ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede erinevusega, abivahendid on tunduvalt väiksemad ja ka manustatavate ravimite hulk väiksem. Antud töös püüamegi kirjeldada õe rolli laste intubeerimisel, intubeeritud laste õendusabis ja ekstubeerimisel. Antud diplomitöö tulemused võivad abiks olla lasteintensiivravi õdede
valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus
südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse). Ravi nõudva hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus. CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on näidustatud intubatsioon ja kunstlik ventilatsioon, kui haige üldseisund seda nõuab. TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL q jalgade turse (ödeem) q kõhu turse (astsiit) q vedeliku kogunemine kopsudesse (pleuraefusioon) q ummikud ja maksaturse VÕIMALUSED, MIS VÕIVAD AIDATA VÄHENDADA KOPSUTURSE TEKKIMISE RISKI q puhke korralikult q hoidke vererõhk kontrolli all q kui on vaja siis pidage arstiga nõu dieedi suhtes q
ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid; adrenaliiniderivaadid; kiniin; halofantriin jt), elektritrauma, südametraumad, müokardi kongenitaalne sümpaatiline düsnervatsioon, LQTS-sündroom (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 10 Vatsakese virvenduse ravi 1. Kiire ravi · Defibrillatsioon! (200-300-360J) · ABC, O2, trahhea intubatsioon · Adrenaliin, amiodaroon, lidokaiin i/v · Põhjustavate faktorite vältimine (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 2. Põhjuslik ravi · Põhjustavate faktorite vältimine! Keelatud on kõik medikamedid, mis pikendavad QT- intervalli kestust või võivad põhjustada hüpokaleemiat. · Revaskularisatsiooniainõud MI korral jt. · Kaasasündinud QT-sündroomi korral profülaktika ravi beetablokaatoritega + magneesium p/o
3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele Maosisu passiivse regurgitatsiooni ja aspiratsiooni vältimiseks Ambu kotiga ventilatsioonil ja trahhea intubeerimisel kasutatakse kompressiooni sõrmuskõhrele (Sellick`i võte vt lisa 1). Ülemäärase või vales kohas teostatud kompressiooni korral võib ventilatsioon ja trahhea intubatsioon muutuda oluliselt raskemaks. Juhul, kui ventilatsioon on osutunud võimatuks, tuleb vähendada kompressiooni sõrmuskõhrele või see täielikult katkestada. Oksendamise korral tuleb sõrmuskõhr otsekohe vabastada. (Taaselustamine...2005) Kui kaua enne operatsiooni ei tohi patsiendile anda süüa ega juua? Keskööst paastumine ei langeta maosisu mahtu ega tõsta selle pH-d. 2
Hingamine ja vereringe Jälgimine · Patsient hingeldab, väljahingamine on raskendatud, kiunuv. Lisaks esineb köha ja sekretsioon hingamisteedest. Rohke kollakas või rohekas röga võib olla infektsiooni tunnus. · Hingamissageduse tõus >30/min · Hingamise abilihaste kasutamine · Hingamiskahinate nõrgenemine · Hingamise muutumine ebaregulaarseks ja pulsi tõus üle 130 löögi minutis ennustavad hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega · Auskultatsioon · EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse
Kindlasti tuleb haige üle vaadata 72-h möödumisel, et hinnata põletusraskust. Ulatuslike põletushaavade korral (rohkem kui 10-20% pindmised põletused täiskasvanutel ning rohkem kui 5% pindmised põletused lastel ja vanuritel) tuleks alustada infusioonraviga vähemalt ühe tunni jooksul peale traumat. Haigele asetatakse hästitöötav veenikanüül ja infundeeritakse füsioloogiline või Ringer- laktaadi lahus kiirusega 1000 ml/tunnis täiskasvanuil ja 20 ml/kg kohta lastel. Intubatsioon teadvuseta haigel + O2 100%. Valuvaigistiks morfiini 1-2 mg/10 kg i/v. Katta soojalt või hoida soojendustekki. Teetanuse profülaktika. Põletushaigele ei tehta õnnetuspaigal keerulisi sidemeid põletuspinna katmiseks. Ükskõik mis astme põletuse puhul ei tohi unustada teetanuseprofülaktikat. 5.2. Esmaabi termiliste põletuste korral (kahjustada saanud konkreetse kehaosa (põletushaava) esmaabi) Kiiresti jahutada ülekuumenenud koed ja peatada edasine koekahjustuse
.................................. 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ...................................................................................................................... 711 51.1.6. Kõrimask .................................................................................................................... 714 51.1.7. Endotrahheaalne intubatsioon ehk intubeerimine ...................................................... 716 51.1.8. Koniotoomia ja transtrahheaalne jet-ventilatsioon ..................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia
Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud. Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb, kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste
Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed: - hüpertensioon, -kriisid; muu kardiovaskulaarne patoloogia - verd vedeldavate ravimite kasutamine - kroonilised maksahaigused ( alkohoolsed, mitte-alkohoolsed) - kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS
Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed: - hüpertensioon, -kriisid; muu kardiovaskulaarne patoloogia - verd vedeldavate ravimite kasutamine - kroonilised maksahaigused ( alkohoolsed, mitte-alkohoolsed) - kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS
ELISA (IgM, IgG), kaudne immunofluorestsents antikehade määramiseks verest. RT-PCR viiruse RNA määramiseks. Seroloogilised meetodid on teiste flaviviirustega toimuvate ristreaktsioonide tõttu keerulised. Ravi ja profülaktika. Spetsiifiline ravi puudub. Meningiit, entsefaliit, meningoentsefaliit vajavad hospitaliseerimist, toetavat ravi sõltuvalt haiguse raskusest. Põletikuvastaseid ravimeid (kortikosteroide) võib vajadusel kasutada sümptomite leevendamiseks, vajalik võib olla ka intubatsioon, kunstlik ventileerimine. Vaktsiin olemas. Viirused mõmm :) 05/06 Retroviirused Klassifikatsioon. Ümbrisega +ahelaga RNA-viirused. Retroviirused kodeerivad RNA-sõltuvat DNA polümeraasi, replitseeruvad läbi DNA vaheastme. Genoomi DNA koopia integreeritakse peremehe genoomi, muutub rakuliseks geeniks. Retroviiruseid klassifitseeritakse vastavalt
annaabi.ee 
