Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetuseinstituut Kodukoha riskianalüüs Põltsamaa Koostas: Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart.................................................................
PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Triin Teesalu Koostaja: Annika Kartsepp Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST.....................................4 1.1. Põltsamaa linna ajalugu....................................................................................................4 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur..........................................................................4 1.3. Haljastus ja heakord.........................................................................................................5 1.4. Infrastruktuur........................................................................................................
- Viinapuutäi 14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid? - Kuumaks aetud kividega 15. Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad? - Jõulud, aga ka pulmad ja matused 16. Mitu õllesorti tunti meil AD1777? - 4 (lauaõlu, pudeliõlu, toobiõlu, jääkeldriõlu) 17. Mis aias kasvab humal? - Tapuaias 18. Mis aastal algas tartus tööstuslik õlletootmine? - Esimene ühispruulikompanii loodi Tartus 1783. aastal. 19. Lähiajalugu - Breznevi kuldajastu lõpul oli veinitootjaks Eestis Põltsamaa veinitehas (ETK Põltsamaa Tehased), kus toodeti mitmesuguseid kohalikust toorainest tehtud veine. Põltsamaa Felix on Eestis kõige vanem puuvilja- ja marjaveinide tootja. 1920ndal aastal tehti veinide valmistamisega algust ning Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Tänapäeval on veini valik väga suur, on nii tavalisi kui mahe veine. Paiku kust veine tuleb on palju: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili, Ameerika, Lõuna-Aafrika
Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt
Põltsamaa loss: Põltsamaa loss Põltsamaa lossihoov 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen
· Võhu Puuviljavein · Võhu Sõstravein · Võhu Mustasõstravein · Võhu Vaarikavein · Võhu Jõhvikavein Kangendatud puuviljaveinid · Wiru Karge Winemix Apple · Wiru Karge Winemix Blackcurrant · Wiru Karge Winemix Cherry · Võhu Roosa · Munga Kirsipisar · Võhu Valge vein · Sõstravein Kange Import · Agdam 2004 · Kagor 2004 AS Põltsamaa Felix Põltsamaa Felix on vanim puuvilja ja marjaveinide tootja Eestis. Veinide valmistamisega tehti algust 1920. aastal ja Esimese Vabariigi lõpuks tunti ja hinnati neid jooke kõrgelt nii kodumaal kui ka piiri taga. Põltsamaa pakub naturaalseid puuvilja ja marjaveine, millest osa on värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud ning väärikad. Kõik veinide valmistamiseks vajalik
ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h
Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Referaat Koostaja:Gerta Jürjens Juhendaja:Rainer Tõnnis Põltsamaa 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................lk2 Põltsamaa rahvariided............................................................................................lk3 Vanarahva toit........................................................................................................lk4 Põltsamaa rahvariided pilt......................................................................................lk5 Kasutatud materjal.......
Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine 3 hulk. Inimese tervisele kujutavad otsest riski sõnnikus leiduvad haigusttekitavad mikroorganismid, mis levivad veega ja võivad sealses keskkonnas kaua säilida (Metsur, Valdmaa, 2005). Sotsialistliku perioodi lõpul olid põldude väetamisest tingitud lämmastikuühendite sisaldused Pandivere põhjavees piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l. Sotsialismiperioodi lõpul ei vastanud Pandivere piirkonnas joogivee nõuetele 20% üksiktarbija kaevudest, tänaseks päevaks on see protsent kaks korda vähenenud. Adavere- Põltsamaa piirkonnas on vastavad protsendid 60 ja 20. Põllumajandusetootmise vähenemisega on maapinnalähedase põhjavee kvaliteet oluliselt paranenud. Pandivere nitraaditundlikul alal on nitraatioonide sisaldus põhjavees 20 mg/l ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal 30-35 mg/l
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, karjapidamine,
Põltsamaa ajalugu 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad, praegu on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Kadi Kalajas KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS Analüüs Õppejõud: Eda Vahero, MA Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus
Uue Põltsamaa mõis KOOSTAJAD: KADI TIIVAS JA MAARJA MAAT 8.B KLASS Mõisast Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on valminud aastal 1750. Mõis on ehitismälestis. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn 7. Pilt mõisast Hoone kasutus Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long ·2 kilometrs wide and ·Higest topp is 144 meters above the sea Laiuse blue spring ·18 m deep ·Healing qualities Põltsamaa castle and church ·Started in 1272 ·1770 the old building was replaced by a rococo palace ·Built from 1632 to 1633 ·In 1941 It catched fire and the renovation...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Saalihoki Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Alvar Karu 10A Juhendaja: Maikel Mikson Põltsamaa 2009 Sisukord 1. Uurimistöö teemavalik 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur 4 3. Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid 5 4. Uurimistöö metoodika 6 5. Uurimistöö ajakava 7 6. Juhendaja kinnitus, kuupäev 8 2 1. Teemavalik
äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid
About my practical training I was in a practical training in AS Põltsamaa Felix. Its a food manufacturing company, which founded in 1993 and located in Põltsamaa in Jõgeva County. Põltsamaa Felix is Estonian's leading food manufacturers and the biggest employer in Jõgeva County. In the company works more than 170 employees. Põltsamaa Felix belongs to the international food industry Group Orkla Foods. That company is responsible for the marketing Orkla Group products in Estonia. Their main value is their trademarks. Põltsamaa Felix's mission is to make a delicious and healthy food and prepare joy to people every day. The vision is to be the leading food and drinks manufacturer in Estonia. I started my practical training period on 15th February and finished on 7th April. In the beginning of
Põltsamaa Ühisgümnaasium II Maailmasõja lahingumoona analüüs Eelkaitsmine Kristjan Tero 10c Juhendaja õp. Urmas Kuusik Põltsamaa 2009 Uurimistöö teemavalik Valisin enda uurimistöö teemaks ,, II Maailmasõja lahingumoona analüüs. ,, Kavatsen uurida II Maailmasõja lahingumoona, mida leitakse Eestis. Soovin teada saada, milline lahingumoon on eriti ohtlik. Töö eesmärgid, hüpotees, struktuur Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, milliseid lahingumoonasid kasutati Eestis ja on leitud Põltsamaa ümbruskondades. Hüpotees: milline Eestis leiduvatest II Maailmasõja aegsetest lahingumoonadest on
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti
Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur...................................................................................4 1.5 Kaupluse sortiment................................................................................................5 2 Kaupluse töö korraldamine.............
Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutub kokku tervisekaitsega, töökaitseinspektsiooniga,
Põltsamaa Glöggi maitseline toorjuustukook · 150 ml Põltsamaa Glögg · 100 g rosinaid · 300 g Digestive vms kaeraküpsiseid · 170 g Voila küpsetusmargariini · Põltsamaa pohlamoosi pudelis (kogus vastavalt soovile) · 600 g maitsestamata toorjuustu · 3 muna · 60 g suhkrut (või vastavalt maitsele) · 80 g 35% koort · Jahvatatud ingverit maitse järgi Leotada rosinaid glögis 1-2 tundi, kurnata. Purustada küpsised ja lisada neile sulatatud margariin. Vajutada küpsise-margariinisegu margariiniga määritud või küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhjale. Kanda põhjale soovitud kogus moosi ning määrida see ühtlaselt laiali.
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad.....................................
....................................................................................... 8 2.2.3 Klassituba ..............................................................................................................8 2.2.4 Poiste magamistoas................................................................................................ 8 2.2.5 Kihelkonnakooli õuel.............................................................................................8 2.3 Põltsamaa loss............................................................................................................... 8 2.4 Vene vanausuliste piirkond..........................................................................................9 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas.....................................................................9 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja......................................................................... 10 2.5 Vudila.......
Peamiselt joodi valget viina, mis maksis poes 2,5 rubla, hiljem läks natukene kallimaks. Gorbatsov alustas alkoholismivastast võitlust. Alkohol oli müügil talongidega ajutiselt. Gorbatsov pani alkoholile piirangud peale- alates 21 eluaastast ja alkoholi müüdi teatud kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri. 5) Uuri - millised veinitehased töötasid meil Nõukogude (N.Liidu) ajastu lõpul ja meis neist on nüüdseks saanud? ETK Põltsamaa Tehaste 6) Käisin Põlva Selveris ja uurisin seal veiniriiuleid. Seal oli müügil ka eestimaiseid veine, mille tootjaks on Põltsamaa ja valikus on päris mitut sorti veine, mille nimed on: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Lossivein. Maitsevalik on ka üpriski suur: marjavein, õunavein, punasõstravein, mustsõstravein, poolmagus puuvilja-marjavein, poolkuiv marjavein. 19) Kas küsimused olid rasked, väga rasked või vääääga rasked?
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje,
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu
Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides. Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal. Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini. Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja sordiõunu. Veinidel olid kõlavad nimed Moussec, Kirikuvein, Black Currant, Põltsamaa lauavein, Madeira, portveinidel veel oma numbrid. 1934. aastast villiti vahuveini. Neid kõiki on võimalik näha Põltsamaa veinikeldris. 1941. aasta suvel maitsesid neid jooke saksa sõdurid, kuid suur osa veinist lasti voolata lossi tiiki ja Põltsamaa jõkke, kui lahkuvad punased tahtsid maha jätta tühja toa ja laastatud maa. Uuesti algas veinitootmine 1945. aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse vähemaks ja pealinna ülemused andsid käsu veine piiritusega kõvendada
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist,
24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14.maja juures mängib üks poiss kastanitega. Ta püüdis avada kastanimuna. Läksin appi talle ja kavatsesin visata kastani vastu seina kuid kastan lendas vastu klaasi ja klaas purunes. Palun juhtunu pärast vabandada. Kohustun korteri valdajale kanji heastama. Põltsamaa ÜG õpilane Kingu 7-3, Põltsamaa Tartu Kommertsgümnaasium 12.mai 2011 nr 1 Lp hr direktor! Tartu inseneride Maja karalla käesoleva aasta mais tehnikaalaste oilstone näituse. Kui soovite osaleda sellel näitusel, palume meile hiljemalt 1.aprilliks teatada, kui paljude ja mis liiki eksponaatidega Te seda teeksite Teid ette tänades N. Tamm Juhatuse esimees Hr. Joon 422 356 Volikiri Tartus neljandal märtsil kahetuhandendal aastal (07.02.2000)
Fifth level Põllumajandusalad hõlmavad ligi 40%. Looduslikus taimkattes on ülekaalus metsad, hõlmavad ligi poole territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el). Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma (1596 el). Kaitsealad Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Kaitse all on veel Luiga paeala ja Prandi allikad. Tänan kuulamast !
Kõrgustiku lagi on 150 m üle mere pinna, allikad avanevad tema nõlval 60-80 meetri kõrgusel. Sügavalt maapõuest uhkav vesi on karge: +2o-+8oC. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel. Sopa allika sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. See on Eesti sügavaim allikas, mille vooluhulk on aastaringselt ühtlane. Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed. Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad. Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim
Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud. Põltsamaa jõgi on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn. Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab 4 maakonna piires. Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni tema nimi on Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi. Pikkus 122 km, valgla 2710 km².Pedja suuremad lisajõed on Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.
Karl August Hermann Aaron Selg Sündis 23. septembril 1851 Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas. Suri 11. jaanuaril 1909 Tartus. Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud.
Alustades õppevideost ja kaardistatud kohad Eesti Posti töötajatele, lõpetades pipragaasi ning koeraomanikega individuaalse suhtluse tasandil arvan, et ettevõte on teinud suured sammud, et töötajate tingimused võimalikult ergonoomiliseks muuta. Kuigi neid juhuseid on võimatu vältida, kus koer võiks rünnata Eesti Posti töötajaid, on nende kirjakandjad kindlasti ohutumas olukorras, kui enne abinõude kasutuselevõttu. 2) Põltsamaa Felix Kuigi kirjelduses ei ole kirjas, mida tehti nende tööõnnetuste puhul, mis juba aset olid leidnud, siis leian ikkagi, et antud ettevõtte käekäik meeldib mulle kõige enam. Kui juhtub palju tööõnnetusi, nagu Põltsamaa Felixis siis tuleb kogu ettevõtte ulatuses midagi muuta. Nemad seda ka tegid ja ,,Peaaegu tööõnnetuse" ankeet on minu meelest rohkem, kui tänuväärne samm ettevõtte poolt. Seda süsteemi peaksid minu arvates kõik
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2
aastal Riiga koduõpetajaks. Alates 1758. aastast oli ta koduõpetajaks Äksil. 1760. aastal pühitseti ta Riias pastoriks ja samal aastal õnnistati Äksil ametisse. Ta abiellus eelmise Äksi pastori lese endast kümme aastat vanema Christine Elisabeth Dehniga, kellel oli neli last, 1760. aastal, olles ise sel ajal 23. Aastane. 1761. aastal sündis talle poeg August Wilhelm. Ta naine suri. Poeg heitis hinge aasta hiljem. Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Põltsamaa jäi 27. aastasele noorele elukohaks tervelt neljakümneks aastaks. Ta abiellus endast 14 aastat vanema Barbara Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda
August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis
Our school Põltsamaa Co-education Gymnasium was founded on 17. December of 1917. Põltsamaa Co-education Gymnasium celebrate school anniversary festively every year. That schoolhouse, where we study now, was built on 1967 and it was renovated on 2009. Head of school is Aimar Arula. There are studying 841 students in 37 classes. We have 4 terms September 1. until October 24., November 2. until December 24., January 11. until March 20. and March 29. until June 5. We get reports every end of the terms. We don't have school uniform, we're allowed to wear, what we want.
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Põltsamaa ametikool Eiki Schasmin Ivo Linna Referaat Juhendaja: Enno Paatsi Põltsamaa 2013 Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on Eesti laulja. 1996. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel esitades koos Maarja-Liis Ilusaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas 5. koha. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus
Jõgeva maakond Endla nature reserve It is located on the borderline of Järva, Jõgeva and West-Viru counties. It is mostly known for various marshes, fens, quaking bogs, lakes, canebrakes, wellsprings, rivers, fen forests, fens and mesotrophic mires, marsh forests, meadows, diverse flora and fauna. Jõgeva town The small town of Jõgeva town is located on the eastern side of Middle-Estonia. You won't find large buildings or breathtaking architecture here, but an overwhelming sense of togetherness and plenty of cultural events, the majority of them geared towards younger people. Jõgeva town was born 130 years ago, thanks to the Tapa-Tartu railway: this is where the first train stopped and a village formed around the railway station. Just half a century later, Jõgeva earned its town rights. There are about 6500 people living in Jõgeva. Jõgeva events · The festival year in Jõgeva starts with a music f...
Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906. aastal sulgesid tsaarivõimud Eesti Aleksandrikooli Kaarlimõisas kooli õpilaste ja õpetajate revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1907
lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need
Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August Weizenberg, Amandus Adamson(Russalka) 20.saj: Ants Laikmaa-maalis (ateljeekool Tallinnas, maja Taeblas), Kristjan Raud-söejoonistused, Kalevipoja illustratsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
