Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kopsuhaige põetus (1)

1 Hindamata
Punktid
KOPSUHAIGE PÕETUS
Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine .
Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk 30/min
  • Hingamise abilihaste kasutamine
  • Hingamiskahinate nõrgenemine
  • Hingamise muutumine ebaregulaarseks ja pulsi tõus üle 130 löögi minutis ennustavad hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi.
  • NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu!
    Uuringud
    • Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga
    • Hingamissagedus
    • Pulss
    • RR
    • PEF
    • NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega
    • Auskultatsioon
    • EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele

    Põetus
    • Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse
    • Manustatakse 35%-list hapnikku ventimaski kaudu
    • Pihustiga manustatakse bronhe laiendavaid ravimeid
    • Pannakse valmis infusioonivahendid – 0,9%-lise NaCl või 5%-lise glükoosi infusioonilahus – ja esmaabiravimid – teofülliinmonohüdraadilahus ning metüülprednisoloon
    • Vajaduse korral alustatakse püsiinfusiooni 500ml 0,9% NaCl või 5% glükoosi/200mg teofülliini, infusiooni kiirus vastavalt korraldusele
    • Ravimeid ei tohi anda ilma korralduseta. Eriti ohtlikud on valuvaigistid , kuna osal astmahaigetest on tugev ülitundlikkus paljude nn tavaliste põletikuravimite suhtes.

    Vedeliku bilanss
    Jälgimine
    • Küsitlus: patsiendilt küsitakse joodud vedeliku hulka
    • Naha vähenenud elastsus ja kuiv suu limaskest räägivad eksikoosist

    Uuringud
    • Hb, Hkt, Lk, Er
    • S-K sageli madal
    • Madal RR
    • Intensiivjälgimise leht ja uriini mõõtmine

    Põetus
    • Patsienti õhutatakse rohkesti jooma; algul võib vedelikutarve olla isegi 2000-3000ml üle päevase normaalse vajaduse.

    Liikumine ja isiklik hügieen
    Väiksemgi koormus võib suurendada hapnikukulu ja hingeldust. Pitsitustunde ja väsimuse tõttu peab patsient palju lamama. Lisaks piiratud iv infusioon ja muud raviprotseduurid patsiendi liiikumist ning igapäevaste hügieenitoimingute sooritamist.
    Põetus
    • Patsiendil aidatakse sooritada igapäevaseid toiminguid asjatuid pingutusi vältides. Vajalikud vahendid pannakse patsiendile käeulatusse.

    Psühhosotsiaalne seisund
    Algusperioodil hingeldus tavaliselt kohutab haiget. Lisaks on patsient sageli väsinud, sest ahistuse tõttu võib ta olla mitu ööd halvasti maganud. Sanuti võib tegemist olla esimese astmahooga; haiguse konstateerimine võib mõjuda šokina. Raviletulek võis olla ootamatu ja komplitseerida töö- ja pereasju.
    Põetus
    • Patsienti rahustatakse, selgitades talle olukorda ja tutvustades raviprotseduure. Arvestatakse võimalikkus šokki, mida uus haigus võis põhjustada
    • Patsiendile tagatakse küllaldane puhkus hästi õhutatud ja jahedas ruumis
    • Patsienti abistatakse pere ja tööga seotud probleemide korraldamisel

    Kroonilise bronhiidi ja emfüseemiga ( COPD ) patsiendi põetus
    COPD (chronic obstructive pulmonary disease ) on bronhide ja kopsude krooniline ärritusseisund, mis võib ahendada bronhe ja viia kopsuemfüseemini. Ägeda perioodi jälgimine, uuringud ja põetus järgivad põhimises astmahaige ägeda perioodi ravi.
    Hingamine ja vereringe
    Jälgimine
    Hingamine on halvenenud, patsient kasutab hingamise abilihaseid. Rindkere võib olla laienenud ja halvasti liikuv, huuled tsüanootilised. Köha on tugevnenud, võib esineda sitke rohekas või kollakas röga. Pane tähele alajäsemete turseid, mis annavad tunnistust kaasnevast südamepuudulikksest.
    Uuringud
    Vaata astma
    Põetus
    • Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse
    • Ettevaatlikult manustatakse ventimaskiga hapnikku. Astrupiga kontrollitakse võimalikku süsinikdioksiidi retentsiooni. Osal patsientidest võib hapnikupuuduse üleliigne ravi viia hingamistegevuse nõrgenemiseni ja selle kaudu süsinikdioksiidi tõusuni.
    • Täheldatakse unisust, ärrituvust, rahutust ja segasust. Need võivad olla süsinikdioksiidi retentsiooni tunnuseks
    • Püütakse suurendada ventilatsiooni ehk kopsude tuulutamist, manustades bronhe laiendavaid ravimeid ultraheliinfalaatori abil, mis on hapniku asemel ühendatud sururõhuga. Ravimite vahel võib teha NaCl-inhalatsioone
    • Võetakse valmis esamaabi ravimid ja infusioonid nagu astmapatsiendi põetusel
    • Vajaduse korral alustatakse infektsiooni ravi antibiootikumidega

    Liikumine ja isiklik hügieen
    Kui tegemist on rasket obstruktiivset kopsuhaigust kaua põdenud inimesega, võib tema liikumine olla juba pikka aega raskendatud. Patsient võib olla sõltuv pidevast hapnikravist. Patsient võib olla eakas ja väga haige, nii et ta vajab abi peaaegu kõigis igapäevatoimingutes.
    Põetus
    Vaata astma
    Vedeliku bilanss
    Sama mis astma korral, kuid teisalt tuleb südamepuudulikkuse juhtudel olla ettevaatlik vedelike üledoseerimisega. Kaalu, vedeliku bilansi ja uriini mõõtmised on tavaliselt vajalikud ravi alguspäevadel.
    Psühhosotsiaalne seisund
    Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu.
    Õhkpatsiendi põetus
    Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku.
    Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele.
    Hingamine ja vereringe
    Jälgimine
    Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus. Ventiilpingelise pneumotooraksi korral on patsient lisaks eelmistele tsüanootiline, pulsisagedus tõuseb, RR langeb ja kaelaveenid on pingul .
    Uuringud
    • Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga
    • RR
    • Pulss
    • Auskultatsioon
    • Tümpaaniline koputluskõla
    • Rindkereröntgen

    Põetus
    • Manustatakse hapnikku
    • Aidatakse patsient hingamist hõlbustavasse tõstetud ülakehaga asendisse
    • Abistatakse õhu aspireerimisel pleuraõõnest
      • Süstlanõelaga, kui pleuradreeni paigaldamiseks pole võimalust või aega
      • Pleuradreeniga
    • Tuuakse pleuradreeni paigaldamise vahendid:
      • Naha puhastamiseks
      • Naha tuimastamiseks 10-20ml süstal, lidokaiinhüdrokloriidilahus, tuimastusnõel
      • Naha pesemiseks värvitud kloorheksidiinilahus
      • Instrumendid : Péani näpitsad, Crile´i klemm , skalpell, käärid ja 2 voolikuklemmi. Lisaks torakaalkateeter, õmblusmaterjal, steriilsed tupsud ja liimside dreeni kohalekinnitamiseks, steriilsed linad ja lisatupsud.
    • Dreenipudelid pannakse kokku ja dreen paigaldatakse steriilselt
    • Aspiraatori tööd kontrollitakse enne paigaldamist ja töö käigus:
      • Õhukindlus, vee hulk
      • Õhuvool
      • Võimalikud eritised
      • Nahaalune õhkemfüseem
      • Hingeldus
      • Kas dreen on püsinud paigal, sidemed
      • Kas sümptomid kaovad
      • Rindkere röntgenkontroll

    Valu
    Õhkrinna sümptomiks võib olla valu rindkeres või õlgades. Tuimastusest hoolimata võib dreeni asetamine olla valulik . Ka dreeni paigalolek ja patsiendi liikumine võivad põhjustada valu.
    Valu võib raskendada hingamist, liikumist ja puhkamist ning suurendada patsiendis hirmutunnet. Patsient hingab jätkuvalt pindmiselt, mis võib viia atelektaasi moodustumiseni, milline omakorda suurendab infektsiooni ohtu.
    Põetus
    • Patsient aidatakse mugavasse asendisse
    • Manustatakse piisavalt valuvaigistit, eriti enne raviprotseduure. Jälgitakse ravimi toimet ning annuse sobivust
    • Patsiendil palutakse hingata dreenist hoolimata võimalikult normaalselt

    Liikumine ja isiklik hügieen
    Rohke õhulekke korral saab patsient harilikult liikuda vaid voodi läheduses, nii kuidas voolikud võimaldavad. Kui õhuleke on väike, võib dreeni ühendada Heimlichi tagasilöökventiili ja näiteks uriinikogumiskotiga, millisel juhul patsient saab rahulikult teha lühikesi jalutuskäike. Pingutusest peab siiski hoiduma.
    Põetus
    • Patsiendile räägitakse, kuidas ta saab ja võib liikuda, ning julgustatakse teda liikuma
    • Abistatakse igapäevaste toimingute sooritamisel
    • Räägitakse voodis lamamise ohtudest, eriti siis, kui põetus on pikaajaline, patsient eakas või tal esineb muid riskitegureid

    Psühhosotsiaalne seisund
    Hingamise raskenemine põhjustab erutust ja hirmu olukorra tõsiduse pärast. Eriti võib paigalolek ja abivajamine tunduda raske patsientidele, kes varem on olnud terved ning aktiivsed. Igapäevaste toimingute voodis sooritamine võib tunduda piinlik. Ootamatu raviletulek võib põhjustada töö- ja pereprobleeme.
    Põetus
    • Patsiendiga räägitakse olukorrast ja raviprotseduuridest
    • Abistatakse võimalike töö- ja pereküsimuste lahendamisel

    Veriköhapatsiendi põetus
    Veriköha ehk hemoptüüsi tavalised põhjused on infektsioon, kasvajad , kardiovaskulaarsed haigused, traumad ja antikoagulantravi.
    Veriröga võib mõnikord olla pärit ülemistest hingamisteedest või seedekulglast.
    SÜMPTOM
    PÕHJUS
    Verekiud
    TBC, bronhiit
    Hele veri
    Kopsuemboolia , TBC, kasvaja
    Veri +mäda
    Pneumoonia , abstsess, bronhektaasiad
    Vahutav, punakas
    kopsuturse
    Hingamine ja vereringe
    Jälgimine
    Veriröga võib sisaldada heledat verd, hüübeid, tumedat nn vana verd või limase röga sees verekiude. Röga hulk võib vahelduda üksikutest rögastamistest mitme detsiliitrini ööpäevas.
    Veriköhaga võivad kaasneda hingamisraskused ja valu.
    Uuringud
    • Temperatuur
    • RR
    • Pulss
    • SpO2 /Astrup
    • Naha värvus
    • Rindkereröntgen
    • Auskultatsioon
    • Kopsu perfusiooni uuring
    • APTT
    • TT-SPA
    • Hb, Hkt, Lk, Er
    • Vajadusel bronhoskoopia
    • TT
    • Rögaproovid vastavalt ettekirjutusele
    • Tuumorirakud

    Põetus
    • Patsient aidatakse poolistuvasse asendisse
    • Vajaduse korral manustatakse valuvaigistit
    • Manustatakse hapnikku
    • Alustatakse verejooksu peatavat ravi

    Tugeva veriköha korral (veriröga hulk >500ml/ööpäevas):
    • Asetatakse patsient külili, verejooksu pool allapoole, kui see on teada
    • Manustatakse hapnikku
    • Vajadusel patsient intubeeritakse

    Ulatuslik verejooks :
    • Harv, kaasneb tavaliselt kasvajatega
    • Äge seisund, mis harilikult põhjustab surma
    • Ravi on tavaliselt sümptomeid leevendav : juuresolek, patsiendi toetamine surma lähenedes, rahustamine, hapniku andmine, valuvaigisti

    Vedeliku bilanss
    Jälgimine ja uuringud
    Eritised kogutakse kokku ja hinnatakse nende hulka. Vererõhu langus on hüpovoleemia tunnus. Hb, Hkt, Er, Lk.
    Põetus
    • Alustatakse iv infusiooni ja manustatakse patsiendile asenduslahust
    • Vajaduse korral alustatakse punaliblede ülekannet
    • Patsienti õpetatakse eritiste hulka ja iseloomu määrama ning sellest rääkima
    • Patsiendile antakse joogiks näiteks jäävett ja toidud serveeritakse jahedana

    Kogu ravi ja uuringud teostatakse vastavalt põhjusele.
    Liikumine ja isiklik hügieen
    Harilikult võib patsient liikuda vastavalt oma jõuvarudele.
    Põetus
    • Patsiendil palutakse hoiduda pingutusest
    • Abistatakse korrastamisel, kui verejooks määrib. Eriti pööratakse tähelepanu suuhügieenile

    Psühhosotsiaalne seisund
    Veriköha on hirmutav ja ebameeldiv sümptom.
    Põetus
    • Patsienti rahustatakse selgete juhistega ega jäeta algperioodil üksi
    • Haige varjatakse teiste pilkude eest, sest verejooks äratab tähelepanu ja hirmu teistes patsientides
    • Kui veriköha põhjusena kahtlustatakse TBC-d, rakendatakse kaitse- ja isoleerimismeetmeid
    • Patsiendile tagatakse rahulik ümbrus

    Kopsuembooliaga patsiendi põetus
    Kopsuemboolia ehk kopsuveresoone topistus tekib, kui verehüüve ummistab kopsuarteri haru. Topistus võib põhjustada muutusi ka ümbritsevas kopsukoes, kus tekib lokaalne kahjustus ja infiltraat ehk kopsuinfarkt.
    Haiguspilt ja sümptomid sõltuvad sellest, kui suur arteri haru on ummistunud; ulatuslikuna võib see põhjustada surma.
    Profülaktika
    Voodirežiimil olevale patsiendile määratakse igapäevane jäsemete liikumisravi ja lisaks alustatakse vajaduse korral subkutaanselt madalmolekulaarse hepariini manustamist 1 kord ööpäevas. Soovitatakse embooliavastaste sukkade kandmist.
    Hingamine ja vereringe
    Jälgimine
    Tavalised sümptomid on hingeldus ja valu rindkeres. Vere hapniku partsiaalrõhk on madal, samuti langeb hüperventilatsiooni tagajärjel süsinikdioksiid. RR võib langeda, patsient võib olla tahhükardiline, higine, vaevatud ja kaotada isegi hetketi teadvuse. Naha värvus võib olla kahvatu või tsüanootiline. Veriköha on kopsuinfarkti tunnus. Laialdase kopsuemboolia korral on ka EKG-s muutused.
    Uuringud
    • Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga
    • RR
    • Pulss
    • EKG
    • Rindkereröntgen
    • Kopsude perfusiooni ja ventilatsiooni uuringud
    • Alajäsemete ultraheliuuring
    • Temperatuur
    • Pulmonaalangiograafia

    Põetus
    • Patsient aidatakse poolistuvasse asendisse
    • Vajadusel manustatakse valuvaigistit
    • Manustatakse hapnikku
    • Diagnoosi kindlakstegemise järel on mitmeid ravimise võimalusi

    Laialdase kopsuemboolia korral trombolüütiline ravi, kui pole vastunäidustusi
    • Ühe variandina streptokinaas (Kabikinase®, Streptase®) või t-PA (koe plasminogeeni aktivaator)
    • Intensiivne jälgimine
    • Streptokinaasi võib manustada kiiresti või pikaajaliselt doseerituna 12-24 tunni jooksul
    • T-PA-d kasutatakse, kui emboolia tekib uuesti või streptokinaas ei mõju. Ravimi kogus määratakse vastavalt kehakaalule, manustatakse iseseisva kanüüli kaudu 90 minuti jooksul
    • Ravi jätkatakse hepariini-infusiooniga kohe t-PA lõppemisel või 2-4 tundi pärast streptokinaasi, seda jätkatakse, kuni varfariinravi ( Marevan ®) toime saabumiseni
    • Jälgitakse patsiendi seisundit ja võimalikke kõrvalnähtusid:
      • Allergiline reaktsioon streptokinaasile. Vajadusel iv-steroid
      • Hüpotoonia (vedelike manustamine , jalad üles)
      • Hematoomid, verejooksud (tugev verejooks: infusiooni katkestamine, vajadusel värskelt külmutatud plasma, punalibled ja trombotsüüdid)

    Väikese ulatusega kopsuemboolia korral
    • Hepariini-infusioon:
      • Tavaliselt algdoos 5000 IU/iv boolusena, järgneb püsiinfusioon
      • Ravi jätkatakse, kuni saabub varfariini toime, u 5 ööpäeva
      • Pane tähele verejookse ja kalduvust hematoomidele
    • Madalmolekulaarne hepariin (Klexane®, Fragmin®)
      • Doos määratakse vastavalt patsiendi kehakaalule, manustatakse 2x ööpäevas sc
      • Manustatakse koos mõne eespool nimetatuga, doos määratakse PT-SPA-näitaja alusel, võetakse suu kaudu kord ööpäevas

    Vedeliku bilanss
    Laialdase kopsuembooliaga kaasneb šokiseisund, mis nõuab vedelike manustamist. Ravimisel tuleb arvestada, et rohke vedelik võib põhjustada kopsuturse. Streptokinaasravi ajal võib ilmneda hüpotoonia, samuti võivad trombolüüsraviga kaasneda verejooksud.
    Uuringud
    • Vedelike ülesmärkimine
    • Uriini mõõtmine
    • Igapäevane kaalu kontrollimine ja bilansi arvutamine
    • RR
    • Auskultatsioon
    • Rindkereröntgen

    Põetus
    • Patsiendile manustatakse küllaldaselt vedelikke
    • Seoses raskete verejooksudega tilgutatakse patsiendile vajaduse korral värskelt külmutatud plasmat , punaliblesid ja trombotsüüte

    Liikumine ja isiklik hügieen
    Harilikult on patsient 2-3 päeva voodirežiimil. Kui emboolia ei ole laiaulatuslik, võib patsient käia portatiivil. Kui saabub varfariinravi toime, võib patsient hakata rohkem liikuma. Pingutusi tuleb algul vältida, mistõttu patsient vajab palju abi igapäevastes toimingutes.
    Põetus
    • Patsiendile räägitakse, mida ta võib teha ja kui palju liikuda, samuti selgitatakse, miks need piirangud on vajalikud
    • Patsienti abistatakse tema igapäevastes toimingutes. Vajalikud esemes pannakse patsiendi käeulatusse

    Psühhosotsiaalne seisund
    Äkki algav hingeldus ja rinnavalu põhjustavad ärevust ja surmahirmu. Ootamatu haiglaravile sattumine võib tekitada töö- ja peremuresid. Voodis lamamine võib tunduda piirava ja tüütuna. Osa patsientidest on noored, varem terevd inimesed, kelle jaoks teiste abile toetumine tundub ebamugav.
    Põetus
    • Patsiendiga vesteldakse tema seisundist; hirmunud patsient vajab piisavalt aega, juhendamist ja rahustamist
    • Kindlustatakse rahulik ümbrus ja puhkamisvõimalus
    • Hoolitsetakse hubasuse ja meelelahutuse eest
    • Patsienti abistatakse töö-ja pereprobleemide korraldamisel

  • Vasakule Paremale
    Kopsuhaige põetus #1 Kopsuhaige põetus #2 Kopsuhaige põetus #3 Kopsuhaige põetus #4 Kopsuhaige põetus #5 Kopsuhaige põetus #6 Kopsuhaige põetus #7 Kopsuhaige põetus #8 Kopsuhaige põetus #9 Kopsuhaige põetus #10 Kopsuhaige põetus #11 Kopsuhaige põetus #12 Kopsuhaige põetus #13 Kopsuhaige põetus #14 Kopsuhaige põetus #15 Kopsuhaige põetus #16 Kopsuhaige põetus #17
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silikaattellis Õppematerjali autor
    konspekt õppimiseks

    Sarnased õppematerjalid

    Stenokardiapatsiendi põetus
    13
    doc

    Stenokardiapatsiendi põetus

    · Vedeliku manustamine · Streptokinaasi- ja naitraadi-infusiooni aeglustamine · Reperfusiooni-rütmihäire o Vatsakeste ekstrasüstolid ja sünnipärane rütm ehk idioventrikulaarne rütm · Vatsakeste tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon, raviks kardioversioon ja lidokaiinravi · Verejooksud · Allergiline reaktsioon ­ raviks trombolüüsi lõpetamine ja anafülaktilise reaktsiooni ravi Rütmihäired Jälgimine ja põetus 1. Asüstoolia a. Elustamine 2. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon c. Jätkuva ravina lidokaiinravi 3. Vatsakeste tahhükardia (VT) a. Esimese ööpäeva järel vatsakeste tahhükardia tekke oht väheneb, kui valu ei kesta ning patsiendil pole tekkinud vasaku vatsakese puudulikkust b. Lühiaegseid jälgitakse ja ravitakse medikamentidega, pikaajalise korral

    Sisehaigused
    Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus
    9
    doc

    Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus

    Sisehaigused ja sisehaige hooldus-põetus HAIGUS Haigus on laiemas tähenduses inimese kui bioloogilise süsteemi tasakaalu häire, mis võib avalduda psüühilise vapustusena, kriisina ja/või inimestevahelise suhete häirena. Haigus kitsamas tähenduses on organismi struktuuri ja selle funktsioonide patoloogia, mis avaldub sümptoomidena, on objektiivselt diagnoositav. Haigus (lad.k. morbus; kr.k. nosos, pathos) on organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise (anatoomilise kuju) või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Haigus tekib kahjulike välis- või sisetegurite toime tagajärjel ning nõrgendab organismi väliskeskkonnaga kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõ

    Meditsiin
    INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
    28
    docx

    INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

    INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhu

    Õendus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Õendus II
    13
    doc

    Õendus II

    KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

    Õenduse alused
    PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL
    13
    odt

    PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL

    PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ·

    Meditsiin
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused




    Kommentaarid (1)

    tiinalu profiilipilt
    tiinalu: Väga mahukas ja informatiivne töö.
    21:46 28-02-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun