Bioloogia kordamine - inimene (0)

Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid , liigeste struk, käte, jalgade, vaagna , selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine , puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid .
Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus , ainevahetus , erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused
Ülevaade inimese organsüsteemidest
Nimeta koetüübid ja alaliigid , nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed :
Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on  koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri . Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon.
Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi.
Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas -, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised.
Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse.
Nimeta inimese elundkonnad
Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne , vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) – põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine .
Südame veresoonkond ( vereringe – elunditeks on süda, veresooned , veri, lümf, koevedelik -organismi sisekeskkond . Põhifunktsioon on kudede verevarustus.
Tugi- ja liikumiselundkond – elunditeks on skelett, luud , kõhred, liigesed , kõõlused. Skeletilihased
Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon ; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine
Endokriinsüsteem —elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed , neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine .
Seedeelundkond — Suuõõs, kurk neel , söögitoru, magu . Peensool , pimesool, ussripik . Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda.
Erituselundkond – Elundid - neerud , kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine.
Suguelundkond — Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid , eesnääre, väline suguliige ( suguti ). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine.
Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas , tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine.
Hingamiselundkond — Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru , kopsud , kaks peamist bronhi. Ülesanne on gaasivahetus organismi ja välis-keskkonna vahel, osalemine hääle ja kõne tekitamisel. Kopsuhingamine (seesmine). Koeline hingamine .
Meeleelundid : - Kõrv: välis-, kesk- ja sisekõrv. Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna ( sarvkest , kolvikesed, kepikesed , kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas. Ülesanne on välismaailma tajumine silmadega - nägemise taganemine. Ereduse, värvide, vormide, esemete suuruse eristamine. Keha asendi reguleerimine kauguste määramine.
Haistmis- haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas. Ülesanne on erinevate lõhnade tajumine.
Kompimise- närvilõpmed nahas, moodustavad sidekoelises pärisnahas närvipõimikuid. Aistingud võtavad nahas vastu retseptorid , sealt läheb see seljaaju.
Maitsmise — maitsmispungad paiknevad pehme kurgulae ja keele limaskestas, ül on erinevatele maitse ärritajatele reageerimine ( magus soolane)
Inimene kui tervikMis on homöostaas?
Võime tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonna muutustest. See võime sõltub kõikide elundite tööst ja erinevate elundite koostööst. Elundte koostööd koordineerivad närvisüsteem ja hormoonid Kirjelda selle tagamise mehhanisme ( neuraalne organismi elundkondade talitluse reguleerimine närvisüsteemi vahendusel. Talitluse aluseks on refleksid Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastuseks keskkonnast tulevale ärritusele Refleksid on kaasasündinud või omandatud
humoraalne regulatsioon Organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Enamasti mõju aeglasem kui NS puhul Hormoonid kas pidurdavad või aktiveerivad füsioloogilisi protsesse
Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet
a)termoregulatsioonil, Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine Sooja toodetakse ainevahetusprotsessidega.
b)veresuhkrusisalduse regulatsioonil · Toidus olevate süsivesikute seedimine.
· Glükogeeni lagundamine.· Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest
c) veetasakaalu hoidmisel kehas Veebilanss 2/3 veest saame joogiga ja 1/3 söögiga. Veekadu on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka väljahingamisel ning ka higistamine . Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hüpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib: 1)stimuleerib janukeskust, 2)stim käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni.
Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem.
Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4.7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast
Kirjelda aktiivse nimese energiabilannsi. Millal on en. bilanss positiivne, millal negativne?
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena.
positiivne tagasiside - kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena.
negatiivne tagasiside - kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke.
Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon organismis Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus . See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt
Nimeta ja selgita maksa ülesandeid organismis. Veri, mis on sooles rikastatud toitainetega , läbib enne südamesse tagasipöördumist maksa. Maksa põhiülesanne on reguleerida toitainete hulka veres ja muuta kahjutuks toitainete (valkude) lagunemisel tekkinud mürgised laguproduktid. Aminohapete sisalduse regulatsioon
Kahjulike ainete lagundamine· Varuainete hoidmine· Verevalkude ja -rakkude süntees· Vere glükoosisisalduse regulatsioon· Plasmavalkude süntees· Sapi tootmine· Kollesterooli süntees
Kuidas toimub eritamine neerudes? Neerud hoolitsevad enamiku ainevahetusjääkide eemaldamise eest organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Need on ained, mille hulk veres peab olema püsiv ega tohi kõikuda sõltuvalt sellest, kui palju me sööme või joome.
Neerudesse tuleb veri südamest suure rõhu all. Neerude sees liigub veri mööda peenikesi kapillaare. Siin
filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini.
Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme.
Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele , kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)& konvektsioon ( Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%)
Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub:
1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid
päranduvad liigi kõikidele isenditeletoimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel
tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid
Nimeta viise, kuidas reageerib organism kehasse tunginud haigustekitajatele?
Mis on allergia , mis seda võib põhjustada? Allergia on immuunsüsteemi "ülepingutatud" reaktsioon toidu, tolmu, õietolmu, ravimite vm vastu, mis on enamikule inimestest kahjutu . Aineid, mis põhjustavad allergiat, nimetatakse allergeenideks. Allergianähtudega annab sinu keha sulle teada, et oled alla neelanud, sisse hinganud või kokku puutunud millegagi, mida sinu organism peab ekslikult kahjulikuks. Toiduained, õhus leiduvad osakesed, nagu tolm ja õietolm, putukahammustused ja - pisted , kemikaalid ja ravimid on kõige tavalisemad allergeenid.
Kuidas on tagatud homnöostaas organismis füüsilise pingutuse korral? Füüsiline aktiivsus esitab organismile suuri ainevahetuslikke nõudeid .Hömostaatilised mehhanismid peavad tagama organismi varustamise energiaga tulema toime suurema hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga.
Mis toimub vananemine ? See on määratud nii geneetiliselt kui ka ebasoodsate keskkonnategurite toimega. Millised protsessid kehas kaasnevad vananemisega? Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla
Kõrgem närvitalitlus
Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi
• Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu
• Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele
Miks osad keemilised ühendid (alkohol, nikotiin , narkootikumid, ravimid) mõjutavad inimese närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi.
Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid
•Lühimälu – unustatakse kiiresti
•Püsimälu – säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg
tugevneb
sensoornesõnastamine primaarne mälu
primaarne harjutamine  sekundaarne mälu
Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu
Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või
järgneva info segavast mõjust.
Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune
Kirjelda võimalikke mäluhäireid.• Mäluhäireid võivad tekitada
• peatrauma, vereringe häired,
• närvisüsteemi infektsioonid ,
• mürgid, hormoonid. Võimatus uut infot omastada – häired info primaarsest sekundaarsesse mälusse ülekandel •Mälukaotus – kustub primaarse mälu sisu, kaob võime sekundaarsest infot välja tuua •Täielik mälukaotus – kaob tertsiaarne mälu, uut infot säilitatakse hästi
Too näiteid inimese bioloogilistest rütmidest. Miks need on vajalikud?
Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on 
enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad 
muutused Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme nim 
biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel: itta  lennates ööpäeva tsükkel lüheneb, 
läände aga pikeneb Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline  kohastumine  keskonna muutustele
Miks me vajame und? Magades teeb organism nö hooldustöid – toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel olles; salvestab püsimällu meeldejätmist väärivad sündmused ning viskab minema ebavajaliku. uneajal puhkab ja taastub organism kuni raku tasemeni. Järelikult on normaalne uniaktiivne puhkus