Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
1.Steriilse protseduurilaua katmine  Aseptika - meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket.  Antiseptika  - mikroobide hävitamine antiseptiliste ( mikroobe hävitava )ainete abil. Sterilisatsioon - protseduur , mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus , mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist .Levib peamiselt kontaktnakkusena.
2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed
TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine  B.  Hemodünaamika ja i/v ravimid  C. Monitooring , laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine , infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud.
3. Infuusor , perfuusor mis nendega tehakse
perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni , kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine. Saab täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat, anesteesiat; i/v medikamentatsioon; parenteraalne toitmine; kemoteraapia; diagnostilisi protseduure.
infuusor e. ravimit ülitäpselt annustav aparaat , mis võimaldab täpse infusiooni. Tilgaloendur annab võimaluse tegeliku voolukiiruse jälgimiseks. Tipptasemel juhtimis- ja jälgimissüsteem lisavad patsiendile julgeolekut.
4.Trahheostoomia tehakse ava patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks vajalikud vahendid süstal 2%-lise lidokaiinadrenaliiniga, skalpell, juhtevarras, trahhestoomiakanüül, laiendustangid või dilataatorid , fikseerimispael ja “põll”, aspiraator, aspiratsioonikateeter, süstal vedelikuga, niisutus – bakter filter
5.Astrupi analüüs Perifeerse arteri punktsioon, arteriaalsete veregaaside analüüs ehk vereuuring, kus uuritakse happe – leelistasakaalu ning hapniku ja süsinikdioksiidi osakaalu . Määratakse plasma pH, vere süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt,
6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud ( traumad , pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia , hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid)
mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem , ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum”
mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon , perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis
O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2pealevoolust. Enim kasutatav. Pealevool 4l/min ja vähem ei vaja niisutamist. Patsient saab süüa, juua, suhelda Keskmise kontsentratsiooniga maskid  – FiO2 (hapnikufraktsiooni) suurenemine anatoomilise ruumi suurendamisega, lisades ruumi maski sees, pealevool peab olema vähemalt 5l/min, et tagada CO2”väljapesemine”Kõrge kontsentratsiooniga maskid – tagab kõrgeima O2 kontsentratsiooni, pealevool peab olema piisavalt suur, et vältida reservuaari kokkuvajumist
MV (mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse (äge või krooniline) korral hingamise toetamine või asendamine respiraatoriga. MV:1)Suurendab kopsude gaasisisaldust 2)Suurendabalveolaargaasi vahetumist ( paraneb CO eliminatsioon , kompenseeritakse gaasivahetuseks vajalik O2)
ventilatsiooni režiimid Sõltuvalt spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse:
1)CMV (controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon, kontrollitud – hingamistsüklite intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure ) – abistav, toetav hingaminespontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes
7. Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC)
paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid  : vena subclavia ; vena jugularis interna ; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk , südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom , infektsioon , õhkrind , infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired , närvikahjustus vajalikud vahendid  pesemisvahendid ; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit , millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks ( plaaster , teip ); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel
8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid ( trauma , kardiogeenne šokk, elustamine ); suured veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid , kellel on soodumus verejooksudekspunktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid : Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia
9.Pleuradrenaaz
pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri ) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus  pneumo - ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm , käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside; dreenipudelid tüsistused pleuraõõnest välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe vigastus , roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole paigaldatud dreen kinnitamine kinnitatakse õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega
10. Trahhea aspiratsioon
sekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.a ja anti septika kasuta suu-ninamaski ja kaitsekindaid Aspireerimine trahheast peab olema steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed kindad või klemmid jälgimine patsient ei suuda köhimisega vabaneda sekreedist; röga ”muliseb”; raske hingata , madal saturatsioon; rahutus ; patsiendi soovil, kahtlustatav maosisu või ülemiste hingamisteede sekretsiooni aspireerimine; röntgenmuutused rindkeres; vajadus stimuleerida köha  suu hügieen , et hoida ära limaskestade kuivus, parandada limaskesta kahjustusi, vähendada janutunnet, värskendada suud ja suurendada heaolutunnet. Hambaid puhastatakse hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda, vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda neid. hingamise harjutused õige hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht)
11.Patsiendi monitooring
invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring
CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse Swan -Ganzi kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev balloon on tühi ja kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk
PCWP -kopsukapillaaride kiilumisrõhk – näitab läbi kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12 mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri perforatsioon, kopsuinfarkt CO-südame minutimaht – on ühe minuti jooksul südame poolt väljapaisatava vere hulk. Mõõtmiseks süstitakse spetsiaalse süstlaga ülemisse õõnesveeni patsiendi verest külmemat vedelikku ja mõõdetakse nii kopsuarteri kateetri termistorilt temperatuuri langust aja funktsioonina. Võetakse kolme mõõtmise keskmine näitaja
Ekg südame elektrilise aktiivsuse registreerimine. EKG peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris pulssoksümeetria organismi oksügenatsiooni monitoring. SpO2  mitteinvasiivne määramine küünevallilt, kõrvalestalt SpO2 > 95% (vähemalt > 90% !) arteriaalne rõhk ja kanüül Arteriaalne rõhk – rõhk mille all asetseb veri soonestikus ja mille varal ta “ surub ” veresooneseinale Otsene mõõtmine - mõõdetakse RR otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev mõõtmine; kui kaudne mõõtmine pole võimalik, korduvad arterivereanalüüsid Kanüüli paigaldamise kohad: arteria radialis, arteria brachialis, arteria axillaris, arteria femoralis intrakraniaalne rõhk näidustatud raske ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile reageerimise kontrollimine. Kateetri paigaldamise kohad: ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust), epiduraalruum Norm täiskasvanud 40 mmHg
12. Neerude asendus ravi
Dialüüsravi kasutatakse kehast jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku eemaldamiseks, millega neerud enam hakkama ei saa. Püütakse normaliseerida organismi vedeliku, elektrolüütide ja vesinikioonide tasakaalu  hemodialüüs  - dialüüsivorm, kus veri puhastatakse aparaadi abil, millega on ühendatud dialüsaator ehk filter (kutsutakse ka tehisneeruks). Vajatakse vereteed (ülemisse õõnesveeni paigaldatud kaheteeline kateeter), mille kaudu saab haige ringlevat verd juhtida läbi kunstneeru kiirusega 200-300 ml/min. peritoneaaldialüüs - dialüüsivorm, jääkainete eemaldamiseks kasutatakse inimese kõhukelmet (kõhukelmet loputatakse korduvalt dialüüsivedelikuga). Dialüüsilahus juhitakse kõhuõõnde kateetri kaudu ja vahetatakse uue vastu 4-5 korda ööpäevas. õe ül ja tegevus 1) anda patsiendile informatsiooni (protseduuridest enne ravi, ravist , raviprotseduuride vaheaegadest, ravist tingitud piirangutest) 2) valmistada ette kateetri paigaldamise vahendid 3) tundma ära tüsistused (kui RR on alla 100 mmHg, südame rütmihäired, kiire pulss , veresoonte spasm, eritiste jälgimine, kõrgenenud temperatuur, verejooks dialüüsivedelikku, õhkemboolia) 4) jälgima vedeliku bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi
13. Elustamine abivahenditega ja ilma nendeta
Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom , millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe , hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul
tööjaotus elustamisel 1) optimaalne rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde) 2) tööjaotus tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab hingamise eest, kolmas ravimite eest. Vajadusel kutsu abi ja lase muretseda elustamisvahendid 3) arst võtab elustamise juhtimise enda peale. Kuni selle ajani suunab olukorda õde 4) tegevuse juht annab ülejäänud rühmale selgeid korraldusi ja jaotab ülesandeid ebaülevaatlikes olukordades  5) arst määrab manustatavad ravimid ja otsustab elustamise jätkamise või lõpetamise
tegevus elustamisel Südamemassaaži tegija 1) Kontrollib südame tööd, defibrilleerib (uuesti umbes minutiliste vaheaegadega) ja keskendub tulemuslikuks katkestusteta surumiseks 2) Vastavalt võimalustele vahetatakse massaaži tegijat väsimisel 3) Loeb surumise kordi valju häälega 4) Jälgib südame rütmi monitorilt Hingamise eest vastutaja: 1)Hoolitseb efektiivse ventilatsiooni eest 2)Kompleb pulssi unearterilt 3) Intubeerib 4) Vajadusel puhastab hingamisteed (aspiraatoriga või ilma)
Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega
tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4)  hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus
vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest
ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon
Annused : i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2-kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad . Tõstab südamelihase O2 vajadust.
Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga!
Lidokaiin  – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides
Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3-5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml – refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 minutiga  Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi
eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi
Rütmihäirete klassifikatsioon  Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks
Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed
Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired:
Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste)
I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis . Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P- sakk puudub võib kulgeda pulsiga ( vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus)
Vatsakeste monomorfne tahhükardia
VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud ) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel.
Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul:
1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid.
1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid
III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega.
Esmaabi Asüstoolia ja PEA puhul 1) massaaż,2) intubatsioon, 3)mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga, 4)veenitee, 5)ravimid
PREKARDIAALNE LÖÖK (lihtsalt teadmiseks)
Antakse registreeritud südameseiskuse korral, kui defibrillaator pole koheselt käepärast. Selle meetodi kasutamine ei tohiks põhjustada viivitusi teiste, tõestatud efektiivsusega ravimeetodite nagu defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel
IV EBAEFEKTIIVNE SÜSTOL (PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS) = PEA (pulseless electrical activity) – südames on säilinud elektriline aktiivsus ilma mehaanilise pumpamistegevuseta. Põhjus tavaliselt südameväline (hüpotermia, ravimmürgistus, hüpovoleemia jne) ASY ja PEA korral elustamise ABC; O2 , EKG kontroll kahes lülituses, trahhea intubatsioon; i/v tee ; Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatud. Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (
Vasakule Paremale
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #1 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #2 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #3 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #4 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #5 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #6 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #7 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #8 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #9 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #10 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #11 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #12 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #13 INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 190 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piljulja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Stenokardiapatsiendi põetus
13
doc

Stenokardiapatsiendi põetus

STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit ­ sissehingamine ja asendivahetus

Sisehaigused
Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired
15
doc

Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) .........

Sisehaigused
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede

Õenduse alused
Kopsuhaige põetus
17
doc

Kopsuhaige põetus

KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtav

Sisehaigused
Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu
46
doc

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................................................................................................................8 3.JÄLGIMISLEHT...................................................................................................................14 4.RAVIMITE MANUSTAMINE..............................................................................................16 5.DIAGNOSTILISED PROTSED

Kirurgia
Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile
5
doc

Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile

Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile MÕISTED *Palavik -- hüpertermia; organismi normist kõrgem temperatuur *Kõhuvalu -- dolor abdominis; koe kahjustuse või kahjustuse riskiga kaasnev ebameeldiv aisting ja tundeelamus *Kõhulahtisus -- diarröa; rooja ebanormaalne vedelus ja roojamise ülemäärane sagedus *Oksendamine -- vomitus, emesis; toidu tagasivool, erilise refluksi seeria abil suurenenud kõhuõõne rõhu jõul maost söögitorru ja suukadu välja *Lööve -- muutus nahas, mis mõjutab selle väljanägemist või tekstuuri; lööve võib põhjustada nahavärvi muutusi, sügelust, naha kuumenemist, reljeefsust, kuivust, lõhenemist või villistumist, tursumist või valulikkust *impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võim

Meditsiin
KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem
12
docx

KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem

KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilis

Farmakoloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: FIO2
22:16 08-03-2021



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun