· Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³
Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse need ained mida tagasi ei imeta. Inimese veebilanss- Sisse 1/3 söögiga ja 2/3 joogiga, tekib keha oksüdatsiooniprotsessides. Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad. Osmoos lahusti difusioon
Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans. Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides (glükoosi lagunemise lõppsadus)
4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb
Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse.
nad kaotavad osmoosi pärast vett ja tõmbuvad kokku. Kuirakud satuvad hüpotoonilisse lahusesse, imevad nad vett kokku ja võivad lõhkeda. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Igas minutis läbib neere 1,2l verd. Tunnis läbib kogu veri neere 14 korda. Veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saa seda filtreerida. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeruvad. Puuduvad ainult suuremad valgud ja vererakud. Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel,
· Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH)
~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu. Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju- mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse
3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad väikesemolekulaarsed ained molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis võrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse läbitavuse piiriks. Seda teades on võimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis püsivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete molekulmass ületada 70 000, kuna siis ei eritu nad enam neerude kaudu (v.a. juhul, kui neid organism ise ei lammuta). Glomerulaarfiltraadi hulga määrab vererõhk päsmakeste kapillaarides
Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes.
E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö) Küsimused lk 86 1) Kuidas toimub eritamine neerudes? Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a) 3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde? Kui vere osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui saamine
Looteperiood- arenema hakkavad väikesed detailid- sõrmeküüned, silmalaud, kulmud... Samuti tugevneb luustik. Kolmandal kuul hakkab loode liigutama ning kuuldavaks saavad südamelöögid. Kuuenda kuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma, seedima... Edaspidi loode kasvab ja kaal suureneb. Enneaegse sünni korral on loode võimeline ellu jääma. (Blades, M., 65, 66) Loote õppimine Raseduse kolme viimase kuu jooksul on loode võimaline keskkonnast õppima. Ta reageerib helidele, mis filtreeruvad läbi lootevee. Kõige enam tuleb kuuldatavest helidest esile ema hääl. Samuti avab laps 27.nädalal oma silmalaud ning hakkab neid pilgutama- harjutades refleksi, mida tal pärast sündimist vaja läheb. Uuringud on näidanud, et loote pupillid alates 33.nädalast aheneda ja laieneda ning võimalik, et eritada ähmaseid kogusid. Samuti näevad nad oranzi kuma, kui ema viibib ereda valguse käes. (Deans, A. 142-144) Sünd Väga väike protsent (u 5%) naistest sünnitab õigeaegselt
Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans. Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides (glükoosi lagunemise lõppsadus)
Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. 15 Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. 6. MOLEKULAAR-KINEETILISED NÄHTUSED 1. Millest on tingitud dispersse süsteemi osakeste Browni liikumine? Tooge näiteid Browni liikumise kohta. See on tingitud kineetilisest püsivusest. Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt
Mulla kõvadus kuni 3.0 Mpa ei mõjuta vihmausside käikude moodustumist. Kõvadust määratakse penetromeetriga! * Poorsus. Üldpoorsus 40-60%. Pü = (De-Dm/De)*100 Pü = Pk + Pmk, kus Pk kapillaarne poorsus 40-60%; <0.01mm Pmk mittekapillaarne poorsus 40-60%; >0.01mm Makropoorid Palja silmaga nähtavad Biopoorid (vihmaussikäigud) Laiemad jämepoorid >50 m Kiiresti filtreeruvad Kitsamad poorid 50-10 m Aeglasemalt filtreeruvad Keskmised poorid 10-0.2 m Taimedele kättesaadav Peenpoorid <0.2 m Mittekättesaadav - Kummal on suurem poorsus liival või savil? Liival, sest liivmullad on makropoorid suured; savi makropoorid aga sisaldavad omakorda mikropoore. Mullaharimisel:
osmoregulatsiooniks. 2) Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Iga minut läbib neid ligikaudu 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese kehas on ligikaudu 5 l verd. Seega käib kogu veri ühes tunnis neerudest läbi ligikaudu 14 korda. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Seega on selles peaaegu samad ained, mis vereplasmaski. Puuduvad ainult valgud ja vererakud, mis ei mahu läbi membraani avade. Seega eemaldatakse kehast kõik need ained, mis mahuvad nefronite (neerukehakeste) pooridest läbi ja mida hiljem tagasi ei imata. Toiduga võivad kehasse sattuda ka ained, mida neerud ei suuda eritada, sellised ained kuhjuvad kehas. Neerudes tekib minutis ligikaudu 125 cm³ esmasuriini. Ligikaudu 99% sellest imatakse tagasi. Seega tekib uriini umbes 1 cm³ minutis.
puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. Tsentrifuugimine Sarnaneb ultrafiltratsioonile selle poolest, et kasutatakse survet (tsentrifugaaljõudu). Samas ei kasutata tingimata filtrit. Tsentrifuugimisel sadestatakse tsentrifugaaljõuga tahked osakesed ja kolloid tuubi põhja, vesi ja väikesed osakesed (ioonid jne) jäävad vedeliku sisse. Need võib seejärel koos vedelikuga eraldada ning tsentrifuugitud sade seejärel viia üle puhtal kujul uude kolloidsüsteemi.
kapillaaridepäsmakese ja neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse
neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu erinevusest. Enamik valke neerufiltrit ei läbi. Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme
Optimaalses eliidis on õiges vahekorras emarebased ja isalõvid (neid veidi vähem, sest valitseval klassil läheb rohkem vaja propagandiste kui jõukasutajaid). Kuna emalõvid on eriti hinnas, siis neid tekib juurde ja isalõvid kipuvad välja surema. Nii kaob ühiskonnas tasakaal 2 tüüpi kuuluvate inimeste vahel. See viib sotsiaalse-majandusliku kriisini, mille tingimustes on isalõvisid eliidi hulka juurde saada. Selleks on kaks võimalust: 1. Need indiviidid filtreeruvad ise kõrgklassi, kui on olemas vastavad võimalused ja kanalid kui need puuduvad siis teine tee: 14 2. Revolutsiooni puhkemise läbi. Massi hulgast tulenev eliit lükkab kõrvale vana eliidi. Sellel perioodile on iseloomulik jõumeetodite kasutamine, järelikult on ülekaalus isalõvid. Kuid nad on populaarsed kuni ühiskonnas vältab
annaabi.ee 
