Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keisri hull – märkmed (0)

4 HEA
Punktid
Keisri hull – märkmed
  • Jakob hakkas päevaraamatut pidama , sest sattus asjadesse, mis olid ebaharilikud
  • Õde Eeva värvis juuksed mustaks, et näidata kõigile mis temaga tehtud on, uhkuseks, leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha
  • Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja , seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast
  • Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus
  • Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga
  • Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda , vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa)
  • Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust
  • Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks
  • Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu
  • Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub
  • Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai
  • Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat
  • Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt
  • Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid
  • Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock
  • Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas
  • Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust
  • Jakob võõrdus õest
  • Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte)
  • Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama
  • Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks
  • Pahlen seda heaks ei kiitnud – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju.
  • Timo jäi kodumaale ja seetõttu mõjutaski antud sõit edaspidist elu
  • Jette ja Jakob veedavad koos aega tugeva vihmasaju pärast, mille tõttu Jette lahkuda ei saanud. Nad vestlesid ja Jakob tahtis näha kui kaugele laseb Jette tal minna, mees tegi meelitusi ning neiu laskis minna asjal lõpuni (olid vahekorras) peale mida Jette nuttis, sest ta ei olnud süütu , oli selle kaotanud direktrissi vennapojale
  • Jakob läks Jettega kokku saama, kuid jäi kogemata pealt kuulama Timo ja Lamingi vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski
  • Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid
  • Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte
  • Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull
  • Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul , Jakob andestas selle
  • Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki
  • Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull
  • Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik
  • Timo kirjutas vahepeal Eevale, kuid nendest ei saanud teada, kus mees viibis ja mis oludes ta oli
  • Hiljem selgus, et ta oli olnud Schlüsselburgis vangis
  • Timol ja Eeval oli põgenemisplaan , hankida luba pärnu minekuks (valetades, et lähevad tohtrile viljandisse või tartusse ), leida laev, mille pardale hiilida ja välismaale põgeneda, kust neid üles ei antaks Venemaale (šveits)
  • ( 1818 ) Georg von Bock, Timo vend, väga viisakas, pani liikvele jutu, et timo saatis keisrile häbematu kirja, kuid see oli kirjutatud siiski väga rüütellikult, üllalt
  • Peale Timo vangistamist, tuli veel üks suur hoop, Timo võlad ületasid Võisiku talu väärtuse, keisri käsuks võlgade kindlaksmääramine võlausaldajate registreerimise abil
  • Võisiku mõisal, ehk Eeval ja Jakobil oli nüüd 100 000 võlgu kaelas
  • Eeva otsustas riiga sõita, ise 7 kuud rase , ülemfiskaali jutule, valisid pehmete vedrudega tõlla, sõitsid 3 päeva
  • Salanõunik ütles, et osa Timo võlgadest on suudetud tasakaalu viia ning nüüd on vaid 40 000 alles, konkurssi ei tule, aastas 3000 on neile tagatud, (peamine võlausaldaja – Stedingk – loobus oma nõudmistest e 60 000st)
  • Kuna mõisal peremeest polnud otsustati see kõrgeima käsu poolt rendile anda (teate tõi Timo õemees Mannteuffel, kes plaanis sinna ise Elsyga kolida), nemad võisid jääda Võisikule, kuid pidid kolima kivijalga
  • Jakob ja Eeva seadsid end uude majja sisse, Jakob tõi veel oma viimaseid asju mõisast k.a päeviku pelgupaigast, leides sest samas kohas paberid , mis räägivad Timo vangupaneku põhjusest, Jakob luges need läbi ja mõistis , miks Timoga nõnda käitutud oldi
  • Timo kirub oma kirjades keisrit ja tema võimu, tahab välja töötada seaduseid
  • Timo tegi ise paberitele ja oma päevikule uue peidupaiga, ukse piidalauas
  • Timo seisab oma kirjades talupoegade e lihtrahva ja nende õiguste eest, on rajanud oma isiklikus elus (fantaseerinud) silla üle kuristiku, mis lahutab mõisnike ja talupoegi
  • Jakob näeb imelikku unenägu , et Jette tuleb talle külla, põues oma isa – keiser Aleksandri – pea, öeldes et Jakob, enam ei takista sind miski
  • Jakob käis pärnus , mõeldi põgenemisplaanist
  • Timo arvates peab nende paberite järgi ristiusk olema põhikorra aluseks, suverään peaks valitsema seaduse järgi, isamaa esindajad peavad olema rahvuse saadikud, rahval võrdne kaitse ja ühesugune kodanikuvabadus olenemata klassist – võrdsed seaduse ees, karistama peab ainult valet, laimu, mässu.
  • Timo ja Eeva poeg Jüri saadetakse lütseumi õppima
  • Jüri pidas Jakobit oma usaldusisikuks, küsis kas peab nüüd keisri sõbraks hakkama (polnud seda varem olnud isa pärast, mis keiser talle tegi)
  • Vangistuse olles mõtles Timo välja jooksu, jooksis väga palju, loendades aastaid ja ajaloolisi sündmuseid lootes välja jõuda 1820 aastasse
  • Jüri 39 sünnipäeva puhul tulid 3 külameest ja mõisa sepp teda õnnitlema, kinkisid küünlajala
  • Timo oli vangistuses kokku 9 aastat
  • Dilemma, kas maksta Georgile võlg tagasi (2500 rubla ) või mitte, sest tema oli ju bana inimene, Eeva ja Timo erinev arusaam moraalist, otsustasid visata täringuid – kui Georgil suurem silmade arv nõuab võla sisse, kui Eeval, siis Georg loobub võla nõudmisest. Eeva võitis.
  • Nende pere välditi endiselt üsna suuresti, nii Timo kaaslase valiku kui Timo enese pärast (hull), neil ei käinud pikka aega eriti külalisi
  • Vangis taoti Timol hambaid välja, ainult purihambad jäid
  • Eeva uskus on Timo terve mees, aga Timo ise väidab, et tema teab kõige paremini missugune ta tervis on, nõuab temalt suurt pingutust end tagasi hoida, tahab eevale tunnistada, et ei ole terve mees
  • Jakob ja Anna veedavad koos aega, söövad koos
  • Jakob hakkas käima üle nädala Palukal, vanemaid aitamas
  • Kui Eeva ja Timo põgeneksid, siis Jakob ei tahaks üksi Võisikule jääda kuna tunneks end võõralt, ka Palukal poleks hea, seal oleks küll parem ja omasem, aga siiski ei tunneks ta end koduselt ilma Timo ja Eevata
  • Jakob ja Anna sõidavad paadiga
  • Timo lõi lahingus Tiidule (oma liitlasele, ustavale mehele) kogemata mõõgaga näkku suure madina käigus, Tiidul löödi silm peast , Timo arvas seda prantslaste löögiks, ega saanudki teada, et tegelikkuses oli see tema tegu
  • Timo tahtis oma kõige armsama hinge õnnelikuks teha, kuid tegi selle õnnetuks, tahtis hävitada alatuse ja ülekohtu nende Vene riigis, kuid hävitas iseenda
  • Jakob sai kapteniga kokkuleppele, et too neil põgeneda aitaks, 1000 rubla enne väljasõitu ja 1000 esimeses ohutus sadamas
  • Jakob tahtis minna sadamasse/laevale tööle. Sai kapteniga sõbraks, lubas korraldada suurejoonelise peo, kui ta tööle võetakse
  • Põgenemine jäi sügisel ära kuna Jüri oli raskelt haigeks jäänud ja Eeva pidi pojaga jääma , pidi lükkuma kevadesse
  • Jakob nägi veidrat und, kus oli ühes paadis Anna ja Jettega ning ühtäkki ilmus sinna ka keiser Aleksander
  • Kui Timo oli vangis kirjutasid Eeva ja George keisrile kirju, et saada infot Timo saatuse kohta ja palusid mehe vabakslaskmist
  • Härra Mannteuffel, kellel oli politseivõim, otsustas ette võtta timo toa ja paberite ning raamatute läbinuhkimise, ei leidnud midagi peale tõlke- ja kokaraamatute
  • Jakob oli mures oma päevaraamatu pärast kui nüüd saab härra igal ajal tema koju ja tuppa astuda, sest ta oma kõiki Kivijala võtmeid
  • Jakob viis Timo paberid Tiidu laudalakka, peitis katuseõlgede sisse
  • Jakob sõitis Anna juurde sooviga teda naiseks võtta, pidid ostma koos maja Põltsamaale, mida nad ka tegid
  • Eeva ja Timo põgenemisplaan, mis pidid käiku minema kevadel, lükkus taas poole aasta võrra edasi sügisesse, sest Peeter, kes oli nende järelvaatajaks ei andnud luba lahkumiseks
  • Eeva mõtles selle olukorra parandamiseks ära kasutada Peetri naist Elsyt
  • Timo järjekordne veider unenägu, nägi kuidas võitles ikvibidega, teda taheti risti lüüa
Keisri hull – märkmed #1 Keisri hull – märkmed #2 Keisri hull – märkmed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martiina Põder Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keisri Hull - lühikokkuvõte
3
doc

Keisri Hull - lühikokkuvõte

Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull
9
odt

Jaan Kross "Keisri hull"

Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast. Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta. Kuid sellest hiilib ta hästi kõrvale. Ta läheb Timot vaatama, et kas too on ikka hull. Tuleb välja , et vist on, kuna algul tundub ta küll normis, kuid hetks kiljem peab ta üht sissetulijat surnuks ja täiesti tõsiselt räägib temaga nagu teda poleks enab elavate kirjas.mettich lahkub. Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull
10
docx

Jaan Kross "Keisri hull"

poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull-väga põhjalik kokkuvõte
5
rtf

Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte

Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses

Kirjandus
Nimetu
12
doc

Nimetu

the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja

Kirjandus
Keisri hull-imkats
2
docx

"Keisri hull" imkats

I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga ­ Aleksander Esimesega

Kirjandus
Keisri hull
17
doc

Keisri hull

Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (1787­1836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

Kirjandus
Jaan Kross --Keisri hull
3
docx

Jaan Kross - "Keisri hull"

põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama. Samuti tuli välja, et Jakob usaldas ka Jüri. Näiteks kui Jüri juba peaaegu 18 oli saanud, siis andis ta poisile lugeda Timo käsikirja. Lisaks usaldas Jakob Jürile oma päevaraamatu. *Eeva oli Timole truu abikaasa ja mõttekaaslane. Kõik need üheksa aastat, kui Timo vangis oli, ta ootis ja lootis, et mees tagasi tuleks. Isegi kui mehe vend Karl Timo vangis oleku ajal püüdis Eevat

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun