-palju varem -palju hiljem -rongi väljumine -buss väljub -õigustama -saabuma -pöörduma -ärritatult -edasi tagasi -uksi paugutama -pööra tähelepanu -pööra tähelepanu! -kohale jõudma -ära pööra tähelepanu -palju varem -palju hiljem -rongi väljumine -buss väljub -õigustama -saabuma -pöörduma -ärritatult -edasi tagasi -uksi paugutama -pööra tähelepanu -pööra tähelepanu! -kohale jõudma -ära pööra tähelepanu
laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama. -aga milline on sinu koht. -praegu vaatan, kolmekmnes, kige tualetipoolsem. ja veel lemine koht. kui ma ostsin pileti ei pranud ma thelepanu sellele. -aga miks sa otsustasid sita rongiga? -aga millega siis veel? lennukiga- kallis, bussiga, ebamugav. -selge, aga mitu rongi praegu sidab venemaalne? -mosvasse varem kis kaks rongi: lbi pihkva ja lbi sankt peterburgi. aga praegu ainult ks, lbi piteri. aga piterisse sidavad praegu ainult autobussid. ronge mitte. -selge. no mis siis ikka, suur tnu
häiritud võis ta rahulikult, vahistamist kartmata hingata. Mida suurema hooga aga katk raugema hakkas, seda närvilisemaks läks taas Cottard, kuna lähemale tuli hetk, kus tema arust pidi taastuma ametivõimude töö sujuvus ning see tähendas talle teadagi mida – vabadusekaotust. Need mõtted viisid ta katku lõpupäevil sellisele meeleheitele et ta vististi hulluks läks ning linnaväravate avamise päeval end oma korterisse barrikateeris ning valimatult aknast revolvrit paugutama hakkas. Viimane teguviis äratas muidugi politsei tähelepanu ning tema suurim hirm sai teoks – ta viidi väevõimuga oma korterist minema. Eks meil kõigil ole oma head ja vead kuid alati tuleb endas üles leida see parim ning seda parimat paisutada seni kuni see on täitnud kogu su olemuse, kõik on meie enda kätes ning nagu ka Paul-Erik Rummo on öelnud: „Iga mees on oma saatuse sepp ning oma õnne valaja:”
Hiljem sai prior sellest teada ja noomis munka. Raad hakkas kloostriga kiusu panema,sest mungad ei jutustanud puhast usku.Neile kuulus Ktariina kiriku all olev kelder ja nad nõudsid seda endale tagasi, näidates neile vanu dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal
vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi
vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama. Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi
2.märtsil Eva kurtis , et ei saa rahus elada, kuna poeg õpib kaugel kindraliks ja meest ei lasta tema valve alla. 6-ndal aprillil Käsper saatis Eva sõna, et ta peab Tartusse sõitma aga tulgu Jakob homme ta juurest läbi. 13-ndal aprillil 1836 Eeva sõitis Tartusse arsti juurde. Kui Jakob seal elas siis tuli hr. Laming sinna ja rääkis, et elab Riias ning Jette tegi ta juba teist korda vanaisaks. Siis aga laks Timo õue paugutama ja siis tuppa padruneid tooma ja lukustas end ja käskis hommikusöögi tuppa tuua aga ust avama ei tulnud ja toatüdruk kuulis pauku. Jakob vaatas aknast ja nägi Timo maas lamavat . Uks murti lahti ja leiti Timo surnuna püstol käes. Teda oli lastud haavli püssist aga Timo ei kasutanud selliseid. Algul arvati, et sai surma püstolit laadides või tappis end. 14.aprillil, hommikupoole ööd Kohtunik käis siin ja kirjutati, et Timo hukkus püstolit laadides, kuigi, miks pidi ta püstolit
annaabi.ee 
