Inimene, orgamismi elutegevus (1)

1. Selgita mõisteid:
homöostaas - organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) – keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (25-30˚C).
ülemine letaalne temperatuur – kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 42-44˚C).
alumine letaalne temperatuur – kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb .
dehüdranteerumine –
osteoporoos – luuhõrenemine
ateroskleroos – veresoonte lupjumine
diabeet – suhkruhaigus
struuma – kilpnäärme suurenemine
maksatsirroos – maksa sidekoestumine
maksapõletik (kollatõbi) – A-hepatiit
melaniin – rasvlahustuv rakuvärvaine ( pigment ), mida sünteesitakse nahas.
sünaps – neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.
aferentne närvikiud – juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas.
eferentne närvikiud – juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse.
sünaptiline summatsioon – närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi.
postsünaptiline pidurdus – erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.
lühimälu – sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid).
püsimälu – sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi).
2.  Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas?
E = A + K + M + V + U + T, E – toidu ja joogiga saadav energia, A – ainevahetus, K – kasv, M – soojuskiirgusena eralduv energia, V – väljaheide, U – uriin, T – töö, mida tehakse.
Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid.
3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust ?
1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine – kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi.
2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel.
3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega.
4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel.
5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.

4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel?
1/10
5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
Sissehingamisel – kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided , diafragma kuppel laieneb ja rindkere suureneb, atmosfääriõhk liigub kopsudesse.
Väljahingamisel – roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja.

6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd?
Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin , noradrenaliin.

7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust.

8. Millised on maksa ülesanded organismis?
Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone.

9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus?
Loode – 100%, vastsündinu – 80%, täiskasvanu – 70%, vanur – 50%.

10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik?
Janutunne – 5%
Eluohtlik – 20%

11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi?
Erituselunditega.

12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd.
Neerud , kopsud , nahk. Neerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 10-12 cm pikad, 5-6 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter – on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma .

13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt  jaguneb?
70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%.

14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi.
Soojuskiirgus , konduktsioon, konvektsioon , aurumine.

15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas?
Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine.
Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine , soojustekke suurenemine – KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon , türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine.

16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi?
Ööpäevased kõikumised – madalaim hommikul , kõrgeim pärastlõunal.
Menstruaaltsükliga seotud kõikumised – kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6˚C pärast ovulatsiooni.

17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Alajahtumine , kehatemperatuur langeb alla 35˚C.
Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine .
Tuleb eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest või jalgadest), anda sooja magusat jooki.

18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida.
Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Krambid , oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus.
Tuleb viia varju, võtta riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea veidi ülespoole), jahutada – õhu või veega, külm kompress , külm jook .
19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel?
Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks . Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad.
20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)?

21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi.
Päike, heitgaasid ,
22. Mis on refleksikaar ? (etapid)
1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine , kodeerimine, salvestamine ).
2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas).
3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs).
4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse).
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib).
23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse.
Tingitud: kaitse- ja käitumisrefleksid.
Tingimatud: neelamis - ja imemisrefleks, pupillide ahenemine.

24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju , mis juhivad kogu organismi tegevust.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.

25. Oska joonistada närvirakku ( rakukeha , tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)!
26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse?
Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne.

27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada ?
Pideva kordamise ja harjutamise teel.

28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid.
Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid.
Täielik mälukaotus ( amneesia ), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt.

29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid).
Käbinääre – reguleerib öö-päevaseid rütme.
Ajuripats e hüpofüüs – eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine).
Neerupealised – eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini.
Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur).
Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus).
Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni.

30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores?
Liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, nägemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus.