INTENSIIVRAVIÕENDUSE
KORDAMISKÜSIMUSED1.Steriilse
protseduurilaua katmine Aseptika - meetotod,
millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on
takistada
infektsioonide teket.
Antiseptika -
mikroobide hävitamine antiseptiliste (
mikroobe hävitava )ainete
abil.
Sterilisatsioon -
protseduur , mille käigus hävitatakse
mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu
orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja
plasmasterilisatsiooni.
Hospitaalinfektsioon -
on
nakkus , mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast
lahkumist .Levib peamiselt kontaktnakkusena.
2.Tiss
– skooring, mis see on ja astmed TISS
(Therapeutic
Intervention Scoring System) -
kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha.
A.
Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v
ravimid C.
Monitooring , laboruuringud, kanüülid ja kateetrid
+ Parentereraalne
toitmine , infusioonravi, elektrolüütide häired
Nii
nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul
reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on
tehtud.
3. Infuusor ,
perfuusor mis nendega tehakseperfuusor
e. automaatsüstal .
Tagab pideva täpse
infusiooni , kui on vajalik
väikeste
koguste eriti täpne manustamine. Saab
täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat,
anesteesiat; i/v medikamentatsioon; parenteraalne toitmine;
kemoteraapia; diagnostilisi protseduure.
infuusor e.
ravimit ülitäpselt annustav
aparaat , mis võimaldab täpse
infusiooni. Tilgaloendur annab võimaluse tegeliku voolukiiruse
jälgimiseks. Tipptasemel juhtimis- ja jälgimissüsteem lisavad
patsiendile julgeolekut.
4.Trahheostoomia
tehakse ava
patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o
hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks
vajalikud
vahendid süstal
2%-lise lidokaiinadrenaliiniga, skalpell, juhtevarras,
trahhestoomiakanüül, laiendustangid või
dilataatorid ,
fikseerimispael ja “põll”, aspiraator, aspiratsioonikateeter,
süstal vedelikuga, niisutus –
bakter filter 5.Astrupi
analüüs Perifeerse
arteri punktsioon, arteriaalsete veregaaside analüüs ehk
vereuuring, kus uuritakse happe – leelistasakaalu ning hapniku ja
süsinikdioksiidi
osakaalu . Määratakse
plasma pH, vere
süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3
) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb,
Hkt,
6.Juhitaval
hingamisel pt. ventilaatorravi
rakendatakse, kui O2 maskidest
ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on
vastunäidustatud (
traumad , pneumotooraks, teadvusetu
patsient või
haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid
patsient vajab käsitsi
ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse
vähendamiseks. N: hüpokseemia,
hüperkapnia , hingamisteede
kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline
(narkoosid)
mis
on haaratud hingamisse hingamisse
- on haaratud ainult alumine
hingamissüsteem , ülemised
hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum”
mida
hindame muutusi
kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui
adekvaatselt toimub
ventilatsioon , perfusioon; hindame CO2,
O2 sisaldust
astrupis
O2 maskide
erinevused Ninakanüül –
patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon
varieerub sõltuvalt O2pealevoolust.
Enim kasutatav. Pealevool 4l/min ja vähem ei vaja niisutamist.
Patsient saab süüa, juua, suhelda
Keskmise kontsentratsiooniga maskid –
FiO2 (hapnikufraktsiooni)
suurenemine
anatoomilise ruumi suurendamisega, lisades ruumi maski
sees, pealevool peab olema vähemalt 5l/min, et tagada
CO2”väljapesemine”
Kõrge
kontsentratsiooniga maskid – tagab
kõrgeima O2 kontsentratsiooni,
pealevool peab olema piisavalt suur, et vältida reservuaari
kokkuvajumist
MV
(mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse
(äge või krooniline) korral hingamise
toetamine või asendamine
respiraatoriga. MV
:1)Suurendab kopsude
gaasisisaldust
2)Suurendabalveolaargaasi
vahetumist (
paraneb CO
eliminatsioon , kompenseeritakse
gaasivahetuseks vajalik O2)
ventilatsiooni
režiimid Sõltuvalt
spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse:
1)CMV
(controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon
,
kontrollitud –
hingamistsüklite
intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva
ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory
ventilation) – sünkroniseeritud
ventilatsioon,
augmenteeritud –
2)hingamistsükkel
algab
vastuseks patsiendi spontaanhingamisele.
Kombineeritud spontaanhingamine ja MV.
Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse
võõrutusravis, et patsient ei
hakkaks ennast üle
ventileerima.
3)CPAP
(Continuous
Positive Airway
Pressure ) – abistav,
toetav hingamine ,
spontaanne –
mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu
mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes
7. Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC)paigaldab
arst patsiendi ülemisse õõnesveeni
punktsiooni
kohad Kaelapiirkonna veenid :
vena
subclavia ; vena jugularis
interna ; vena jugularis externa
Lisaks
kasutatakse veel: vena
basilica (käel); vena
femoralis (kubemes)
vajadus pikaajaline,
üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine;
kontsentreeritud lahuseid saab kasutada;
perifeersete veenide raske
kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne,
šokk ,
südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse
venoosse rõhu
mõõtmine – CVP)
ohud
ja tüsistused ebaõige
paigutus, arteri punktsioon ja
hematoom ,
infektsioon ,
õhkrind ,
infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia,
rütmihäired , närvikahjustus
vajalikud
vahendid pesemisvahendid ;
nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga;
steriilsed linad
kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne
kateeter ja
sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl
loputamiseks; õmblusvahendid ja
niit , millega kateeter kinnitatakse
patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (
plaaster ,
teip ); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat
CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja
vedelikupudel
8.Arteri
kanüüli paigaldamine sooritab
arst
vajadus invasiivse
rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised
situatsioonid (
trauma , kardiogeenne šokk,
elustamine ); suured
veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine;
patsiendid ,
kellel on soodumus verejooksudeks
punktsiooni
kohad Käepiirkonnaarterid:
Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria
brachialis ehk
õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter
Jalapiirkonna arterid :
Arteria femoralis ehk reiearter; arteria
dorsalis pedis ehk
jalaseljaarter.
Teised
arterid:
harva arteria temporalis superficialis ehk
pindmine oimuarter.
Vahendid pesemisvahendid;
nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad
kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud
plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega
kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks
(plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl,
survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga
ühendamiseks
ohud nakkus;
verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia
9.Pleuradrenaazpleuradreeniga
eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda,
veri ) või
kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk
näidustus pneumo -
ja hemotooraks
õe
ülesanded patsiendi
ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine
(seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea),
monitooring
vajalikud
vahendid pesemisvahendid;
nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad
drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i
klemm , käärid,
trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi;
õmblusvahendid, niit, liimside;
dreenipudelid
tüsistused pleuraõõnest
välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe
vigastus ,
roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole
paigaldatud dreen
kinnitamine kinnitatakse
õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega
10. Trahhea aspiratsioonsekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on
ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.
a
ja anti septika kasuta
suu-ninamaski ja kaitsekindaid
Aspireerimine trahheast peab olema
steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed
kindad või
klemmid
jälgimine patsient
ei suuda köhimisega vabaneda sekreedist; röga ”muliseb”; raske
hingata , madal saturatsioon;
rahutus ; patsiendi soovil, kahtlustatav
maosisu või ülemiste hingamisteede sekretsiooni aspireerimine;
röntgenmuutused rindkeres; vajadus stimuleerida
köha suu hügieen ,
et hoida ära
limaskestade kuivus, parandada limaskesta kahjustusi,
vähendada janutunnet, värskendada suud ja suurendada heaolutunnet.
Hambaid puhastatakse
hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda,
vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele
pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda
neid.
hingamise
harjutused õige
hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval
või on
voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on
kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele
kõhu keskosas ja
hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma
peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel
ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja.
Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas
tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu
atelektaasi
aspireerimine tagada
takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida
ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15
sek (hüpoksiaoht)
11.Patsiendi
monitooringinvasiivne
(veresoonesisene) haige monitooringCVP -
tsentraalse
veeni rõhu mõõtmine –
südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia
konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg
PAP -
kopsuarteri
rõhk –
näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse
Swan -Ganzi
kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev
balloon on tühi ja
kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk
PCWP -
kopsukapillaaride
kiilumisrõhk –
näitab läbi
kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas
valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas
olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12
mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri perforatsioon,
kopsuinfarkt
CO-südame
minutimaht –
on ühe minuti jooksul südame poolt väljapaisatava vere hulk.
Mõõtmiseks süstitakse spetsiaalse süstlaga ülemisse õõnesveeni
patsiendi verest külmemat vedelikku ja mõõdetakse nii kopsuarteri
kateetri termistorilt temperatuuri langust aja funktsioonina.
Võetakse kolme mõõtmise keskmine näitaja
Ekg südame
elektrilise aktiivsuse registreerimine. EKG peegeldab erutuse teket
ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka
töömuskulatuuris
pulssoksümeetria organismi
oksügenatsiooni monitoring.
SpO2 mitteinvasiivne
määramine küünevallilt, kõrvalestalt SpO2 >
95% (vähemalt > 90% !)
arteriaalne rõhk ja kanüül Arteriaalne rõhk – rõhk
mille all asetseb veri soonestikus ja mille varal ta “
surub ”
veresooneseinale
Otsene
mõõtmine -
mõõdetakse RR otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või
kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja
registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev
mõõtmine; kui kaudne mõõtmine pole võimalik, korduvad
arterivereanalüüsid
Kanüüli
paigaldamise kohad:
arteria radialis, arteria brachialis, arteria axillaris, arteria
femoralis
intrakraniaalne
rõhk näidustatud
raske ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT
uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile
reageerimise kontrollimine.
Kateetri
paigaldamise kohad:
ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust),
epiduraalruum Norm täiskasvanud 40 mmHg
12.
Neerude asendus raviDialüüsravi
kasutatakse kehast
jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku
eemaldamiseks, millega
neerud enam hakkama ei saa. Püütakse
normaliseerida organismi vedeliku, elektrolüütide ja vesinikioonide
tasakaalu
hemodialüüs -
dialüüsivorm, kus veri puhastatakse aparaadi abil, millega on
ühendatud dialüsaator ehk filter (kutsutakse ka tehisneeruks).
Vajatakse vereteed (ülemisse õõnesveeni paigaldatud kaheteeline
kateeter), mille kaudu saab haige ringlevat verd juhtida läbi
kunstneeru kiirusega 200-300 ml/min.
peritoneaaldialüüs -
dialüüsivorm, jääkainete eemaldamiseks kasutatakse inimese
kõhukelmet (kõhukelmet loputatakse korduvalt dialüüsivedelikuga).
Dialüüsilahus juhitakse kõhuõõnde kateetri kaudu ja vahetatakse
uue vastu 4-5 korda ööpäevas.
õe
ül ja tegevus 1) anda
patsiendile informatsiooni (protseduuridest enne ravi,
ravist ,
raviprotseduuride vaheaegadest, ravist tingitud
piirangutest)
2) valmistada
ette kateetri paigaldamise vahendid
3) tundma
ära tüsistused (kui RR on alla 100 mmHg, südame rütmihäired,
kiire
pulss , veresoonte spasm, eritiste jälgimine, kõrgenenud
temperatuur, verejooks dialüüsivedelikku, õhkemboolia)
4) jälgima
vedeliku bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist,
infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi
13.
Elustamine abivahenditega ja ilma nendetaÄkksurm ebaloomulik
surm (enneaegne surm)
haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud
organismis
sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad
ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse
jätkumist
šokk hetkeline
paus suremisprotsessis;
sündroom , millal esineb: kudedesse verevoolu
vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule,
kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus,
millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude
ainevahetushäired, mis on tingitud kudede
halvast verevarustuseset
Kliiniline
surm pöörduv
vereringe , hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine,
mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud
ajusurma- verevoolu taastamisega ajus
taastub aju
funktsioon.
Bioloogiline
surm suremisprotsessi
viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub
pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate
funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus
kujunevad ca 10 min. jooksul
tööjaotus elustamisel 1) optimaalne
rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde)
2) tööjaotus
tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab
hingamise eest, kolmas ravimite eest. Vajadusel kutsu abi ja lase
muretseda elustamisvahendid
3) arst
võtab elustamise juhtimise enda peale. Kuni selle ajani suunab
olukorda õde
4) tegevuse
juht annab ülejäänud rühmale selgeid korraldusi ja
jaotab ülesandeid ebaülevaatlikes
olukordades 5) arst
määrab manustatavad ravimid ja otsustab elustamise jätkamise või
lõpetamise
tegevus
elustamisel Südamemassaaži tegija :
1) Kontrollib
südame tööd, defibrilleerib (uuesti umbes minutiliste
vaheaegadega) ja keskendub tulemuslikuks katkestusteta
surumiseks
2) Vastavalt
võimalustele vahetatakse
massaaži tegijat väsimisel
3) Loeb
surumise kordi valju häälega
4) Jälgib
südame rütmi monitorilt
Hingamise
eest vastutaja: 1)Hoolitseb
efektiivse ventilatsiooni eest
2)Kompleb
pulssi unearterilt
3) Intubeerib
4) Vajadusel
puhastab hingamisteed (aspiraatoriga või ilma)
Ravimite
eest vastutaja: 1) Kindlustab
õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku
2) Kindlustab
veenitee
3) Abistab
intubeerimisel
4) Jälgib
infusioonivedeliku tilkumist
5) Paneb
valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui
eelmine on kasutatud, paneb
valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti
korraldusele
6)Täidab
elustamisblanketi, jälgib aega
tüsistused
elustamisel 1) roidemurrud
(pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või
rinnaku murrust)
2) ventileerimine
makku (ebaõige
AMBU kasutamine, vale
intubatsioon )
3) intubeerimine
paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast
ajukahjustus)
4) hüpotermia (alajahtumine)
5)maosisu
–
oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte
mittekasutamine)
6) kõhuõõne
trauma (valest südamemassaaži tegemisest)
7) hüperventilatsioon
(pCO2↓
→ pH↑ → O2 transpordi
häire kudedes – alkaloos)
8) kaelalüli
murru valel
käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus
vastunäidustused
elustamisele 1)kindlad
bioloogilise surma tunnused
2)kauaaegne
krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja
lõppstaadium)
3)vormistatud
haige keeldumine elustamisest
ravimid
elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane
ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab
südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu,
beetaretseptori stimulatsioon
Annused :
i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml.
Vedelikku; trahheasse 2-kordne i/v
doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte
samasse veeni soodaga!
Atropiin
1mg/ml –
elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia,
AV
blokaad . Tõstab südamelihase O2 vajadust.
Annused:
ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg
i/v
Amidorone
(cordarone) 50mg/ml –
südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub
südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse
vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse
vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %%
glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina
1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p
Dopamiin
20mg/ml –
tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad
vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub
doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga!
Lidokaiin –
VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea”
valik enamuses
situatsioonides Annused:
südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos
0,5-0,75 mg/kg i/v 3-5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või
200-300mg 1 tunni jooksul)
Magneesium
250mg/ml –
refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5%
glükoosis i/v 1-2 minutiga
Sooda (naatriumbikarbonaat) –
pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi
või hüperkaleemia,
mürgistus tritsükliliste antidepressantidega
Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi
näidu järgi
eluohtlikud
südamerütmihäired ja mis on esmane raviRütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse
erutustekke ja erutusjuhte häireteks
Tekkekoha
järgi
jaotatakse
rütmihäired:
1)siinussõlmest
lähtuvad
2)kodadest
lähtuvad supraventrikulaarsed
3)vatsakestest
lähtuvad – ventrikulaarsed
Raskuse
järgi jaotatakse rütmihäired:
Eluohtlikud:
1) asüstoolia
2)ventrikulaarsed
sagedased ekstrasüstolid – VES
3)ventrikulaarne
tahhükardia – VT
4)ventrikulaarne
fibrillatsioon – VF
5)täielik
a/v blokaad (III aste)
I
VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular
fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad
erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600
korda
minutis . Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist
ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni.
II
VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular
tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire
rütm (150-300/min); P-
sakk puudub võib kulgeda pulsiga (
vereringe on
säilinud) või pulsita (vereringeseiskus)
Vatsakeste
monomorfne tahhükardia
VF-il
ja VT-l on
kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui
defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja
kliinilise surma teket on
märgatud (nähtud või
kuuldud ) ning kardiopulmonaarset elustamist
alustatud otsekohe. Ravimitest
Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni
korratakse doosi iga 3 minuti järel.
Esmaabi
VF ja pulsita
kulgeva VT puhul:
1)massaaż,2)
defibrillatsioon, intubatsioon,
mehaaniline ventilatsioon 100%
hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3)
erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib
anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid.
1)massaaż
2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4)
veenitee 5) ravimid
III
ASÜSTOOLIA =
ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja
vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm
vatsakeste seiskumisega.
Esmaabi
Asüstoolia ja PEA puhul
1) massaaż,
2) intubatsioon,
3)mehaaniline
ventilatsioon 100 % hapnikuga,
4)veenitee,
5)ravimid
PREKARDIAALNE
LÖÖK (lihtsalt teadmiseks)Antakse
registreeritud südameseiskuse korral, kui defibrillaator pole
koheselt käepärast. Selle meetodi kasutamine ei tohiks põhjustada
viivitusi teiste, tõestatud efektiivsusega ravimeetodite nagu
defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel
IV
EBAEFEKTIIVNE SÜSTOL (PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS) =
PEA (pulseless
electrical activity) – südames on säilinud elektriline aktiivsus
ilma mehaanilise pumpamistegevuseta. Põhjus tavaliselt südameväline
(hüpotermia, ravimmürgistus, hüpovoleemia jne)
ASY
ja PEA korral elustamise
ABC; O2 ,
EKG kontroll kahes lülituses, trahhea intubatsioon; i/v tee ;
Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei
ole soovitatud. Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena)
bradükardia (
Kõik kommentaarid