Teine maailmasõda, konspekt (0)

Teine maailmasõda
Pingekolded:
1935 – Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles ’ lepingut.

• Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku
  
• Viis sõjaväe Reini tsooni
  
• Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril)
  
• Astus välja Rahvaste Liidust
  
• Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus
  

Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti . Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire .
1935 – Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid , et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika ).
1936 –

• Itaalia ja Saksamaa vahel „Berliini- Rooma telg“
  
• Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia
  
• Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?)
  
• Austria anšluss ( liitmine ). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast , nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati „rahvahääletus“, mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge „rahva soovil“. Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud.
  

Müncheni sobing
Hitler valmistus ründama järgmise maana Tšehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tšehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tšehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tšehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill „Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja.“
Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad:

• Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel „iseseisvaks“
  
• Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri
  
• Saksa väed marssisid sisse Prahasse
  
• Poolalt hakati nõudma Gdanski ( Danzigi ) ja Poola koridori .
  

Tšehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika . Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga , b) salaja Venemaaga – Hitleri initsiatiiv suhete parandamiseks. Oli nõus arvestama Moskva soove Baltikumi ja Poola suhtes. 23. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP (mittekallaletungi lepingu 10ks aastaks). Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. Nõukogude Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (osa Rumeeniast) ja Ida-Poola. Kuu aega hiljem tehti vahetus. Hitler andis Stalinile ka Leedu ja sai vastu tüki Poolast. Uus maailmasõda võis alata.
1939-1941
1. september Saksamaa
ründasid mõlemad Poolat
17. september NSVL
Oktoobris pidasid NSVL ja Saksamaa Poola keskel võiduparaadi ning sõlmisid piirilepingu. Poola oli riigina kaotatud . Järgmisena okupeeris Nõukogude Liit Bessaraabia ja ründas Soomet.
Talvesõda
Sarnaselt Balti riikidega nõudis NSVL ka Soomelt baasidelepingu sõlmimist. Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks valmistusid Inglismaa ja Prantsusmaa Soomele abi saatma ja seega oli NSVL sunnitud märtsis 1940 sõlmima vaherahu . Sai endale osa Karjalast ja rajas Hanko poolsaarele sõjaväe baasid, kuid Soome säilitas iseseisvuse.
3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustanud. Läänerindel algas nn. kummaline sõda, kus väed püsisid Saksa, Prantsuse piiril kaitseliinidel ja pidasid nn. propaganda sõda.
1940 – Saksamaa tungis Taani ja Norrasse, mis olid neutraalsed riigid. Ettekäändeks toodi vajadust kaitsta nende neutraliteeti.
Hitleri plaan läänerindel oli välksõda ( blitzkrieg ) vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland , et jõuda lääneliitlaste põhijõudude seljataha (õnnestus). Juunis 1940 oli Prantsusmaa sunnitud sõlmima Saksamaaga vaherahu (Compiegne metsas). 2/3 Prantsusmaast läks Saksamaale ja ametisse pandi saksameelne Vichy valitsus. Prantsuse kuulus väejuht ja poliitik Charles de Gaulle siirdus Inglismaale ja algatas seal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks.
Juuli 1940 oli Euroopas Saksamaaga sõdima jäänud vaid Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi vallutada/alistada (kasutas esimesena radareid, mis andis eelise õhusõjas). Paraku hakkas brittidel lõppema raha sõja pidamiseks. USA parlament võttis 1941.a. algul vastu Lend- base seaduse, mille alusel hakati rahastama Suurbritannia sõjategevust (relvad, toit, masinad , laevad, lennukid jne.). Inglased pidid võla tasuma 2006. aastaks.
1940.a. liitusid Saksa-Itaalia-Jaapani Kolmikpaktiga Ungari, Bulgaaria , Rumeenia . Koostöös vallutati Jugoslaavia ja Kreeka. Aafrikas alustas Iaalia Liibüast rümmakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi (kõrberebane E.Rommel). britid sattusid Aafrikas keerulisse olukorda. Merel alustas Hitler 1940. aktiivset allveesõda, mis tänu inglise õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see lääneliitlastele suurt ohtu ja lääneliitlased suutsid rohkem kaubalaevu ehitada kui sakslased neid uputada.
Balti riikide okupeerimine
Lääneriigid olid hõivatud II MS sündmuste ja enda kaitsemisega ning Balti riigid jäid üksi. 28. septembril 1939 sõlmis NL Eestiga baaside lepingu ja alustas punaarmee üksuste paigutamist Eestisse. Sama leping sõlmiti ka Läti ja Leeduga (sai lepingu eest tagasi Vilniuse, „Võitsime Vilniuse, kaotasime Leedu“). Balti riigid püütsid NL-ga konflikte vältida, kuid suhted järjest halvenesid. Järgnes Balti riikide okupeerimine 15.-17. juuni 1940. Stalini paremkäsi Andrei Ždanov alustas Eestis uue venemeelse valitsuse loomist. Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel uus parlament, mis palus Eesi vastu võtta NL koosseisu. 6. augustil 1940 Stalin selle palve rahuldas.
1941-1944
1941.a. alustas Hitler NL vastast sõjaplaani „ Barbarossa “. Sõjaks Saksamaa vastu valmistus ka Stalin. 22. Juuli 1941 ründas Saksamaa NL-i (liitlased Saksamaal olid Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari). Sakslastel oli lahingutes suur edu,paljudes piirkondades võtsid kohalikud elanikud neid vastu kui (venelastest) vabastajaid (nt. Eestis). Hitleri suur eesmärk oli rünnata Moskvat ja Leningradi (korraldada blokaad – piirati ümber, mille käigus suri nälga umbes 700 000 inimest). Moskva ründamisest Hitler loobus viimasel hetkel Ukraina kasuks (majanduslikud motiivid).
Hitler saab esimese tõsise tagasilöögi kui saabub väga külm talv:

• Kehv riietus
  
• Masinad ei käivitunud
  
• Plaani kohaselt pidi sõda juba läbi olema
  

Sellega oli Hitleri välksõjaplaan läbi kukkunud. Stalin motiveeris vene rahvast sõjas osalema , nimetas sõja Suureks Isamaasõjaks.
Pöördelised sündmused

7. Detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaase. See tõi kaasa USA isolatsionismist loobumise ja sõtta astumise. Jaapani peaeesmärk oli saada Aasia ülemvalitsejaks = hegemooniks. USA sõtta astumine rikkus selle plaani. 1942. korraldas USA vasturünnaku Jaapani laevastikule Midway saarestikus. Jaapani I sõjaline kaotus alates 16. sajandist.

1942. Saksamaa pealtung idarindel. Hitler plaanis vallutada Volga ääres Stalingradi ja tundis edasi ka Kaukaasiasse (edu haripunkt). Punaarmee taandus, kuid 1942-1943 aastavahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 sai Saksamaa Stalingradi lahingus hävitava tagasilöögi. Ligikaudu 300 000 sakslast sai surma/langes vangi.

Sügisel 1942 läksid britid Aafrikas El-Alamaein’i all pealetungile. Liitusid ka USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Põhja-Aafrikas läbi.

Suvel 1943 lootis Hitler idarindel uuesti edu saavutada (Kurski kaar). Punaarmee tõrjus sakslased lõplikult tagasi (50päeva, vastamisi umbes 2,3 miljonit sõdurit). Sellega läks initsiatiiv idarindel venelaste kätte ja sakslased alustasid taganemist läände.

Sügisel 1943 maadusid USA-Briti väed Sitsiiliasse ehk Itaaliasse. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu.

6. Juuni 1944 Normandia dessant . Nimetatakse teise rinde avamiseks. Lääneliitlased maadusid Põhja-Prantsusmaal Normandiasse. Ajaloo suurim dessantoperatsioon. 24 tunniga paisati Prantsusmaa rannikule 250 000 sõdurit. Lõpuks kokku 3,5 miljonit. Dessandi eesmärgiks oli vabastada Prantsusmaa Saksa okupatsioonist, mis õnnestus. Lääneliitlased jõudsid Saksa piirini .
Berliini vallutamine
Jaanuaris 1945 hakkas punaarmee jõudma Saksa aladele . Saksa väeosad järjest taganesid või alistusid. Aprillis 1945 algasid rasked lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus ja sõda Euroopas oli lõppenud.
Jaapani vastupanu
Hoolimata sõjalisest kaotusest jätkas Jaapan 1944. ägedat vastupanu. USA vallutas väiksemad Jaapani saared ja alustas sealt suuremate saarte lauspommitamist.
Varel oli USA palunud NL abi Jaapani hävitamisel. Stalin oli kohe nõus sõda alustama. Tegelikult kasutas USA Jaapaniga sõja lõpetamiseks tuumapomme, ega vajanud NL abi (6. august Hiroshima ja 9. august Nagasaki). USA tuumapommidega tegelemist nim. operatsioon „Manhatteniks“. Sellest hoolimata alustas Stalin 9. augustil Jaapani vastu sõda ja vallutas osa Jaapani alasid ( Kuriili saared). 15. augustil Jaapan lõpetas sõjategevuse. 2. septembril 1945 Jaapan allkirjastas allaandmise ja II MS lõppes.
Konverentsid ja lepingud
1941. aastal Atlandi harta – USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill:

• Ei soovi endale sõjas ühtegi territooriumi
  
• Aitame taastada II MS okupeeritud riikide iseseisvuse (ei laienenud MRP-ga jaotatud riikidele)
  
• Otsustati põhimõtteliselt ÜRO asutamine
  

1943. Teherani konverents – osalesid USA, Suurbritannia ja NL riigijuhid. Otsustati Lääne-Euroopas II rinde avamine. Lääneriigid tunnustasid NL 1941. aasta piirides, kuid nõudsid Balti riikides referendumite korraldamist (Kas soovite kuuluda Nõukogude Liitu?)
1945 Jalta konverents – osalesid USA, NL, Suurbritannia liidrid.

• Vormistati sõjajärgse maailma jagamine
  
• Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti NL mõjusfääri
  
• Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks
  

1945 Potsdami konverents

• Saksamaa jagati NL, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa vahel neljaks
  
• Osa Saksa aladest läks Poolale, osa NL (Königsberg ehk Kaliningrad)
  
• Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele (Saksamaal valitsus puudus)
  
• Määrati reparatsioonimaksete kord
  
• Otsustati sõlmida rahulepingud Itaalia, Ungari, Poola, Soome ja Bulgaariaga.
  
• Arutati sõjategevust Kaug-Idas. Stalin andis lubaduse Jaapanit rünnata (tasuks lubati Sahhalini ja Kuriili saari )
  

Pariisi rahukonverents – 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume.
Nürnbergi protsess – 1945-1946 – rahvusvaheline tribunal alustas kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24. Nt: Göring, Goebbels, Ribbentrop, 12 mõisteti surma). Erakordne, et riigijuhtidele määrati kriminaalkaritused inimsuse vastaste kuritegude eest. Ei võetud arvesse, et täitsid kellegi käsku. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. Stalini tegudele vaadati n.ö. läbi sõrmede, kuigi ta oli sama palju süüdi kui Hitler.
Tagajärjed

• Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest
  
• Esmakordselt sai sõjas surma palju tsiviilelanikke (linnade pommitamine, holokaust (umbes 7 miljonit juuti), genotsiid)
  
• Kommunismi mõju kasvas
  
• Tekkis kahepooluseline maailm
  
• Algas külmsõda
  

Mõisted seoses II MS-iga:
Kollaporandid – kaasajooksikud ehk pugejad, kes pakkusid end kohe uute võimudega koostööd tegema.
La Resistance – kuulus Prantsuse vastupanuliikumine , luure, sabodaaž, abi partisanidele („Allo, Allo“)
Raoul Wallenberg – Rootsi miljonär, kes aitas ja toetas II MS juute . Hukati NL poolt, kui USA spioon .
Stalini naiskotkad – kuna mehed olid sõjas ja kaotused olid suured, kasutas Stalin naispiloote.
Katõni massimõrv – Stalini käsul lasti maha üle 20 000 Poola sõduri ja ohvitseri.