Jaan Kross - "Keisri hull" (0)

Jaan Kross „Keisri hull“
1.Määra teose tegevusaeg e faabula
Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas „Londoni“ hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813 , kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks.
2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib?
Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty , Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming , Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel .
Omavahelised suhted:
*Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks.
*Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni , et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii palju kui ta armastas Jettet. „Ja siis torgatas mulle äkitselt pähe, keda ma ju olin kõige selle juures pimeduse ja sõnatuse varjus mõelnud...Mitte teda. Vaid Jettet! [---] Ja ma olen Anna ning Jette püüdmatu sarnasuse toel kogu aeg ja eriti meie kõige ligemail minuteil mõelnud Anna asemel ikka ja alati seda õnnetut ja nutust, seda minu poolt äratõugatud, kuid aina ihatavat last... [---] Mispärast ma Annat sel moel petnud olen – mispärast ma olen tema algusest peale, olgugi ehk mitte täie teadmisega, petetavaks valinud?“ „Ma armastasin Jettet. Ma ei hakka seda, vähemalt siin neil lehtedel enam salgama. Ja armastan teda siiamaani. Nelja aasta eest tõukasin ma tema ta isa pärast tagasi... Noh, kui ma sellest kellelegi räägiksin, võiks seesinanse mulle öelda: tähendab, sinu armastus ei olnud piisavalt suur... Mille peale mina vastan : ega suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku. Vähemalt minu puhul mitte. Ja igatahes on see kõige suurem armastus, mida ma olen tundnud . Nõnda suur, et iga kord, kui see mulle meelde tuleb, tõuseb siiamaani midagi minu sees rõõmsalt elevile ja vaibub siis – kuidas ütelda – magusa pistega.“
*Jakob kirjutas juba teose alguses, mida ta oma õest arvab : „Ma ei armasta seda oma õde. Ei. Liiga valmis oli tema tundmata asjade meresse kargama, niipea kui see mõisnikust poiss teda viipas. Liiga ebaloomulikkude olukordade sisse on tema hüpanud ja tirinud ka minu sinna kaasa. Ei, ma ei armasta seda oma pöörast ja tõrgest ja tabamatut õde – ja ta teab seda... Aga ikkagi usaldab tema mind... Sest keda muud olekski tal õieti usaldada ... Ja mina teda... vististi ka.“ Kuigi Jakob ütles selgelt välja, et ta Eevat ei armasta, hoidis ta ikka ennast Eeva ja Timo lähedusse kõik need aastad. Ta hoolis ja usaldas oma õde vaatamata kõigele. Ta isegi oli valmis aitama neil koos pojaga põgeneda ning kannatas ära ka Mannteuffeli käitumise.
*Jakob ja Jüri said kogu aeg hästi läbi. Kui poiss alles väike oli, siis õpetas Jakob talle rehkendamist ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama. Samuti tuli välja, et Jakob usaldas ka Jüri. Näiteks kui Jüri juba peaaegu 18 oli saanud, siis andis ta poisile lugeda Timo käsikirja. Lisaks usaldas Jakob Jürile oma päevaraamatu.
*Eeva oli Timole truu abikaasa ja mõttekaaslane. Kõik need üheksa aastat, kui Timo vangis oli, ta ootis ja lootis, et mees tagasi tuleks. Isegi kui mehe vend Karl Timo vangis oleku ajal püüdis Eevat kosida ja samuti ka aasta peale mehe surma, siis jäi Eeva ikka truuks ja keeldus pakkumisest.
*Timo ja Mannteuffel ei saanud omavahel absoluutselt läbi, vaatamata faktile, et Peeter oli Timo õe Elsyga abielus. Lisaks tõstis Mannteuffel Timo, Eeva ja Jakobi majast välja ning nad hakkasid Kivijalas elama. Samuti Mannteuffel kirjutas kaks korda kuus kindralkubernerile Timost ettekandeid ning kuna ta teadis, et Timo olevat jälle kirjutama hakanud, siis ta tahtis neid kirjutisi näha, mida Timo jälle omakorda ei lubanud. Niimoodi nuhkis Peeter Timo asjades kui Timot ennast kohal ei olnud. Lisaks ei tohtinud Timo mitte kuskile ilma Peetri loa ja kohalviibimeseta minna, mis takistas neil põgeneda.
*Timo sai oma pojaga hästi läbi kui ta väike oli ja kui ta polnud veel keisrliku käsuga lütseumi õppima läinud. Kuid kui Jüri suureks sai, siis nende suhted ei olnud enam väga soojad . Jüri ei olnud enam keisri vastu, sest tundis, et see oleks tänamatu tegevus. Pärast isa käsikirja lugemist ütles ta: „Ma tunnen – kui ma edasi loen, pean ma isa süüdi mõistma.“ Samuti ka Timole ei meeldinud, et ta poeg oli kasvanud truuks keisrialamaks, talle tundus, et oli pojast ilma jäänud tänu keisrile. Jakob:„Mis sul on?“ Timo:„Mitte midagi. Ei piipu, ei poega .“
Tegelastest idealiseerib Kross Timot. Tal on kindlad veendumused ja kõrged eetilised ideaalid: võrdsus, vabadus, tõde. Erinevalt teistest elab ta ise nende ideaalide järgi ning ka võitleb nende eest. Nimelt kui ta on midagi lubanud, siis ta ka täidab selle. Näiteks kuna ta oli andnud keisrile lubaduse tõtt rääkida, siis seda ta ka tegi. Timo on maailmaparandaja , kes ei loobu oma ideedest ka muserdavas üksikvangistuses ja kes toimib südametunnistuse järgi isegi siis, kui see ohustab tema elu.
3.Milliseid probleeme teos tõstatab, kelle kaudu need esile tulevad (nimeta vähemalt 6 probleemi)
*Seisustevahed – Baltiaadliku Timotheus von Bocki abiellumine lihtsa talutüdruku Eevaga oli teiste aadlike arvates ennekuulmatu. Eeval tuli taluda teiste halvakspanu. Näiteks kui nad üheskoos kirikusse läksid. „Meie läksime kolmekesi ette ja võtsime kantsli all Bockide pinkides istet. Ja siis tõusis Lustivere mõisaproua Marie Samson von Himmelstiern äkitselt püsti – ta istus sealsamas aadlipingis, rida meist tagapool – ja nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa. Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja. Ja ma vaatasun irvitusega ja lämbusmistundega läbisegi, kuidas kõigepealt tõusid prouad – Pajusi proua Vietinghoff ja Pärsti proua von Below ja tont neid ja nende nimesid teab, ja nende järel veidi vähema või pikema viivitamisega nende mehed ja kuidas meie ümbrus läks Samsonite kannul mõne minutiga lagedaks.“ Kõige sellepärast tundis Eeva ennast veidi halvasti, aga Jakob ei teinud sellest väga välja, vaid naeris kogu selle tsirkuse peale. Samuti ei teinud Timo sellest suurt välja, vaid kehitas õlgu ning naeratas põgusalt. Sellest tulenevalt asjaosalistele endile ei olnud see absoluutselt probleemiks, vaid kõrvalvaatajaile.
*Hullus – Tervet teost läbib küsimus, et kas Timo oli hull või mitte, võib olla oli ta lihtsalt liiga radikaalne , et ta üldse oma manifesti Aleksander I'le saatis. Pärast pikka üksikvangistust oli Timo mõistus veelgi ähmastunud. Ei olnud selge, mil määral oli ta hullus teeseldus, mil määral tegelik.
*Ausus – Teoses on tähtis aususe küsimus. Probleemiks on see, et kuhu maani on aus olemine kasulik, kust maalt tekib piir, mille ületamisel muutub ausus inimesele hukutavaks. Timo oli küll lubanud, et ta räägib keisrile alati tõtt, aga see et ta oma manifesti saatis, mis oli küll sisuliselt aus, ent tavasid eiravalt otsekohene ning mitte-aadellik, kus kritiseeris Bock riiklikku olukorda, mille leidis aegunud ning silmakirjaliku olevat ning tundis, et hinnatud ei ole ausus ja truu riigiteenimine, vaid pugemine ja valelikkus , oli keisri jaoks täielik solvang ning lase mehi arreteerida. Sellest tulenevalt üdini aus olemine ei ole just alati kõige kasulikum.
*Võimu ja vabaduse probleem – See tuli välja selles, et isegi kui Timo sai pärast üheksat aastat vangis olemist välja ei saanud ta siiski mitte kunagi vabaks. Tal oli keelatud Võisikult ilma loata lahkuda, nii et sisuliselt ta oli ikka vangis keisrivõimu kohaselt.
*Armastus – Armastus ei olnud selles teoses kõige suuremaks probleemiks, aga siiski sellel oli oma tähtsus. Alustades Eeva ja Timo armastusest, kaks eri seisusest inimest, vaatamata teiste pahameelele abiellusid ning vaatamata elus ette tulnud takistustele jäid üksteise kõrvale elu lõpuni. Ning lisaks Jakobi armastus oma endise kallima vastu ei lasknud tal kunagi Annat sama palju armastada .
*Usaldus – Usaldus oli samuti väga tähtsaks teose probleemiks, eelkõige oli suurimaks küsimuseks, et keda võis usaldada ning keda mitte. Näiteks oli asju, mida Eeva ja Timo Jakobi eest varjasid, kuid samas oli asju, mida ainult nemad kolm omavahel jagasid või asju mida ainult Jakob endale hoidis. Nii et isegi kui nad olid kui üks pere ei usaldanud nad üksteist jäägitult, vaid tundsid, et osi asju tuleb endale jätta. Näiteks kuigi Jakob oli Annaga abielus ei teadnud naine midagi Jakobi plaanist aidata õel, õemehel ja õepojal riigist põgeneda. Jakob ei tundnud ennast kindlana, et seda talle jagada.
4.Mis on teose peamised ideed?
Näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua.
5.Millised kunstilised iseärasused hakkavad teoses silma (erinevad tasandid, lausestuse ka sõnastuse iseloomulikud jooned, modernistliku romaani tunnused)
Teoses on põimitud omavahel oskuslikult reaalsus ja fiktsionaalsus. Kross kasutas kirjutamisel välist vaatepunkti vormi: Timo lugu jutustab päeviku vormis tema enda asemel naisevend Jakob. Sündmused vahelduvad oleviku ja mineviku jutustustega. Kuna tegemist on päeviku vormis kirjutatud teosega, siis on selles palju mõtisklusi ja sisemonolooge. Kross tõi sisse ka alateadvuse, tänu millele Jakob nägi Jettest unenägusi ja taipas, et ta teda ikka veel armastab. Samuti on autor eestikeelsele tekstile lisanud saksa, prantsuse ja vene keelseid lauseid, mis iseloomustaks tollast aega.
6.Hinnang teose kohta.
Mulle meeldis see teos väga. Alguses oli küll raskusi arusaamisega, aga mida edasi lugeda seda arusaadavamaks ja põnevamaks raamat läks. Mulle meeldis ka Krossi kirjutamisviis, et ta ei alustanud kohe Timo ja Eeva tutvumisega ja niimoodi sündmuste kronoloogilises järjestuses edasi minnes, vaid et ta põimis omavahel oleviku ja mineviku. See tegi raamatu lugemise hulga huvitavamaks. Kokkuvõttes suurepärane meistriteos Jaan Krossilt ja soovitan ka teistel seda lugeda.