Digitaalne rektaalne uurimine Labor Üldvere analüüs CRV Elektrolüüdid Astrup Kreatiniin Vere hüübimisaeg Bakterikülvid verest ja uriinist Radioloogilised uuringud Röntgenülesvõte Vaba gaas kõhukoopas Peen-ja jämesoole "peeglid" Sonograafia sapipõiepõletik, pankreatiit Angiograafia kahtlus mesenteriaalisheemiale KT Laparotsentees Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB Monitooring: hemodünaamika, biokeemia Põiekateeter Nasogastraalaspiratsioon Vajadusel abistav ventilatsioon Varegrupi määramine Operatiivse ravi eesmärgid Peritoniidi põhjuse likvideerimine Infektsioosse materjali eemaldamine (sh lavaaz) Tüsistuste ärahoidmine (dreenid) Sekundaarse infektsiooni vältimine (säästev operatsioonitehnika) Sepsise kontroll Keskjoone lõige va varane piirdunud peritoniit Proovid bakterikülvide jaoks Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine,
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus
laiendada kahjustatud piirkonda c. Tahhükardia põhjustaja ravi ehk valu, iivelduse, hapnikupuuduse, südamepuudulikkuse, hüpovoleemia või palaviku ravi või kartliku patsiendi rahustamine d. Juhendikohane medikatsioon valuvaigisti, vajaduse korral patsiendi rahustamiseks diasepaami iv või suu kaudu või beetablokaator iv või suu kaudu 5. Siinusbradükardia a. Harilikult pulsisageduse alampiir 40/min või hemodünaamika halvenemine ning pulss alla 60 b. Juhendikohane medikatsioon 0,4mg atropiini iv 6. Kodade virvendus (FA) a. Medikatsioon ja vajadusel sünkroniseeritud defibrillatsioon 7. Supraventrikulaarsed tahhükardiad (SVT) a. Medikatsioon või raskes pikaleveninud olukorras sünkroniseeritud defibrillatsioon 8. Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) a. 2
Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse. KAPILLAARID – seal toimub gaasivahetus (hapnik antakse ära hapnik ja vastu saadakse süsihappegaas) ja toitainete ja jääkainete vahetus. Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R
Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud. 3.Infuusor, perfuusor mis nendega tehakse perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni, kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine
Ataki ajal on pulss kiirenenud Stenokardia diagnostika ja ravi Kõige olulisem on inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm Lisauuringuna kasutatakse südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat Veloergomeetria Koronarograafia Vajalik võib olla kirurgiline sekkumine Südamepuudulikkus See on seisund, kus süda ei ole võimeline piisavas koguses verd pumpama ja tekivad iseloomulikud hemodünaamika häired Krooniline südamepuudulikkus tekib aja jooksul, kui organism üritab puudu olevat kompenseerida Tekkepõhjuseid on mitmeid: kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südamekasvajad, kardiomüpaatiad Südamepuudulikkuse riskitegurid Isheemiatõbi Hüpertentsioon Kõrge kollesteroolitase Kõrge vanus Ülekaalulisus Diabeet Suitsetamine Kroonilise südamepuudulikuse tagajärjed Hingeldus ehk düspnoe Tahhükardia
Sümptomid Valu rinnus on iseloomult samasugune kui stenokardial, kuid kestvus on pikem ja hulga tugevam. Kestab harilikult üle 20 min. Haige võib kattuda külma higiga, võib tekkida tsüanoos suu ümbruses, rütmihäired.Valu ei vaibu rahulolekus ega nitroglütseriini manustamisel. Valuga võib kaasneda iiveldus, nõrkustunne UURINGUD,RAVI Laboratoorsed analüüsid EKG ST-segmendi elevatsioon T-sakk negatiivseks Patoloogiline Q-sakk Hemodünaamika jälgimine Valu vaigistamine Tilkinfusioon Hapnik Voodireziim Tüsistused Rütmihäired Kopsuturse Kardiogeenne sokk Südame ruptuur Trombembooliad Kõige raskem tüsistus on surm Infarkti läbielamine on patsiendile alati väga suur vapustus. Seepärast tuleb luua võimalikult turvaline ja hea põetus. Hirmuseisund, masendus, mure tuleviu pärast, kindlusetus paranemise suhtes. See on haav haige hinges, mille armistumine võtab kaua aega. Side
Virvendusarütmia võib tekkida ka ilma nähtava südamehaiguseta. Vallandavaks teguriks võib olla kehaline või vaimne ülepinge, alkoholi tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab kodade korrapärane kokkutõmme ja sellega seoses ka pumbafunktsioon. Kodade sein tõmbleb väikeste aladena kaootiliselt, mistõttu südamevatsakeste täitumine diastolis on vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra. Seetõttu hemodünaamika halveneb ning katab organismi vajaduse vatsakeste müokardi rahuldava kontraktiilsuse korral vaid puhkeolekus. Kehalise pingutuse korral tekib kohe vereringe vaegus, mis avaldub hingeldamises või ajuvereringehäiretena. Kodade virvendusega võib kaasuda teisi rütmihäireid - ventrikulaarsed ekstrasüstolid, Hisi kimbu sääre blokaad. Kodade virvenduse tõsiseks tüsistuseks on ajuarteri emboolia (insult), mille esinemissagedus sõltub põhihaigusest. Vaatamata koormustaluvuse vähenemisele
hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. (Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk
Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia Jah ravimallergia Allergia avaldub: kontaktdermatiit Suhtlemine Teadvus: - selge, suhtluskeel vene kõne selge Hingamine ja hemodünaamika - hingamissagedus 18 x min, - hingeldus, - südametegevus - vererõhk mm Hg paremal käel 165/100 -vererõhk mm Hg vasakul käel 170/110 - pulsisagedus x min 80 Nägemine prillid ainult lugemisel
muutumisel. Tiputõuget on võimalik palpeerida 5.roidevahemikus. · Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Südame innervatsioon: Uitnärv pidurdab südame talitlust.(bradükardia). Sümpaatilised närvid tugevdavad südame talitlust. · Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südametalitluse humoraalne regulatsioon: adrenalin, türoksiin, K-ioonid, Ca-ioonid. · Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab. Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek
füüsilise pingega, eaga, kehatemperatuuriga, hormoonide sisaldusega organismis jne. 1. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. 2. Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis 3. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Lisaks füsioloogilistele rütmimuutustele võib südamerütm muutuda rea haiguste korral. A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades. Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonda. Vere voolamisel mängib erilist rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus. Veri voolab veresoontes laminaarselt seega ei teki turbulentsi e. keerisvoolu. Arterid on kõige paksema seinaga veresooned. Nende sein sisaldab elastseid kiude. Siin toimub vere vool pideva joana, ehkki süda paiskab verd välja portsjonitena. Seda
ebapiisav toitumine S/V ülekoormussündroomile viitavad muutused.1.Väljendunud bradükardia või tahhükardia 2. Koormusel või koormusjärgselt ebasoodsate hemodünaamiliste reaktsioonide ilmnemine 3.Puhkeolekus, koormusel või koormusjärgselt muutused EKG-s rütmihäirete tekkimine, repolarisatsioonihäired Mitraalklapi prolaps. Mitraalklapi hõlma väljasopistus (protrusioon) vasaku koja poole süstolis. Üks S/V äkksurma põhjuseid sportlastel. Kerge mitraalprolaps - ilma hemodünaamika häireta, normaalse südamerütmi ja normaalse vasaku vatsakese suuruse ja funktsiooniga, subjektiivsete kaebusteta, raviarsti jälgimisel lubatud piiranguteta sport.Kardiomüopaatiad. Haiguslik südamelihase paksenemine või südameõõne laienemine. Esineb hüpertroofiline ja dilatatiivne kardiomüopaatia. Südamerütmihäired, valu südame piirkonnas, hingeldus, koormustaluvuse langus Äkksurma oht. Muutused EKG-s – südamerütmihäired, repolarisatsioonihäired
liikumine korrapäratuks, ilmuvad keerised ja trajektoor muutub
mitteprognoositavaks.
o Reynoldsi arv iseloomustab kuivõrd laminaarne või turbulentne on voolamine.
Re<2000, harilikult laminaarne; 2000
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine). Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad
*epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia.
südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse Südame rütmimuutused: On füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemp., hormoonide sisaldusega organismis jne; südamerütm võib muutuda ka haiguste korral 1) Respiratoorne arütmia - väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks 2) Tahhükardia - südamefrekvents üle 100 korra minutis 3) Bradükardia - südamefrekverents alla 60 korra minutis Hemodünaamika: Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus Veri voolab sirgjooneliselt Arterid - kõige paksema seinaga veresooned; Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju Vere voolamisel eristatakse:
saab ise seda manustada Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis(millist toimet raviained organismis avaldavad?) Kuidas antud raviaineid manustatakse boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. · Ägeda süstoolse südamepuudulikkusega seotud hemodünaamika häired (müokardiinfarkt, trauma, septiline sokk, kardiogeenne sokk). Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab 1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus - suureneb südame väljutusmaht.
erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. · Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes
Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva. Toodetakse punases luuüdis (granulotsüüdid) ja põrnas ning lümfisõlmedes (lümfotsüüdid ja monotsüüdid). 3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused Vedelike vool veresoontes määratletakse kahe jõuga: -Rõhuga, mille all vedelik liigub (rõhkude vahe veresoonte alguses ja lõpposas). Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab. -Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R
*infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia.
erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb
südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. · Hemodünaamika põhiseadused. Verevoolu mahtkiirus ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt
hus südamepuudulikku- individuaalne. kasutamise kohta tahhüarütmiad või infusioonilahuse sega seotud Tavaline dopamiini lastel puuduvad ventrikulaarne kontsentraati peab enne hemodünaamika algannus on 2-5 andmed ravimi fibrillatsioon, manustamist häired (sh µg/kg/min ja seda võib ohutusest ja türeotoksikoos lahjendama. hüpotensioon), mis tõsta 5-10 µg/kg/min efektiivsusest.
KõhuõõnesiseseȱkestvaȱsurveȱsündȬ kaksteistsõrmiksooleȱvõiȱmaohaaȬ roomȱ(abdominaalneȱ vand,ȱisheemilineȱjämesooleȬȱvõiȱ kompartmentsündroom)ȱȱ kõhunäärmepõletikȱ(isheemilineȱkoliitȱ Ebanormaalneȱpartsiaalneȱ /ȱisheemilineȱpankreatiit))ȱ tromboplastiiniaegȱ(PTT)ȱȱ Verevooluȱ(hemodünaamika)ȱebastaȬ Ebanormaalneȱprotrombiiniaegȱ biilsusȱȱ (PT)ȱ Maksatalitluseȱhäireȱȱ Ägeȱverejooksȱvõiȱverevalumȱ(heȬ Südamelihaseinfarktȱ(müokardiinȬ morraagia)ȱmaoȬsooletraktisȱȱ farkt)ȱ Vanusȱüleȱ60ȱaastaȱ Vasakuȱvatsakeseȱalatalitlusȱȱ
annaabi.ee 
