KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse
individuaalse hindamise meetod ebasobiv ning selle asemel tuleb kasutada kas FIFO, LIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit [21]. Et varude väljaminekuid kajastatakse kuluna nende tegelikus soetusmaksumuses on arvutatud välja erinevaid arvestusmeetodeid. Iga ettevõtte valib endale sobivaima arvestusmeetodi ning kohanab selle enda ettevõtte arvestussüsteemile sobivaks. Soetusmaksumuse arvestusmeetode on neli, millest kolme tohib kasutada Eestis. Nendeks on individuaalmaksumuse meetod, kaalutud keskmine, FIFO-meetod ning LIFO-meetod. Eestis on keelatud kasutada LIFO arvestusmeetodid. Järgnevalt on kirjeldatud ühiku tegeliku soetusmaksumuse, kaalutud keskmise soetusmaksmuse, FIFO ja LIFO meetodit. Individuaalmaksumuse meetod Tavapäraselt üksteisest selgelt eristatavate varuobjektide ning konkreetsete projektide raames toodetud ja käsitletud kaupade ja teenuste soetusmaksumuse
e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele
RTJ-4 järgi tohib Eestis kasutada varude hindamisel kolme esimest meetodit. Olgu lisatud, et ka IAS on muutumas enam konservatiivsemaks. Näiteks varude hindamise põhiliste meetoditena nähakse ette FIFO ja kaalutud keskmise soetushinna meetodeid, käsitledes LIFO meetodit kui alternatiivset võimalust [5]. Varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (IAS 2.23). Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. (IAS 2.25) [7]. 3.1 Üldise individuaalhinna meetod Kui varu üksikud objektid on üksteisest selgelt eristatavad, kuna neid on piiratud koguses, saab neid identifitseerida soetamise momendist kuni müügimomendini, siis
D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Siit ka küsimus: Kuidas kajastada varude lõppjääki ja müüdud kaupade soetusmaksumust? Enamlevinud meetodid · Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod · FIFO-meetod (first in, first out) · LIFO-meetod (last in, first out) · Kaalutud keskmise meetod IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit. Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod · ... rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja bilansipäeval varuna kajastatav kaubaühik · ..
vajadusel korrigeeritakse vastavalt tegelikele tingimustele. Jaemeetodil varude soetusmaksumuse määramiseks vähendatakse varude müügihinda vastava brutomarginaali protsendi võrra. (SME IFRS 13.16). 2.4.2. Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kulusse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (SME IFRS 13.17). Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. (SME IFRS 13.18). Iga varude objekti soetusmaksumuse kuluks kandmine lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi
1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja varudesse jääb perioodi algvaru või esimesena saabunud partii 3) Kaalutud keskmise hinna meetod pärast iga partii ostu leitakse uus varude keskmine maksumus, ning sellest lähtudes kantakse materjalide maksumus kuludesse 4) Individuaalmaksumuse meetod kõikide varude liikumise üle peetakse eraldi arvestust (kasutatakse juhul, kui materjale kulutatakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames) Raamatupidamisejuhendid (RTJ) lubavad individuaalmaksumuse, FIFO või kaalutud keskmise hinna meetodid. 10 2.1.6. Materjalide eelarve kujunemine Toodetavate ühikute arv tuleb korrutada materjali kuluga tooteühikule. Nii tuleb vastuseks materjali vajadus tootmiseks
4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas Kaalutud keskmise soetushinna meetod ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a' 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850
toodang,väikevahendid Vara võetakse arvele soetusmaksumuses. Kuludesse kandmise sagedus: 1)perioodiline arvestus(ei arvestata igapäevaselt;algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna;viiakse läbi inventuur ja tehakse kindalks lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks,
K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on välja töötatud kulupõhised meetodid, mille alusel toimub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine. Enamlevinud meetodid Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod FIFO-meetod (first in, first out) LIFO-meetod (last in, first out) ei lubata eestis kasutada Kaalutud keskmise meetod IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit. Tükimeetod ehk individuaal-maksumuse meetod rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja bilansipäeval varuna kajastatav kaubaühik on ainus meetod, mille korral kaupade tegelik liikumine ühtib arvestuslikuga
· laoandmete edastamine raamatupidamisse; · laoandmete õigsuse eest vastutamine; · varude kulusse kandmise meetodi kasutamine; · laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused; · korralise inventuuride läbiviimise kord, inventuuride võrdlemine raamatupidamisandmetega; · materiaalselt vastutavad isikud; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 125-126]. Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid: · individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod; · kaalutud keskmise meetod; · FIFO- meetod; · LIFO- meetod. Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127]. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem
vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba soetus- ja realiseerimistehinguid. Sissekanded pearaamatusse tehakse arvestusperioodi lõpul. Esmalt antakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele lõppjääk. Soetusmaksumuse arvestuse meetodid: 31. Individuaalmaksumuse ehk tükimeetod - iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine, lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv juhul kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. 32. FIFO meetod (first in, first out) – lihtjärjekorrameetod, mille rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse või kasutatakse nende soetamise järjekorras. Esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii, siis teine partii jne
See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba soetus- ja realiseerimistehinguid. Sissekanded pearaamatusse tehakse arvestusperioodi lõpul. Esmalt antakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele lõppjääk. Soetusmaksumuse arvestuse meetodid: 31. Individuaalmaksumuse ehk tükimeetod - iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine, lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv juhul kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. 32. FIFO meetod (first in, first out) – lihtjärjekorrameetod, mille rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse või kasutatakse nende soetamise järjekorras. Esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii, siis teine partii jne
Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teistel langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest See on individuaalmaksumuse meetod. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit . (RTJ 4 p 15) FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et varusid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse