J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi "Keisri hull" ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes. Sisukokkuvõte
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest
Villu Jaan Kross "Keisri hull" Jaan Kross · Krossi peamisteks ainevaldkondadeks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud eestlaste elu kroonikuk, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlaste elu keskajast kuni tänapäevani. · Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega.
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu.
Kaks tegelast- kaks erinevat elukäsitust Jaan Krossi teoses ,,Keisri hull'' oli mitmeid tegelasi ning neil kõigil üsna erinevad elukäsitused. Inimesed erinevatest seisustest, oma murede ja hoiakutega. Suured erinevused leidsid aset just aadlite ja talurahva vahel aga erinevusi võis tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid? Timo oli Võisiku mõisnik, elukutselt ohvitser ning kuulus Aleksander I õukonda. Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga
kunagist sõpra“ (lk 111-112). Jakob: „… need tema poolt välja öeldud mõtted, mis kõige ilmsemalt kinnitavad tema hullust.“ Timol oli hakanud vanglas, u 20. aasta paiku mälulünki tekkima ning sel hetkel ta mõistis, et ta on hulluks läinud ning tunnistas seda ka iseendale „ – ma tean ise paremini, missugune mu tervis on“(lk 160). Doktor Robst oli kindel, et Timo on hull, ainsad, kes selles kahtlesid olid , Eeva ja Georg, esialgu Jakob. Hiljem Jakob siiski mõistis seda isegi, hetkel kui Timo keeldus lahkumast. Timo ei tahtnud Eestist põgeneda oma arusaamade pärast, ta oli veendunud, et ta ei saa siit lahkuda, kuna sel juhul kaotaks ta oma „61. lahingu.“ – „lahingust ei põgeneta“ (lk 246). Ta ütles, et ta ei saa lahkuda, kuna ta tahab olla raudnael keisririigi ihus (lk 246). Leian, et Timo hullust on raske kinnitada, kuid kindlasti jättis pikk vangipõli oma jälje tema meeltesse
annaabi.ee 
50 punkti
~ 7 lehte
352 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid