Jaan Kross "Keisri hull" (0)

Keisri hull
Autor: Jaan Kross
Sisu:
Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot . Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa… vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva , tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan…. Timo tahab natukene ratsutada .
Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob; minategelane ) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle silma.Juba varsti oli mees nagu kord ja kohus isa eest tütre kätt palumas. Mees (Timo)ei taha aga Eevaga kohe abielluda vaid soovib neidu koolitada noo nii 6 aasata ning alles siis temaga abielluda. Noo mis vanematel üle jääb kui vaid nõustuda. Vanemad pannakse elama paremasse majja ning tütar pannakse kaarikule… viimasel hetkel küsib Timo, et kas vennake(minategelane) ei tahaks õele seltsiks tulla. Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad .
Nüüd on aga asjalood sellised, etTimo lasti enneaegselt vanglast välja kuna tal diagnoositi vaimuhaigus. Hr. Mettich elab ärklitoas naise ja naise venna juures ning üritab seal seda päevikut pidada. Ta isegi on välja mõelnud laelaudade vahele peiduka, juhuks kui keegi peaks tulema ja on vaja kiiresti see ära peita . Ta isegi katsetab mõttes.
Algul sõi ta lõunat koos pererahvaga. Ning doktoriga. Talle käis hirmsasti pinda ,Eeva ning Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast . Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta. Kuid sellest hiilib ta hästi kõrvale.
Ta läheb Timot vaatama, et kas too on ikka hull. Tuleb välja , et vist on, kuna algul tundub ta küll normis , kuid hetks kiljem peab ta üht sissetulijat surnuks ja täiesti tõsiselt räägib temaga nagu teda poleks enab elavate kirjas.mettich lahkub .
Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi.
(praegusesse hetke)
6.juuni 1827
Terve 1817 aasta elasid nad kolmekesi Tartus ja Võisikul kuid ühel päeval ütleb Timo dr.Robstile ja Käsprile , et me kolmekesi sõidame Lätti Riiga sugulastele külla. Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi . Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga neid asju arutada.Nad rääkisid vaheldumisis prantsuse ja saksa keeles. Timol oli plaan väljamaale Venemaalt ära põgeneda ning ta tahtis Pahleni nõu.. Too soovitas seda mitte teha ,sest arvas ,etkui pole õiget põhjust ple mõttet. Vaid temal oleks põhjust põgeneda. Nii need jutud jäid. Sõid ning läksid magama , et varahommikul teed Riia poole seada. Seal küastasid nad aga kahte tädi, kes olid imelikud.
7. Juuni
Jakob ei saa aru , kas Jette on lits või temasse armunud. Kui too tema poole jälle järelõppele tuli sadas padukat.. Nad rääkisid kõik vajaliku ära , kuid kui oli aeg Jettel lahkuda polnud vihm veel peatunud. Algul andis Jakob enda mantli ja ütles lihtsalt , et ta selle hiljem tagasi tooks.. Ta saatis tüdruku peaaegu õueni.. Kuid seal polnud vihm lakanud vaid sadas veel hullemini. Jakob tiris tüdruku tuppa ja ütles , et las ootab parem vihma lõpuni. Nad vist magasid ..ja siis Jette nutab ja ütleb , et kas siis Jakob aru ei saanud , et ta polnud neitsi. Nad lepivad. Tüdruk räägib oma kurvaarmastuse loo. Lepitakse kokku , et saavad homme keskpäeval kokku.
Kui Jakob hakkab poole 11 ajal liikuma kuuleb ta Timot paugutamas.. Mõtleb , et räägib temaga aga ei. Nad saavad Jettega kokku.
Reede, 10-ndal juunil,õhtul
Tartust tuli uus doktor Timot vaatama, mitte tema vaimuhaigust arutama vaid Timol oli probleeme sügeliste või millegiga. Eeva tahtis aga Jakopile midagi ütelda. Lõunasöögi ajal ei maininud ta Jakopile midagi. Söögilauas Dr. Faehlmanniga üksi jäädes proovis Jakob teada saada tema arvamust Timo vaimse tervise kohta aga kahjuks ei saanud.
Jätkab 10 aasata taguste asjadega. 19.mai hommikul ärkas ta varakult. Ta kuulis all Timot Schuberti klaveripala mängimas. Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser aga tahtis Eeva eest isiklikult aga hoolt kanda ta lasi panna spetsiaalse inimese kes valvab ja selgitab talle mehe kinninabimise põhjusi. Eeva kuulas kõik küll ära kuid õhtul kui mees vangi ei tea kuhu saadeti läks ta metsa ning oli väga segaduses.
Vahepeal mõtles Jakob mõtteid, et peaks ikka Jette endale naiseks võtma. Kuid varsti tuli teade, et keski ostab mõisa ära ning sinna kolivad veel paar inimest juurde. Tuli ka välja , et Jette isa Laming oli olnugi kõik need aastad keisri käsutuses sala sisenuhk ja see pööras mehe mõtted taurpidi, sest ta kahtlustas, et ka Jette on sellega kuidagi seotud oma küsimuste põhjal mis ta Peterburi kohta esitles. Laming vallandatigi ning ta sõitis Jettega ära kuigi too vastupidist tahtis. Tänu segastele aegadele otsustasid Timo ja Eeva põgeneda. See oli olnud Eeva plaan. Nad tahtsid minna Pärnust järgmise suve eel laevaga kuhugile , kust neid venemaa kätte ei saaks.(sellest räägiti ka Jakobile)
Neljapäeval, 23-ndal juunil
Tagasi 10 aasta tagusesse aega. Timo on just ära viidud ning kõik on tardunud esimesena sulab üllatuseks aga Eeva.Paari nädala pärast tuli külastama neid Timo noorem vend alampolkovnik Georg von Bock . Varsti saadeti linnast kiri , et Timol oli nii suured võlad, mis ületavad isegi mõisa väärtust ning mõis tuleb võlgade katteks maha müüa. Eeva aga läks kohe Riia ülemfiskaal Cube jutule, et selgust saada. Seal aga tabas neid hea uudis, keegi suurim võlausaldaja oli oma taotluse tahasi võtnud ning 10000 oli alles vaid 40000 võlga ning tänu sellele sai Võisiku endale jätta.
Neljapäeval, 30- ndal
Tagasi tänapäevas. Sinna sõitis Timo õemees Peter von Mannteuffel . Enne kui ta jutuga alustada sai tahtis Timo , et Jüri kuuleks kõike pealt ja lasi tema kutsuda. Jutt seisnes selles , et hoolekandekolleegium annab hoone rendle. Sinna kolib esialgu hr.La Trobe oma proua ja pojaga hiljem ta ise Elsy ja lastega. Nemad peavada aga kolima Kivijalga. Neile anti nädal kolimiseks. Nad olid kodust ikkagi välja visatud.. Kuid neile jäi ikkagi härrasrahva maja kus oli 10 tuba.
Kivijalas, hilja õhtul teisipäeval, 12- ndal juulil
Jakob arutleb , et peaks oma kahes toa, mis talle usaldati eriti rahul olema, kuid ta pole. Ta läheb hoopis vaatama vaikselt oma vanasse tuppa võisikul. Ta võtab laualaudade vahelt oma päevaraamatu ning kirjutab sinna paneb selle olma vesti alla ja kompab veel nagu hüvastijätuks lae tolmuseid laudu. Järsku ulatuvad ta sõrmed mingisuguste paberiteni, ta võtab need välja ning loeb- need on Timo kirjad keisrile. Seal on kirjas kõik mis ta praegusest riigikorrast arvab … ta sõimab keisrit tema korda jne. Jakob peab teda hulluks… Timo soovitab keisril seadused välja anda ja mitte käituda kui ta esivanemad .. Ta on ju andnud tõerääkimise vande.
Laupäeval, 16-ndal juulil
Jakob leidis oma päevikule uue peidupaiga, selleks on tema tuba ühendava ukse pealne , kuhu ta spetsiaalselt augu saagis. La Trobeid jõudsid kohale. Hr La Trobe on u. 58 aastane härra. Ta astus koos oma naisega tol õhtul Kivijalga kohvile sisse. Ta vabandas pidevalt, kuna tal oli piinlik , et oli nagi nad oma kodust välja ajanud aga see olevat keisri käsk olnud ja tal ei olnud midagi öelda. Härral paluti klaverit mängida ning see mängiski tunnise kontserti maha, ning siis nad lahkusid. Siis hakkas müristama ning padukat sadama. Ning järsku oli jälle keegi ukse taga see oligi see sama härra, ta oli oma naise koju saatnud, sest tahab Timoga kahekesi rääkida, kuid Timo lubab kõigil jääda. Ta räägim , et tema ongi see uus nuhk, kes peab pdevalt keisrile kirju saatma . Ta oli sellega nõus vaid tingimusel, et Timo need enne läbi loeb. Timo aga ei taha , sest usaldab meest ja ei taha oma mõistust sellega vaevata.
Esmaspäeval, 25-ndal juulil 1827
Aasta 1818 nende juurde sõidab Timo vend Georg, kes tahab sünnitamise juures olla. Temalt küsitakse krahv Stedingki(see, kes võla kustutas) kohta, kuid tema väidab ,et sellist inimest enam ei eksisteeri. Georg räägimb Eevale sellest, et see kunagine kosja jutt olevat väljamõeldis, ja isegi keisri enda käsk kuna too kellele Timo nn kosja läks oli keisri kasutütar , keda ta väga hoidis. Igatahes mõtles Georg oma vennast sama hästi, kui muidu ning viis isegi Eeva kirja , et ta poja sünnitanud Timoni.
Teisipäeval 26-ndal
Jakob loeb jälle Timo kirja keisrile, seal seisab palju. Ta tahab, et orjust ei kaotataks, sest nii on talupojad juba harjunud ning peaks ennem nende poolehoju ja austuse teenima .. Kuid see kõik näib Jakobile lootusetu ja mõtetu ettevõtmine.
Neljapäeval, 28-ndal juulil
Jakob nägi und, kuidas Jette tuli tema juurde ning tema räti sees oli keiser Aleksandri valge verest tilkuv pea, keda ta veel oma isaks nimetas. Siis riietus ta lahti ja istus paljalt Jakobi sülle.
Reede, 29-ndal
Nüüd tahab Jakob rääkida Timo unenäost. Nad istusid jälle kolmekesi, Jakob küsis vangisoleku kohta, et kuidas seal elu oli kah. Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras šhokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri. Ühel päeval tuli isegi keiser teda vaatama sel hetkel kui ta magas , tegelt Timo teeskles. Keiser palus jumalat, et Timo talt andeks paluks , et ta saaks ta vabastada , kuid too on liialt kangekaelne, keiser isegi tunnistas , et osa sellest kirjas olevatest väidetest on isegi tõsi. Siis nad isegi vaatasid teineteisele otsa. Jakob muidugi ei uskunud eriti Timo juttu.
Kolmapäeval, 7-ndal septembril
Lõpuks ometi käis Jakob Pärnus ära. Ta sai Masingult soovituskirja kaasa. Pidi minema Pärnu õpetaja Rosenplänteri poole. Too soovitas Jakobile kapten Snyderi, kes pidevalt Portugali vahet sõidab. Nii lepitiga kokku järgmine mai.
Laupäeval, 10-ndal septembril
Jakob kirjutab Timo mõned seadused ülesse, seed on põhilielt suunatud võrdõiguslikkuse poole ja , et keiser peab sama moodi alluma seadustele . Ja kirjutas , erinevatest kohtutest jne.
8-ndal oktoobril 1827, hilja õhtul
Jüri sai 9 aastaseks ning ta saadetakse keisri juurde lütseomisse õppima, poiss saab Jakobilt mängu komplekti ja nad mõngivad malet . Jüri on masenduses ja ei tea kas peaks keisriga sõbrustama , kui too ta isa vangi saatis. Jakob ei osanud talle vastata, kas peaks sõber olema ütles, et lükaku otsust edasi, kuni on küps. Seni olgu lütseomi hoolsaim õpilane ning ärgu olgu keisri vaenlane ega sõber. Hommikul sõitis poiss ära.
14-ndal oktoobril
Jakob mõtles oma sõnade üle, mis ta oleks pidanud poisile teele kaasa andma.
Pühapäeval, 23-ndal oktoobril
Jakobit kutsuti Timoga üheskoos sauna, kuna Eeva polnud veel tagasi tulnud. Seal küsis Jakob, et kas ta Schlüsselburgis ka sauna sai või mitte. Too vastas, et kord kuus ikka. Aga tema tegi endal oma sauna , ta jooksis. Algul ikka 10 ringi kuid varsti hakkas pihta ajalootunniga. Jõudis tänapäeva.
Kolmapäeval, 13-ndal novembril 1827
Täna hommikul oli Timo sünnipäev. Seda tähistati ploomikoogiga. Varsti tulid aga talupojad oma õnnitlustega. Nad olid õnnelikun, et neid 13-ndal aastal (6 aastat varem) vabaks lasti, õnnitlesid ka kojusaabumise puhul, kinkisid enda tehtud küünlajala.
Teisipäeval 29-ndal novembril 1827
8 aasta tagusesse aega. Eeva kutsub venna enda juurde ja tahab, et too talle meelde tuletaks, mida Timo talle ütles. Ta keelas keisrit paluda . Eeva aga mõtles siis, et keisri ema on ligidal käimas, ning ehk saab tema jutule. Nii siis küsis venna nõu, et mis teha. Nii nad siis tegid läksid külla. Said isegi keisrinna jutule. Too oli aga nii heasüdamlik, lasi isegi Jakobi sisse kutsuda. Aga ta ei lubanud midagi teha , kuna see pole tema võimuses.
Teisel jõulupühal 1827
Georg oli jälle Võisikul, peeti jõule ja too rääkis oma minevikust. Ta rääkis, et tahtis isegi ükskord Timot vaatama minna sahkerdas isegi endale vangla sissepääsu. Aga sisse saades, saadi ikka aru ning ta ei pääsenud teda vaatama vaid ta sai vaid niipalju targemaks et Timo tõesti seal pesitseb ja et taga kõik korras on.
Kolmandal jõulupühal
Georg oli oma võlga tagasi nõudmas, mis ta enne Timo vangi minemist andis 1600 rubla . 2500 nõudis sisse. Jälle taheti Jakobi nõu, et mis peaks tegema, kas see raha sisse nõudmine praegusel perioodil on ka Georgi poolt õige samm. Timo lõpks ladi hoopis täringut visata . Georg kaotas sai 3 Eeva 5 .
11-ndal veebruaril 1828
Selle pooleteise kuu jooksul pole iseäranis midagi juhtunud ja sellepärast ei olegi Jakob midagi kirjutanud. Välja arvatud see , et peale uut aastat käis korra neil külas härra Carl Lilienfeldt koos abikaasaga ja 13 aastase Carl juunioriga. Ja, et kui nad kirikus käivad siis ei tõuse peale ühe naise keegi püsti ja lahku. Algul oli Timo vastu uudisimu aga hiljem hirm, sest kõik olid veendunud, et ta hull on.
Kolmapäeval, 22. veebr. 1828
Eeva sõitil linna koolipoisile raamatuid muretsema aga Jakob meenutab 6 aasta taguseid seiku . Eevale tuli kiri kus teda kutsuti kohemaid linna Žukovskiga kohtuma . Eeva muidugi läks kohe. Nad jõudsid aga nii vara, et tal oli käsil Schilleri “Orleansi neitsi” tõlke esitus. Nad kuulasid selle ära ning siis kutsuti neid alles edasi. Žukovski rääkis, et on püüdnud Timot kuidagi aidata , minnes isegi keisri jutule aga see pole midagi head kaasa toonud . Ja , et peaks loobuma ja lihtsalt ootama, mis saab.
23. Veebruaril 1828
Eeva ja Timo on ära ning Jakob leiab jälle sobiva aja Timo kirja lugemiseks. Seekord räägib ta , et majesteet ei oska lihtrahva lugupidamist võita neid pidevalt käsutades ning vingudes.
23-nda veebruari õhtul hilja
Jakob pani sauna küdema ning kui Timo tuli oli see soe ja nad läksid sauna. Seal püüdis Jakob otse asja kallale asuda ning otse küsida , kuid ennem jõudis Timo ja alustas oma vangipõlve lugudega. Ta rääkis, et tal hakkasid unepuuduse ja ägeduse hood ägenema ja tihenema,, ta karjus erinevais hulluseid algul nagu mõtteis pärast kõvahäälega, nii et ta kinni võeti ja hullusärgis veega ülekallatult ärkas. Hiljem ta püüdis võõrkeeltes mõtlema hakkata aga see ei tulnud välja ja tal peksti esihambad välja.
Reedel, 24-ndal veeb. 1828
Üks õhtu kutsus Timo jälle Jakobi enda juurde, et rääkida oma vaevusest ja kahtlusest, et pole ikka päris terve. Kuna peab oma hullusehooge ja oma käitumist idevalt allasuruma , kuid ta ei tea kui kaua ta seda veel suudab, ning peab selle ka oma naisele ütlema, kes arvab, et ta päris terve on. Timo tahab selles Jakobi abi, et too naist ettevalmistaks. Jakob palub endale veidi aega seda seedida kuna ta isegi ei tea kas ta on hull või normaalne.
Laupäeval 25-ndal veebruaril kell kolm
Jakob võttis Timo käsikirja ette, luges seda ning tuli oma järeldusele.
Laupäeval, 25-nda veebruari õhtul
Jakobil polnud hommikul mahti kohe isegi Timoga neljasilma all rääkida vaid pidid ootama. Ta palus Tima endaga koos lund rookima. Ta rääkis, et jõudis järelduseni, et tema arvates ei ole Timo hull ja kui ongi siis ei leia ta põhjust, miks ei võiks see jant jätkuda ja , et Eevale ei tohiks küll rääkida see ei aitaks paranemisele mitte kaasa.
16-ndal märtsil 1828
Räägi rõika peeglivabrikust, mida Katariina vabrikuks kutsutakse.
Laupäeval, 14-ndal aprillil 1828
Jama … mingi vabriku jutt.
Neljapäeval, 19- ndal aprillil
Anna jäi talle esimest korda silma mullu jõulude ajal Kolga - Jaani kirikus. Järgmisel korral nägi ta teda Rõika vabriku raamatupidaja majas . See oli Schwalbe maja tal olid punased vuntsid . Igatahes algul ei pidanud Jakob Annat kütkestavaks aga hiljem küll. Ta oli väga lopsakas , kuid iseloomu poolest väga lahke ning nii nad kokku saidgi.
Pühapäeval, 6- ndal mail 1828
Ta läheb Pärnu kapten Snyderi jutule.
Esmaspäeval, 14-ndal mail 1828
Kapten aga andis teada, et see aasta Läänemerre ei tulegi ning need kes teda tahavad saavad sügisel.
Reedel, 8-ndal juunil 1828
Jakob käis vanematel külas Paluka saunas Kolga-Jaani kiriku juures. Taata oli juba 14- ndl aastal endale tare Rückeri kirikumõisa maa peale rajanud. Eeva oli vanemad juba Võisikule kolides sinna kaasa kutsunud aga nad olid vastu olnud. Kui Eeval rasked ajad olid Timo kinni võtu aastatel siis toetasid ka vanemad saates Timole sinna sooje susse.
Jakob ise oli Palukal juba nädal ja aitas isal leivaseemet mulda panna.
Pühapäeval, 19-ndal augustil 1828
Jakob avastab endale jõe ja selle lõbud. Teeb tutvust Tiiduga , kes Timo läbi oma silma on kaotanud. Jakob hakkab Anna juures tihedamini käima aga, et külamutti Lotet ei oleks läheduses mõtles Jakob välja , et ta teeskleb , et läheb kalale aga võtab anna peale võsikust.;)
21. Augustil 1828
Kahetseb oma eelmist kirjapanekut.
Esmaspäeval, 3-ndal septembril 1828
Homme asub ta Pärnu teele. Jakob jutustab Timo sangarlikest tegudest Prantsusma rünnaku ajal , kui nad kolmekesi mitme tosina vastu võitlesid. Siis räägib Tiit selle sama loo ja ütleb et oli üks nendest Timo alluvatest sel ajal ainud kes haavata sai. Tima mõõgaga silma aga Timo ise ka seda ei tea.
Neljapäeval, 13-ndal septembril 1828
Jakob kohtub Pärnus Amelungi kapteniga ning see annab talle juhtlõngad kuidas edasi tegutseda, kuna sadamavalve kapten käib kontrollimas, ja peaks ennad talle usaldusaluseks tegema, ütles, et ta käib tihti Ingerfeldi restoranis lõunal. Kui Jakob Kivijalas tagasi oli tahtis ta kohe head uudist rääkida aga sai hoopis halva uudise omanikuks, sest Jüri olevat internaadis mädasesse angiini jäänud ning selle sügisesest põgenemisest ei tule midagi välja kuna Eeva isegi jääb poja juurde tema tervenemiseni.
15-ndal septembril 1828
Põgenemine lükkub kevadesse.
23-ndal oktoobril
Eeva on Jüri juurest tagasi kuid näeb väga kurnatud välja. Ta on samas õnnelik, et ta ikka internaati läks, sest muidu poleks keegi Jüri eest nii suurt hoolt nagu ta vajas kandnud nig võibolla poleks teda enab elavate kirjas. Ta annab ka mõned kirjad Jakobi põletada, mis ta muidugu läbi loeb.
2. Novembril 1828
Jakobi unenägu, kus ta täeb Jetet ja Annat korraga paadis , kui vaatab üle õla.
Kolmapäeval, 14-ndal novemril 1828
Timo 41 sünnipäev söödi ploomikooki.
Teisipäeval, 4-ndal detsembril 1828
Keisri vahetusest ja muust .. Kirjutab Eeva kirjad ümber.
Neljapäeval, 6-ndal detsembril 1828
Eeva kiri Nikolaile. Kus palub oma mehe vabastamist uuelt keisrilt.
Ikka Võisikul, 11. Dets. 1828
Jakob tahab teada Karli ( Timo noorema venna kohta) Eeva tuleb õhtul tema juurde ja räägib, et too Karl olevat mitu korda talle armastust avaldanud. Aga Eeva käskis tal ära sõita.. Nii mees tegigi.
Teisipäeval, 19. Märtsil 1829
Jakob sõitis Põltsamaale, et kardemooni Anna uue piruka jaoks osta. Teel põrkas ta kokku rendihärra La Trobega.. To oli doktori poole teel, kuna laps haige. Ja ta rääkis isegi , et peavad ära sõitma , kuna see olevat keisri käsk , kuna ta ei kirjutanud ühtegi kirja, kuigi pidi.
9.aprill 1829
Georgilt tuli kiri, kus ta rääkis , et oli endale Berliini väikese lossi üürinud ja , et tulgu ka ta vend teda vaatama.. Palugu keisrilt luba ja kõik.. Eeva sai isegi Loringhoveni juures luba küsima , et kevadel Harjumaale minna sugulasi külastama Eeva enda vastutusel.. Ja sai.
29-ndal aprillil 1829
Kohale jõudsid uued omanikud Mannteuffelid.
5-ndal mail 1829
Peeter tuli Kivijalga ning tahtis Timo kirjatöid lugeda aga too ei andnud. Aga Peeter ütles , et ta pole nuhk.
6-ndal mail 1829
Jakob pidi tulema peretüli lahendama, kuna Timo ei tahtnud süüa kooki , mis oli võisikult ta õe enda poolt saadetud . Jakob ütles, et ta ei tea. Aga hommikulauas jutustad Eeva , et Claire oli tulnud ja kõik koogi hoopis ise ää söönud.
9-ndal mail 1829
Eeva ja Timo olid ära, kui Peeter sisse astus ja tahtis , et Jakob oleks tunnistajaks , kui ta Timo asjades tuhnib, et vajadusel rääkida mis võetud jane.. Aga ta ei leidnud peale kokaraamatute midagi muud.
13.mail 1829
Jakob sõitis minema algul otsustas Tiidu poole minna aga siis mõtles ümber. Ta peitis küll pagerid ta lauta aga ise läks paati ja sõitis Anna poole tegi talle abielu ettepaneku. Nad otsustasid Põltsamaale maja osta 500 rubla eest sest Annal oli midagi kõrvale pandud ja Jakobil endal 300 olemas. Nad ostsid selle ära õhtul rääkis ta sellest eevale.
20. Mail 1829, õhtul hilja
Esimest korda Põltsamaa majas. Ta tahab selle enne Pärnusse sõitu korda teha. Aga varsti kuuleb ta hoopis Eeva käest, et ka see kevad ei saa minna, kuna Peeter ei anna luba minna Harjumaale sugulasi külastama. Ja Eeva otsustas, et kuna ta on oma naise Elsy küljes kinni siis saab tema kaudu mõjutusi teha küll. Aga aega on vaja. Elsy läheb sügisel Tallinna ja saadab siis kirja , et on haige ja tulgu mees sinna.
22-sel, hommikul kell 6
Jakobi unenägu: Ta jookseb pimedas metsas ja ikvibid ajasid teda taga.. Ta kuulis Timotheee!… aga jooksis ise sinna poole. Kui kohale jõudis tuli välja , et ta oli jooksnud lõksu sest Timo ütles, et kui tore , et ta laseb ennast ise risti lüüa. Siis ärkab.
Põltsamaal, kolmapäeval, 29-ndal mail 1829
Asi on ametlik. Aga ka pulmarahvas tuli kohale.. Isegi Timo koos Elsyga , kes oli siis nn. Järelvaataja.
Pühapäeval, 28.juulil 1829, mitte enam Võisikul vaid ikka Põltsamaal
Ta saab aru, et on Annasse kiindunud , kuna ta meenutab nii väga Jetet.
Reedel, 2.aug. 29
Ta läheb homme Pärnu poole teele.
Pärnus pühapäeval, 11. Augustil
Ta leidis põgenemiseks ideaalse maja, mis on südalinnast vaid viiesaja sammu kaugusel.
Pärnus, 14. augustil 29
Ta kohtus Ingerfeldi restoranis kapten Glansiga. Ja sai kõik aetud , nii et sõidab Põltsamaale tagasi.
Pltsm., 20. Aug. 29
Anna sõitis vanemate juurde, Eeva andis talle laeka, milles olid Timo paberid . Ta luges veidi käikirja.
Pltsm., 30.aug. 29
Nad tulid Pärnusse, kõik nii nagu lubasid. Ja südaööl pidid nad ka lahkuma , aga Timo ütles viimasel minutil, et ei taha minnaja on alati sellisel otsusel olnud. Nii , et mindi tagasi ja Amelandi kaptenile viidi vaevatasu ning öeldi, et teda pole enam tarvis.
Põltsamaal, 18.märtsil 1830
Oli lumevaese talve lõpp . Anna teatas, et ootab last, meie last.’
Ikka siin Põltsamaal, 12.novembril 30
Ta laks Võisikule vaatama, kuidas teine pererahvas ka elab. Timo oli selle ajaga halliks läinud.
15-ndal novembril 1830, hilja õhtul
Ta oli Timo sünnipäeval ja kuulis jutte , kuidas pärast põgenemis oli kõik juhtunud, et Elsy oli küll imestanud ,et nad tagasi on aga polnud reetma läinud… Anna aga kaotas lapse, ja ise oli suures verakaotuses.
21. Novembril 30
Nad matsid poja järgmisel päeval ja otsustasid uuesti proovida.
26. Detsembril 30
Eeva tuli talle külla ja rääkis, et uus kindralkuberner lubas Timo vaimset seisundit kontrollimas käia Tartus. Ja ta võttis uuesti käsikirja välja, et seda lugeda.
Pühapäeval, 25.oktoobril 1831
Anna sai hommikul terve tütarlapsega maha. Ta võttis vastu doktor Robst ja talle pandi nimeks Eeva.
29.oktoobril
Annale toodi sõna, et ta ema on raskesti haige ja soovib tütart näga aga ta pidi sõitma Viljandisse ilma Annata, kuna ta jäi tütrega koju.
11.jaanuaril 32
Maali , Anna ema tunnistas talle surivaaodil, et Anna pole mitte ta mehe Aadama tütar vaid meistri Piltiluse tütar. ( ta oli Jete isa tütar… sellepärast ta talle niiväga Jetet meenutaski) Anna tuli ikka ka Viljandise matustele. Aga sellest isa jutust ei teinud ta Annaga juttu.
19.veebruaril 1832
Ta piinleb mõttetes, et armastas ju Jetet.
22.veebruaril 1832
Eeva tuleb ütlema, et Georgi Šveitsi lossis on palju poola põgenikke.
6-ndal märtil 32
Praost Masing on surnud.Jette Laming olnud jõulude ajal Võnnu politseimeistri abile mehele läinud.
13-ndal märtsil 1832
Nad läksid Masingu matustele ja seal oli palju võõrast rahvast. Äkki tuli välja , et masingu käikiri oli kadunud, ja kellelgil ei lubatud enne lahkuda, kui see laitud on, sest arvati, et selle on keegi matusteliset võtnud. Kahtlased peati läbi otsima aga proua ei teinud seda. Ja käsikiri jäigi kadunuks .
18.veebruaril 1836
22.veeb.
Jüri käis Võisikul aga ennem tuli Jakob juurde. Ta rääkis oma kadeti elust. Siis kutsus õhtusöögile, aga Jakob keeldus, kuna oli saanud temaga juba rääkida ja lubas ärasaatmilsele tulla.
25.veebruaril 1836
Jüri sõitis tagasi ja Eeva oli löödud ja Timo ütles, et ei piipu ega poega .
2.märtsil
Eva kurtis , et ei saa rahus elada, kuna poeg õpib kaugel kindraliks ja meest ei lasta tema valve alla.
6-ndal aprillil
Käsper saatis Eva sõna, et ta peab Tartusse sõitma aga tulgu Jakob homme ta juurest läbi.
13-ndal aprillil 1836
Eeva sõitis Tartusse arsti juurde. Kui Jakob seal elas siis tuli hr. Laming sinna ja rääkis, et elab Riias ning Jette tegi ta juba teist korda vanaisaks. Siis aga laks Timo õue paugutama ja siis tuppa padruneid tooma ja lukustas end ja käskis hommikusöögi tuppa tuua aga ust avama ei tulnud ja toatüdruk kuulis pauku. Jakob vaatas aknast ja nägi Timo maas lamavat . Uks murti lahti ja leiti Timo surnuna püstol käes. Teda oli lastud haavli püssist aga Timo ei kasutanud selliseid. Algul arvati, et sai surma püstolit laadides või tappis end.
14.aprillil, hommikupoole ööd
Kohtunik käis siin ja kirjutati, et Timo hukkus püstolit laadides, kuigi, miks pidi ta püstolit vahetama haavli oma vastu, aga ta oli ju hull…Jokob käis toas ringi ja ei uskunud, et Timo surm oli õnnetus või enesetapp. Ta arvas, et ametkond tahtis tema pabereid ja hr. Laming hiilis aknast sisse ja arvas, et kedagi pole aga ootamatult tuli sisse timo ja ta pidi ta tapma. Jakob sai aru, et tõe väljatoomine Timo tagasi ellu ei ärataks aga tõe peab selgeks tegema tõe enda pärast.
Põltsamaal, 23.aprillil 36
Eeva tuli tagasi ja oli täiesti löödud. Matused olid õhtul kell 8. Matusel olid ainult pere ja teenijad . Ei mingit külarahvast.Väikesed ja suured- aja varingus kaome me kõik ja saame põrmuks, millel pole ei rõõme, ei hirmu.
25-ndal aprillil
Eeva kolis meie juurde.
26-ndal mail 1837
Eeva kolis alevisse väikesesse puu majja ja ka Karl käis tema juures ta kätt palumas aga sai korvi.
Tallinnas” Londoni” hotellis, tuba nr.11, 14-ndal juunil 1859
Ta on juba 70 täis. Anna on 5 aastat surnud Eeva õpib linnas. Suur- Eeva käib ikka Timo haual. Endal on sapi häda ja sõidab minema käsikirjad andis Eeva kätte . Tütrele saatis tetamendi, milles ta pärib Põltamaa maja. Päevaraamatu annab Jürile.