Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
II MAAILMASÕDA
  • Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika.
  • Eesmärgid
  • Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria /saksa rahvale rohkem eluruumi.
  • Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
  • Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana- Rooma aegse hiilguse.
  • Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.
     Teise maailmasõja puhkemise põhjused
     
    Poliitilised eeldused
    • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
    •     Sõlmiti MRP.
    • Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused.

     
    Majanduslikud eeldused
    • Hitler arendas laenude abil sõjatööstust
    • Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust
    • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)

    Ideoloogilised eeldused
    • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine
    • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.

    Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss).
    Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tšehhoslovakkia ning Poola. Tšehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain , kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa (sunniviisiliselt ka Tšehhoslovakkia) Müncheni kokkuleppe, mille kohaselt pidi Sudeedimaa minema Saksa okupatsiooni kätte. Mõned alad, kus elasid poolakad ja ukrainlased , jagati vastavate riikide vahel.
    1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tšehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tšehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda .
    Peale Tšehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola .
    Molotovi-Ribbentropi pakt
    Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov-Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa-Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll , mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa , Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa.
    Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnesid suured eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa sai rünnata Poolat, ilma, et NSV Liit oleks teda takistanud, NSVL sai oma territooriumit laiendada läänes. MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda .
    MRP kasulikkus:
    *Saksamaale:
    Võis julgelt rünnata Poolat.
  • Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista.
  • Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks.
    *Venemaale
    Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku.
  • Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu Läänemerele.
    Teise maailmasõja algus
     
    1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939
    b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939.
    2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud.
    3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega .
    Talvesõda
    Põhjused mis viisid sõjani:
    *Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi.
    * Konkreetne ajend sõja alustamiseks:
    1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.
    *Tulemused:
    1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena.
    *alguse ja lõpuaeg
    1939.aasta novembrist – 1940.a 12.märtsini.
    Jätkusõda:
    *aeg
    25.juuni 1941
    *algussündmus
    Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist.
    *mida soome saavutas
    Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas.
    *tulemused
    Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944.
     
    1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh. Pariis läks Saksa okupatsiooni alla. „ Iseseisvas ” lõunaosas pandi ametisse Saksa sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased Prantslased rajasid Inglismaal vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle.
     
    1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu.
    Saksamaa püüdlused:
    • Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi.
    • Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud.
    • Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.

     
    1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia .
     
    22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõuk. Liitu
     
    7.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris.
     
    Eellugu :
    Jaapan okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami ja valmistus röövima kagu- aasia rikkusi. Saksamaa samal ajal vallutas suure osa Euroopast ja oli valmis alistama Nõuk. Liitu. Selle tulemusel oleks Saksamaast saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jaapan oleks võtnud üle Prantsusmaal ja Suurbritannias asuvad kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud.
    Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt Suurbritanniat .
    Pearl Harbor
    Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri.
    Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati.
    See oli piisav põhjus USA’le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta.
    Lepingud
    1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel.
    1941.a augustis (septembris 1941 liitus Nõukogude Liit) kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus:
    1.Sõjas ei otsita omakasu.
    2. Aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada ( lubadus täideti va Eesti, Läti ja Leedu)
    3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945)
     
    Saksamaa ja Nõuk. Liidu vallutused 1939.sept – 1941.a juuni.
    Saksamaa
    NSVL
    Norra, Taani, Luksemburg , Belgia, Holland , Osa Prantsusmaast, Poola.
    Poola idaosa, Baltimaad , Bessaraabia, Karjala.
    1939 – 1941 – Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa olid liitlased (MRP)
    1941 ühines Nõukogude Liit Atlandi hartaga, tekis Hitleri-vastane koalitsioon.
    Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,
    Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II
    maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.
    Murrang II maailmasõjas:
    Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste
    sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni
    väed:
    Murrangulised lahingud II maailmasõjas:
    El- Alameini lahing
    (1942.a november Põhja- Afrikas
    Egiptus )
    Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid
    neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma . See võimaldas
    liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse
    ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning
    Itaalia sõjast väljaastumiseni
     Midway merelahing
    (1942.a. Vaiksel
    ookeanil Midway atolli
    lähedal)
    USA merevägi purustas suurema osa Jaapani
    lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel
    enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani
    saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte
    lauspommitamist.
    Stalingradi lahing
    (1942.a.-1943.a.
    vahetusel)
    Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung.
    Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest.
     Kurski lahing
    (1943.a.suvi)
    Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti
    nõukogude väegruppi. See oli II maailmasõja suurim tankilahing . Punaarmee (NSVL) võitis.
    Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest!
    NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1943. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad . Suri nälga 640 000 inimest.
    Teise rinde avamine
    (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a.)
    Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi.
    1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres.
    Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil).
    NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla).
    Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu).
    NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud.
    • 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents . Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL).
    Teherani konverentsil otsustati:
    USA ja Inglismaa avavad teise rinde
  • NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu
  • USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!)
  • põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid
    • 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel).
    • 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman . Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine – Nürnbergi kohtuprotsess ), demilitariseerida, desarmeerida.

    Teine maailmasõda
    kestis 1. september 1939 – 2. september 1945
    sõdivad pooled:
    teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid)
    ka: Kolmikpakti riigid
    Saksamaa Inglismaa
    Itaalia Prantsusmaa
    Jaapan Nõukogude Liit
    Soome, Ungari, Rumeenia , USA jt.
    Bulgaaria , Slovakkia jt.
    kokku 11 riiki kokku 61riiki
  • II Maailmasõda #1 II Maailmasõda #2 II Maailmasõda #3 II Maailmasõda #4 II Maailmasõda #5 II Maailmasõda #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Cheeta21 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    II maailmasõda ja külm sõda
    26
    docx

    II maailmasõda ja külm sõda

    september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.

    Ajalugu
    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda
    5
    doc

    Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

    1941 august ­ Atlandi harta 1943 ­ Teherani konverents 6.06.1944 ­ D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 ­ Jalta konverents 1945 ­ luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 ­ Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug ­ Potsdami konverents 1945 august ­ USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 ­ Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle ­ prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill ­ Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt ­ USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop ­ Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov ­ Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja

    Ajalugu
    Teine maailmasõda
    13
    pptx

    Teine maailmasõda

    Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist ­ 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis

    Ajalugu
    AJALOO KT II MS
    8
    docx

    AJALOO KT II MS

    1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

    Ajalugu
    AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED-II MAAILMASÕDA
    7
    docx

    AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

    aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vallutatud alade hõivamist. Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 17. Miks otsustas USA Kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Kas see oli sinu arvates õige? Selgita. USA otsustas Jaapani vastu kasutada tuumapommi kuna teisiti ei olnud enam võimalik vastu hakata. Ei, see ei olnud õige, kuna see nõudsi tohutult suurel hulgal inimelus. 18. Kuidas aitas NSV Liit kaasa Jaapani purustamisele? NSV Liit astus samuti sõtta Jaapani vastu. 19. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku?

    Ajalugu
    Teine maailmasõda konspekt
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt

    Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

    11.klassi ajalugu
    Teine maailmasõda konspekt 1
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt 1

    Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

    Kategoriseerimata
    Teine maailmasõda konspekt 1
    7
    docx

    Teine maailmasõda konspekt 1

    Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun