Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.
Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast. Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta. Kuid sellest hiilib ta hästi kõrvale. Ta läheb Timot vaatama, et kas too on ikka hull. Tuleb välja , et vist on, kuna algul tundub ta küll normis, kuid hetks kiljem peab ta üht sissetulijat surnuks ja täiesti tõsiselt räägib temaga nagu teda poleks enab elavate kirjas.mettich lahkub. Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827
poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas
Tulles tagasi põhiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle välja ja väites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses
the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja
I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli
põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise. *Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama. Samuti tuli välja, et Jakob usaldas ka Jüri. Näiteks kui Jüri juba peaaegu 18 oli saanud, siis andis ta poisile lugeda Timo käsikirja. Lisaks usaldas Jakob Jürile oma päevaraamatu. *Eeva oli Timole truu abikaasa ja mõttekaaslane. Kõik need üheksa aastat, kui Timo vangis oli, ta ootis ja lootis, et mees tagasi tuleks. Isegi kui mehe vend Karl Timo vangis oleku ajal püüdis Eevat
Kõik kommentaarid