivsust. Juba varasemalt on teatud, et halb ja hea käivad käsikäes ning seda igal pool, seetõttu ei saa ma oma arutluses analüüsida August Gailiti raamatu "Toomas Nipernaadi" peategelast Toomas Nipernaadit ei positiivseks, ega negatiivseks kangelaseks. Alustades selle romaani lugemist, jõudis mulle juba esimese tunni jooksul kohale, et peategelane Toomas Nipernaadi armastas vabadust ning see tundus talle peamise elumõttena. Raamatut lugedes võis järeldada, et vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks tegi asja see, et kunagi ei olnud mida uut tõi talle järgmine tund, või isegi minut. Tal ei olnud kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid ri...
Tallinna Ülikool Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides Essee Koostajad: Katriin Mangus, Sofja Popova Juhendaja: Ott Alemaa Tallinn, 2014 Motivatsioon on põhjus või ajend, mis paneb inimest tööd tegema. Praegu on organisatsioonidel väga suureks ülesandeks saanud töötajate motiveerimine ehk tööle panemine. Iga ettevõte teeb seda oma moodi ja erinevalt, olenevalt oma töötajatest. Viimased on tähtsal kohal organisatsioonis, kuna nendest sõltub ettevõtte maine ja edukus. Võib välja
Annika Alemaa ÖKOMÄRGISED Tutvustus Ökomärgis on tähis,mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju. Eesmärk on propageerida keskonnasäästlikku tarbimist ja käitumist. Märgised paigaldatakse tootele,pakendile või teenusele. Tutvustus Ökomärgis tõestab tarbiale,et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. Ökomärgised on usaldusväärsed,kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringule. Ökomärgis teavitab tarbijat,et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte mainet. Ökomärgis annab turueelise. Tarbija kasu Tõestab tarbijale,et toode on keskkonna ja tervisesõbralik. Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslik...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porg...
Juhtimise alused 3 Planeerimine Ott Alemaa Tallinna Ülikool, 2012 Sissejuhatuseks Planeerimise mõiste Keskkonna määramatusega toimetuleku protsess - Mis toimub maailmamajanduses? - Milline on seadusandlus täna/ homme? - Millised on ressursid täna/ homme? - Mida teevad konkurendid? - Millised on alternatiivsed tooted? Eyjafjallajokull Planeerimise mõiste 2 Tegevussuunad - Milline toode - Kuidas toota - Milline hind - Millised turul - Millise turundusega Eesmärgid
ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksuga maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15. aastaks puhkama jätta. Külvati ka otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra-ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit
JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! g Kohanemise strateegiad Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laie...
1 JUHTIMISE ALUSED 2 Ott Alemaa Tallinna Ülikool 2012 2 Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni 3 Organisatsiooni keskkond MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus 4 5 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise 2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda Tooge näiteid! 6 Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = ris...
Tallinna Ülikool Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda
karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsa rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit
Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi aletamisega. Aleletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Levima hakkas ka söödiviljelus - maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena
-Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes lasti mets peale kasvada) -Neil aladel kus mullakiht oli õhuke,kasvas mets aeglaselt. -Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand. - Vanem e rooma rauaaeg (hiiglasuur Rooma impeerium mõjutas kogu Põhja-Euroopat) - tõusuperiood
15536225.657457 25333 Albu vald 20702 5100010-1Ale 59.04235125.707747 20702 Roosna-Alliku vald 21787 5100009-1Ale 59.04197825.707382 21787 Roosna-Alliku vald 93902 4400032-1Alekere 58.95913226.811356 93902 Avinurme vald 4874 22701-1 Alema 59.09587124.340767 4874 Nissi vald 4875 22702-1 Alema 59.09344824.342254 4875 Nissi vald 4056 00122-1 Alemaa 59.43564224.612432 4056 Haabersti 133432 00125-1 Alemaa 59.4362 24.611 133432 Haabersti 22486 7000017-1Alesti 59.15757624.851746 22486 Kohila vald 22487 7000018-1Alesti 59.15771124.851850 22487 Kohila vald 28183 6500019-1Alevi 58.21644527.069061 28183 Ahja vald 28184 6500018-1Alevi 58.21599727.069642 28184 Ahja vald 91372 4900016-1Alexela 58.66010526.001317 91372 Põltsamaa vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
