KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem (0)

KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem
1.       Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis?
Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased).
2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse?
Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides.
3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub?
Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega.
4.       Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga?
Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa , difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt.
5.       Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem?
Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega.
6.       Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel?
Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK (atsetüülkoliin), teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks NA ( noradrenaliin ).
7.       Millised ensüümid lammutavad sümpaatilises närvisüsteemis noradrenaliini?
Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o-metüültransferaasi) poolt.
8. Mis juhtub selle noradrenaliiniga, mida ensüümid ei lammuta?
Presünaptilisest osast vabanenud noradrenaliin transporditakse suures osas tagasi presünapsisse ja hoiustatakse uuesti vesiiklites.
9.       Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorite tüübid, asukohad ja mis toime aktivatsioonil.
10.       Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab?
Otsese toimega adrenergilised ravimid seostuvad postsünaptilisel membraanil adrenergiliste ravimitega (nt. adrenaliin , noradrenaliin).
Kaudse toimega adrenergilised ravimid mõjutavad neurotransmitterite tagasihaaret või lammutamist ( kokaiin , amfetamii).
11.       Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused?
Südame seiskumine ja bradükardia; hüpotensioon ; ägedad allergilised seisundid ; hüpovoleemilise shoki korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor).
12.       Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist?
Bronhiaalastma , krooniline obstruktiivne kopsuhaigus , ülemiste hingamisteede viirushaigused – sümptomaalne leevendus.
Teised: emaka kontraktsioonie vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja ninalimaskestas.
13.   Adrenergiliste ravimite toime- millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin , noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin , fenüülefriin, dobutamiin.
Adrenaliin: α+β retseptoritesse
Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne)
Isoprenaliin: β1+β2
Dopamiin: olenevalt annusest dopamiini retseptoritesse, α- ja β- retseptoritesse
Fenüülefriin: α1 retseptoritesse
Doputamiin: β1+β2+α1 (minimaalne)
14.   Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine ? Kuidas neid ravimeid manustatakse- boolus infusioon ?
Adrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes, tõ7stab veresuhkru taset. (manustamine punkt 15).
Noradrenaliin: Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. i/v infusioon.
Fenüülefriin: vererõhu tõstmine hüpotensiooni, šoki korral (i/v infusioon). Pole enamasti esmavalik (noradrenaliin). Anesteesia ajal hüpetensiooni teke (i/v boolus või infusioon). „Gripiteede“ komponent (Coldrex) – dekongestant.
15.   Adrenaliini manustamine elustamisel ja anafülaksia korral- boolus/infusioon, lahjendused.
Igasuguse etioloogiaga südameseiskus: i/v boolus 1mg 3-5 min. järel.
Anafülaktiline reaktsioon : i/m 0,3-0,5 mg (ilma lahjendamata) või i/v boolus (lahjendatult 0,9% NaCl). Tehakse 1:10 lahjendus ja manustatakse 1ml bloouste kaupa või epipen i/m (1 annus 0,3mg reielihasesse) – patsient ise manustab.
16.   Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis (ehk millist toimet avaldavad)? Kuidas neid manustatakse –boolus, infusioon?
Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses.
Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites – versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min).
Keskmises annuses: omab β1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min).
Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine .
Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus – suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses.
Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon , veresoonte lõõgastus.
17.   Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel?
Retseptorid: M- kolinoretseptorid (M1-KNS, näärmed ; M2-süda, seedetrakt ; M3-seedetrakt, näärmed.
Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor . Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK-retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor.
18.   Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini?
Atestüülkoliinesteraas.
19.   Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid. Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil?
KNS, süda, näärmed, seedetrakt.
Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb.
Silmas: mioos .
Naha veresooned : laienemine.
Seedetrakt: peristaltika kiirenemine .
Näärmed: sekretsiooni tõus ( magu , kops , sooled, nahk).
Kusepõis: toonuse tõus.
Bronhid : toonuse tõus.
20.   Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid  ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid?
Otsese toimega M-kolinomimeetikumid: seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoritega (pilokarpiin, muskariin).
Kaudse toimega kolinomimeetikumid: mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist (neostigmiin, füsiostigmiin).
21.   Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine.
Oftalmoloogias; myasthenia gravis; lihasrelaksantide toime lõpetamine ; vastumürgina.
22.   Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus?
Pöörduva toimega AK-esteraasi inhibiitorid (neostigmiin, püridostigmiin, füsostigmiin).
Pöördumatu toimega AK-esteraasi inhibiitorid (orgaanilised fosfaadid- putukamürgid ).
23.   Millised on pöördumatu toimega AK esteraasi inhibiitorite mürgistuse sümptomid? Kuidas/millega neid kõrvaldada saab?
Silm: mioos, nägemishäired.
Hingamine : hingamispuudulikkus.
KNS: segasus, kõnehäired, kooma .
Kardiovaskulaarsüsteem: bradükardia, hüpotensioon.
Lisaks: hüpersalivatsioon, oksendamine , kõhulahtisus .
Farmakoloogiline ravi: M- kolinoblokaatorid (atropiin i/v boolustena 1mg-3mg) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim).
24.   Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja hetkel teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed.  Atropiini peamised näidustused ja kuidas manustatakse (boolus, infusioon?)
Bradükardia i/v boolus 1 mg (kuni 3 mg).
Pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel – silmatilgad.
Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus.
Anesteesia sissejuhatamine.
Maoloputuse eelselt.
Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid : KNS erutus , suured doosid: KNS depressioon .
25.   Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid . Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse?
Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid .
Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga.
Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks ; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel.
26.   Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende manustamine patsiendile teeb?
Need ravimid halvavad skeleti- ja hingamislihased , kuid ei mõjuta samas patsiendi teadvust ja valuläve.
27.   Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad?
Mitte-depolariseerivad müorelaksandid kutsuvad esile lihaste nõrga halvatuse ning blokeerivad erutuse ülekande lihasnärvi lõpp-plaadil. Depolariseerivad perifeersed müorelaksandid kutsuvad esile N-kolinoretseptorite ergutuse – Na kanalid avanevad – erutuse ülekanne pole võimalik. Samuti erinevad toimeaja poolest.
28.   Milline on kõige kiirema algusega perifeerne müorelaksant? Milliseid kõrvaltoimeid ta patsiendil võib põhjustada?
Suktsinüülkoliin ehk suksametoonium, toime algus 1min. jooksul.
Kõrvaltoimed : bradükardia, tahhükardia , õhetus, lihastõmblused, pahaloomuline hüpertermia.
Suure trauma korral ohtlik kaaliumi vabanemine – rütmihäired .
29.   Kus paiknevad H-1, ja H-2 retseptorid ja mis juhtub kui vabanenud histamiin nendega seostub?