Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravim, veen, patsient, kanüül, hingamisteed, arteria, doos, rütm, ventilatsioon, infusioon, hingamine, kateeter, vereringe, infusiooni, trahhea, intubatsioon, õendus, intra, protseduur, ravimid, toitmine, rütmihäired, köha, fibrillatsioon, astrup, monitooring, trauma, pulss, annused, kooma, tsentraalse, infektsioon, aspiratsioon, bradükardia............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega Esmane abi Esmaabi 1. Voodireziim poolistuvas asendis, kui vererõhk ei ole madal 2. Hapnik = 35%-line maski kaudu 8 l/min 3. Nitroglütseriini keele alla, kui vererõhk ei ole madal Jälgimine 1. Jälgi sümptomeid: a. Valu, hingeldus, sagenenud hingamine 2. Hinda üldseisundit ja teadvuse taset: a. Saadud ravimid võivad teha patsiendi uniseks, opiodid võivad põhjustada hingamise pärssumist 3. Jälgi naha värvust, kehatemperatuuri ja higistamist: a. Hallikasvalge ja jahe nahk on seotud kudede halva vereringega ning südame väikese minutimahuga b. Jahenev perifeeria võib olla suurte vigastuste või madala vererõhu tunnus 4
Paljudel inimestel esineb elu jooksul ekstrasüstoleid, 30% tajuvad ekstrasüstoleid nn südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt
intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede iseärasused. Väikelaste keel on suhteliselt suur, kõrisõlm asub eespool, epiglottis on pikk ja V-kujuline. Lapse hingamisteed on suhteliselt kitsad, õrna limaskestaga ja rohkete kapillaaridega. Hingetoru on lühike ja peabronhid on võrdnurksed. Samas on ta ka ära toonud laste intubeerimise juures olulise aspekti intubeerimine orotrahheaalselt või nasotrahheaalselt? Intubatsiooni juures valmistab õde ette nii patsiendi kui ka protseduuriks vajalikud vahendid. Alla kaheksa aastastel lastel kasutatakse tavaliselt ilma mansetita intubatsioonitoru, samas aga Weiss jt
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab.
Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli abikaasa, kes käis teda ülepäeviti vaatamas. Üldandmed Sugu, vanus: Mees, 66- aastane Elukoht: Elva linn Töökoht: On pensionär, ei tööta, varasemalt töötanud ehitajana Sotsiaalne staatus: Abielus, elab abikaasaga Religioon: Ei ole religioosne Hobid, harjumused: Käib abikaasaga jalutamas, meeldib lugeda ja ristsõnu lahendada
Palavik imikul (vanus alla aasta): ülekuumenemine - soe tuba, soojalt riides, päikese toimel võtta riideid vähemaks mähkmed ära võtta anda juua jahedat jooki jahedamasse ruumi (ruumi õhutada) probleem peaks lahenema umbes 1 tunniga palavik, mille põhjuseks on infektsioon raskendatud hingamine, häälekas, " paukuv" (larüngiit, epiglotiit) köha, loidus (pneumoonia, bronhiit) hakkab äkki nutma, katsub kõrva (kõrvapõletik) oksendab, kõhulahtisus (dehüdreerunud) ärrituvus, loidus, kõrgetooniline nutt, lööve (KNS infektsioon?) lööve, rahutu (sügeleb) Palavik lapsel (vanus üle 1. aasta): samuti võib olla põhjuseks ülekuumenemine (vt imikul)
noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin. Adrenaliin: α+β retseptoritesse Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne) Isoprenaliin: β1+β2 Dopamiin: olenevalt annusest dopamiini retseptoritesse, α- ja β- retseptoritesse Fenüülefriin: α1 retseptoritesse Doputamiin: β1+β2+α1 (minimaalne) 14. Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine? Kuidas neid ravimeid manustatakse-boolus infusioon? Adrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes, tõ7stab veresuhkru taset. (manustamine punkt 15). Noradrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. i/v infusioon. Fenüülefriin: vererõhu tõstmine hüpotensiooni, šoki korral (i/v infusioon). Pole enamasti esmavalik (noradrenaliin)
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
(Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames:
-kodade virvendus ja laperdus -kodade tahhükardia -atrioventrikulaarsed tahhükardiad · A-V ühenduse tahhükardia ·A-V ühenduse tahhükardia lisajuhteteede kaudu -ventrikulaarne tahhükardia -vatsakeste laperdus ja virvendus -preeksitatsiooni sündroom Tahhüarütmiad Siinustahhükardia Siinustahhükardia ei olegi tõeline rütmihäire, vaid kompensatoorne rütm, mis on vajalik südame minutimahu suurendamiseks kehalise pingutuse ja stress-situatsioonide korral. Siinustahhükardia tekib ka ekstrakardiaalsetel põhjustel - aneemiast, hüpovoleemiast, hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia.
väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas.
Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm (Väike elektrijaam toodab impulssi ja tänu sellele toimub pidev kontraktsioon) Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5
Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas) Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmiseks kaks võimalust: * Vererõhu otsene mõõtmine – vahetult veresoonest, kuhu viiakse kanüül, mis on ühendatud manomeetriga (näitab rõhku. Nii toimitakse nt operatsioonide ajal. * Kaudne vererõhu mõõtmine – väljaspoolt veresoont – kas õlavarrelt või sõrmeotsalt. Korotkovi meetod (?) -kinnitatakse õlavarrele mansett, mis on ühenduses manomeetriga. Teine vajalik töövahend on stetofonendoskoop (kuulamistoru). Kõigepealt patsient kas istub või lamab – rõhk olenevalt asendist erinev. Ambulatoorselt istudes, haiglates ka alamades. Enne määramist
Oluline eristada seedetrakti haigustest. Enamusel patsientidest tekib tahhükardia, harvemini bradükardia (tagaseina infarktide puhul). Esmaabi/ravi: Haige panna lamama tõstetud peaalusega. Rahustada patsienti. Koheselt anda nitroglütseriini. 1 tablett või pool tabletti aspiriini (kui ei ole esinenud verejooksu). Kiirelt kutsuda kiirabi! Kõige ohtlikumad on 4 esimest tundi. Asetada kanüül + tilk. Perfuusoriga manustatakse nitroglütseriini I.V, beeta- blokaatorid ATENOLOOL, METOPROLOOL 5mg i/v, kui ei ole tugevat bradükardiat ja hüpotooniat. Tugeva valu korral opiaadid, nt. morfiini 2-5 mg aeglaselt i.v. Positiivse inotroopse toimega ravimid DOPAMIIN; DOBUTAMIIN südame vasaku poole puudulikkuse ja areneva kardiogeense šoki puhul. Suurte infarktide puhul – trombolüütiline ravi (püütakse trombe lõhustada). Esimese 6
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõd
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre)
kahjustuvad kapillaaride membraanid, südamelihas ja parenhümatoossed elundid, hüdreemia ehk vere vedeldumine, hüpoproteneemia ja aneemia tekivad ödeemi resorbeerumise tõttu. Samal ajal tekib proteinuuria, mikrohematuuria, silinduuria. Kliinilised sümptoomid: haiged on apaatsed, mõnikord hallutsinatsioonide tõttu rahutud, nahk on kuiv, sõrmed ja varbad jahedad, huuled hallid, hingamine ja pulss on kiire. III Septikotokseemiline periood Algab 5-6 päevast ja kestab 2 nädalad kuni 2 kuud. Esinevad: põletusinfektsioon, kurnatus, mädaprotsessid, põletussepsise tekkimine, hüpoproteneemia, kaalulangus. Ägedad psüühilised häired tavalised puuduvad, haige hindab adekvaatselt oma seisundit, sageli tekib ärritavus, unehäired, söögiisu on langenud.
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaars
kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes
Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid
Esinevad sümptomid mis teevad muret Hingamisteede probleemid lastel Hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja hospitaliseerimise põhjus lapseeas. Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium
langetada vererõhku · Kõrvaltoimetest iiveldus ja kõhulahtisus, mis on ravi lõpetamise põhjuseks 1/3 patsientidest; kuulmis ja nägemishäired, peavalu, pearinglus, palavik, lööbed, maksakahjustus Antiarütmikumid: klass IB (Na+ kanalite blokeerimine AP lühenemisega) Lidokaiin · Müokardi infarkti korral toimuvate ekstrasüstolite, tahhükardia ja fibrillatsiooni korral annus 1,0-1,5mg/kg intravenoosselt, üldine doos 3mg/kg. Kasutatakse ka digoksiini üleannustamise korral Fenütoiin · Raske sümptomaatiline ventrikulaarne tahhükardia · manustatakse 250 mg veeni, manustamiskiirus 15 mg/min, maksimaalselt 750 mg ööpäevas · Teised näidustused: epilepsia Antiarütmikumid: klass IC (ei avalda erilist toimet AP pikkusele) Propafenoon · Näidustused: supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, ventrikulaased arütmiad, AV sõlme re-entry, Wolf-Parkinson-White sündroom · P.o
• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 m
Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada. Sülge alla neelata tohib alles siis, kui valu rinnus hakkab järele andma (2..5 min pärast). Tabletti ei tohi närida ega alla neelata. SL manustatult hakkab nitroglütseriin toimima 1..3 min jooksul ja toime kestab pool tundi. SL manustamisel peaks P istuma vi lamama, sest nii on vererhu alanemist kergem komplikatsioonideta taluda * Nitroglütseriini suusprei manustamisel tuleb ravim pihustada suunde vimalikult keelealusesse piirkonda, ei tohi samal ajal hingata, sest ravimit ei tohi inhaleerida. Pihustatakse 1..3 annust 30-sekundiliste vaheaegadega. Oodata vähemalt 10 sek enne kui neelatada tohib. Aerosoolina manustatult hakkab mjuma 2 min jooksul ja toime kestab 30..60 min. - Kestva ravi tulemusena vib tekkida tolerantsus ja ravitoime väheneb ning ei saavutata enam esialgset efekti. Eriti tuleks seda silmas pidada transdermaalselt manustatavate
Nende kahe tulemusena tekibki veresoontes rõhk. Erinevates veresoonte osades on rõhk erinev. Kõige kõrgem on rõhk arterites. Arterites eristatakse kahesugust rõhku: · Maksimaalset e. süstoolset rõhku · Minimaalset e. diastoolset rõhku. Vererõhku mõõdetakse mmHg (120mmHg). Arterid on veresoontest võttes ainsaks piirkonnaks, kus on kaks rõhku. Vastavalt südame tsükli faasile südame rütm kõigub. Rõhuväärtuste norm on keskmiselt 120/80, aga eristatakse ka lubatavaid maksimaalseid väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides
poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate pro
pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib hakata tal suu vahutama,kuna sülg koguneb suhu mida ta neelata ei saa. Kui krambihood vaibuvad, siis keerame külili et patsient ära ei lämbuks, peavalu on pärast väiksem. Kui krambid on 10min ,siis on tegemist seeria krabmiga , kui inimesel on seeria kramp siis tuleb kutsuda kiirabi.Kuna seda ei saa ilma ravimita peatada. Alkohoolne kramp tekib 2-3.kainestus päeval.Kui joomisiele järgneb paus. kui jood igapäev ,siis krampe ei teki. Kõrge palavik on üle 40kraadi.Kui hakkad 38,0kraadist alandama, siis tapad organismi kaitsevõime.
medikamentoossele ravile; 2) GERD jätkuv sümptomaatika maksimaalse medikamentoosse ravi foonil; 2 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov 3) tüsistunud GERD (Baretti söögitoru, striktuur, veritsus, respiratoorsed komplikatsioonid jne); 4) kaasuv hiatus hernia; 5) patsient eelistab kirurgiat medikamentoossele ravile (eriti noor pt); 6) PPI kõrvaltoimed (infektsioosne gastroenteriit, mineraalainete puudus). Siiski kui PPI patsiendile üldse ei aita, siis operatiivse ravi edukuse tõenäosus vähene. Ideaalne operatiivse ravi kandidaat = PPI annavad mõõdukat efekti, kuid GERD püsib. Operatsioon: laparoskoopiline Nisseni (360o), Toupet (270o) või Dor(180o) fundoplikatsioon. Nissen esmavalik, parimad tulemused.
annaabi.ee 
