Jaan Kross ,,Keisri hull'' (2)

,,Keisri hull''
J. Kross
Tegevusaeg: 19. saj I poolel (1827- 1859 )
Tegevuskoht: Eestis, Võisniku mõisas
Raamatu ilmumisaeg: 1978. a
Teose kirjutusstiil: pävikuvorm
Tegelased:
Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836)
.. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik , kes oli läbinisti eestimeelne mees – aus, arvestas teistega , heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu , kummaline, humaanne ja eesmärgiline – ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et saavutada mis vaja. Samuti uskus ta et kõik inimesed on võrdsed, olenemata positsioonist ühiskonnas. Läks oma julguse tõttu(tahtis ette võtta sammu Vene tsaaririigiolukorra parandamiseks ning tahtis parandada eestlaste olukorda ja päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest) 9-ks aastaks vangi, kus ta kaotas sära silmist, hambad suust(''võtmega'' peksti välja) ja lõppude-lõpuks tunnistati ta hulluks. Enne vangi iseloomustati teda kui hiilgava välimusega, saledat ja põdrakarva värvi juustega noormeest. Hiljem, kui halli massi. Samuti ei armasta mees viivitamist ega lase ennast kehtestada, olles sealjuures ebainimlikult korrektne ja absoluutselt aus inimene. Ta tegeles hoogsasti ratsutamisega, märgi laskmisega, klaveri mängimisega ning isegi talupoegadega käe surumisega. Kõige selle juures olid tal alguses lähedased suhtes Aleksander I-ga. Ta suri läbi püstolilasu ja oletatavat tegi seda Hr. Lamingu. Tal oli poeg Jüri.
Eeva Mätlik(Katharina von Bock) (Kitty)
.. oli alamklassist päritoluga Timo naine, kelle armastus ja austus oli oma mehe vastu suur. Enne abiellumist lasi Timo teda 6 aastat koolitada. Peale Timo surma kolis Jakobi juurde ning käis oma sapipuudulikusest tingimata ikka tihti oma mehe haual. Tal oli poeg Jüri.
Jakob Mätlik
..oli Eeva Mätliku vend, kes uuris Timoga juhtunuist ning on niiöelda selle päevaraamatu autor. Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud.
Peter von Mannteuffel (eesti keeles meeskurat)
.. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseja kahtlustajavaimuga inimene. See kõik seetõttu, et mees oli täiesti tavaline endale mõtlev aadliku tüüpi isiksus, kes oli veel kindralkuberneri kõrv ning keelas oma naisel tolle vennaga suhtlemise.
Hr. La Trobe(Jean, John, Johann Friedrich )
.. oli Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekande kirjutama, kuid loobus sellest oma aususe ja heasüdamlikkuse tõttu.
Anna
.. oli Jakobi naine ja Maali tütar, kes sai oma ema surmapäeval teada, et ta on hoopis Hr. Lamingu tütar mitte oma nn isa Aadama oma. Tal oli nurisünnitus, kus ta kaotas poja, kuid hiljem Jakobiga uuesti proovides, said nad tütre Eeva(väike Eeva). Anna suri vanadusse, korjates õunu.
Jüri
.. oli Timo poeg, kes oli ustav keisrile ning päris päevaraamatu.
Eeva(väike Eeva)
.. oli Jakobi ja Anna tütar, kes abiellus tohtriga ning päris oma vanemate maja.
Hr. Laming
.. oli mõisavalitseja ja valitsuse kõrv Võisikul. Timo ei sallinud teda.
Karl
.. oli Timo vend, kes avaldas Eevale armastust, kuid sai naiselt korvi. Samuti olid nad Timoga vastuolus .
Dr. Robst
.. oli doktor , kes hoolitses mõisarahva eest.
Krahv Peter Pahlen
.. oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja õige teokas mees. Pilk oli tal natukene kork, kui ka kurb. Tal olid keisriga head suted, kuid keiser reetis ka tema usalduse(saatis maapakku). Pahlen elas Miitaris.
Proua von Himmelstiern
.. esineb kahes episoodis, kes oli stereotüüpne aadlikuproua.
Hr. von Wahl
Von Himmelstiern mees, kes ei allunud naise tahetele ning jäi kirikus magama.
Krahv Lieven
... oli episoodiline tegelane. Tema välimust isloomustati kui kollaka hobuselõustaga, õukonnanaeratuse maskiga, rohama välimusega, vihaste kätega. Samuti öeldi, et ta on keerutaja ja salgaja, patu-ja nutukott ning ülinisti võlts inimene.
Liisa
.. oli toaneitsi .
Juhan
.. oli kutsar.
Jettela
.. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne , tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga.
Tiit
.. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja,
Maali
.. oli Anna ema.
Aadam
.. oli Maali mees.
Käsper
.. oli Bockide teener
Elizabeth von Mannteuffel(Elsy)
... oli Timo õde, keda iseloomustas püüdlikkus, kuid ta ei olnud kõige vastumeelsem. Välimuselt oli ta tedretähniline ja justkui poolnohune.
Georg
... oli Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga. Tema Šveitsi lossis oli palju poole põgenikke.
Teose tutvustus:
Lugu algab sellega , et üks noormees (Jakob) otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on –