I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” (0)

Q: Kuidas hindasid Pearu Andres ja Hundipalu Tiit haridust?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Q: Millise romaani liigi alla paigutaksid loetud romaani?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Q: Milliseid väljendeid leiad surma kuradi põrgu kohta?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Q: Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Q: Mis on autori sõnum?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Q: Kuidas jagunevad riimid asukoha järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas hindasid Pearu Andres ja Hundipalu Tiit haridust?
Millise romaani liigi alla paigutaksid loetud romaani?
Milliseid väljendeid leiad surma kuradi põrgu kohta?
Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis?
Mis on autori sõnum?
Kuidas jagunevad riimid asukoha järgi?

I Eduard Vilde . “Mäeküla piimamees ”

Kirjuta sidus 7- lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest.
Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine . Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu.

Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu?
b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehingut jäid lapsed ka kasuemast ilma, kuna Mari ( kasuema ) veetis palju aega mõisas ja linnas. Mari ei võetud kui inimesena, teda võeti kui asjana.

Sõnasta 4 poolt- ja 4 vastuargumenti ning jõua nende kaalumisel selgusele –

Kas Kremer oli omakasupüüdlik Kremer oli omakasu püüdlik, kuna ta tahtis Mari omale saada ja piimaäril tal ka hästi ei läinud, siis ta nägi et see oleks tema jaoks ideaalne tehing. Vallandas eelmise piimamehe Jaani selleks, et anda piimaäri Tõnule ning saada Mari endale, kuigi ta oli rahul Jaani tehtud tööga.

Kremer ei olnud omakasu püüdlik, kuna ta ei olnud tõstnud oma piimahinda tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri.
Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada.

Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada.

Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale. Ehk siis Prillupi jaoks oli raha tähtsam kui naine. Ennem tehingu tegemist elasid Prillup ja Mari koos pigem kohustusest kui armastusest, sest Prillup ei oleks saanud ise hakkama laste kasvatamisega , kuid Mari oli lastele suurepärane kasuema.
Ma arvan, et Prillup hoolis Marist, kuid ta ei saanud sellest ennem aru kui ta oli andnud Mari mõisahärrale.
NB! Lisa kindlasti väiteid toestavad näited!

Analüüsi Mari olemust ja käitumist. Mari oli suhteliselt turtsakas ja endasse tõmbunud naine. Samas ta oli sõbralik ja heatahtlik , näiteks see kui Prillup ütles, et tapa see koiliblikas ära, kuid selle asemel lükkas Mari koiliblika aknast välja. Mari ei lasknud ennast ka käsutada, vaid tahtis ise otsustada mida ta teeb. Näiteks see, et Prillup ei suhtunud temasse kui oma naisesse, vaid võttis teda kui esemena. See tõttu käitus alati Mari vastu Prillupi tahtmist, et näidata seda kui protestina.
a) Iseloomusta Mari ja mõisniku suhteid
Mari ja mõisniku suhted ei olnud just ka kõige paremad. Pigem oli nende suhtlemine tingitud lepingu täitmisest.
b) Iseloomusta Mari ja Tõnu suhteid enne mõisnikuga lepingu sõlmimist
Mari ja Tõnu vahelised suhted ei olnud väga head enne lepingu sõlmimist. Mis sest et nad koos elasid, nad suhtlesid ikkagi omavahel vähe ning ei pööranud üksteisele tähelepanu. Näiteks see kui Mari ja Tõnu hommikul üles ärkasid, siis Mari imestas, et Tõnu nii karvane igalt poolt on, kuid Tõnu vastas selle peale, et ma olen alati karvane olnud, kas sa siis alles nüüd märkasid. Lisaks veel see, et Tõnu oli nõus Mari ppimaäri vastu vahetama näitab, et nendel ei olnud väga soojad suhted.
c) Iseloomusta Mari ja Tõnu suhteid pärast mõisnikuga lepingu sõlmimist
Pärast lepingu sõlmimist ei paranenud Mari ja Tõnu suhted, pigem isegi halvenesid. Nad ei puutunud enam nii palju üksteisega kokku ning Mari oli nüüd pigem mõisahärra naine mitte Tõnu naine. See tõttu ei võtnud Mari enam Tõnu kuulda. Näiteks kui Tõnu ütles Marile, et ta enam mõisahärra juures ei käiks, siis Mari vastas, et tema täidab lepingut ning käis mõisahärra juures edasi.
d) Millised olid Mari ja laste suhteid
Mari ja laste vahelised suhted olid väga head, kuna Mari ülesanne oligi peres lapsi kasvatada. Mari tihti mängis lastega või jutustas neile huvitavaid lugusi, mida ta ise väljamõtles. Näiteks kui Mari läks mõisa, siis lapsed küsisid kus Mari on ja kas ta tuleb tagasi ikka.
e) Arutle , milles avaldus Mari vastuolulisus.
Mari vastuolulisus väljendus selles, et ta ei tahtnud, et keegi teda käsutaks või tema eest otsuseid teeks . Tol ajal ei olnud naistel nii võrd palju sõnaõigust, kuid Mari tahtis näidata, et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid ta ei saanud teda kunagi nõusse. Lõpuks kui Tõnu oli juba Mari meelitamisest loobunud ütles Mari, et ta otsustas mõisa minna ning see oli Tõnu jaoks suur üllatus . See ongi näide sellest, kuidas Mari näitas Tõnule, et tema otsustab ise millal ja mida tema teeb.
5. b) Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited.
Tõnu jääb ilma Marist, kuna arvab , et piimaäri on tal rohkem vaja. Tegelt aga on Tõnul ikkagi tunded Mari vastu ning ta jääb oma tegu kahetsema. Näide: Tõnu ütleb Marile, et ta enam Kremeri juures ei käiks, kuna ta ei suuda seda taluda.
Tõnu arvab, et saab piimaäriga tegeledes rikkaks. Tegelt aga on piimaäris suur konkurents ning Tõnu äril ei lähe hästi. Näide: Tõnu peab tihti oma piima müüma odavama hinnaga.
Tõnu hakkab oma probleeme leevendama alkoholiga. Näide: Tõnu joob end täis ning jääb õues magama, mille tulemusena ta külmub surnuks .
c) Kirjuta arutlus, kas Kremer oli heategija, kurjategija või ohver? Esita poolt- ja vastuargumendid, lisa näited.
Kremer tahtis oma tehinguga teha head, kuna tema arust oleks võitnud sellest kõik. Tal ei olnud plaanis teha kellelegi halba, kuna tema eesmärk oli leida omale lihtaslt naine.
Pooltargument: Kremer oli heategija, sest andis Tõnule vastu piimaäri, millest Tõnu oli unistanud ja Mari sai elada mugavat elu mõisas. Näide: Tõnu tegi kõrtsis kõigile välja näidates, et ta on nüüd rikas ja Mari käis linnas ning ostis omale ja lastele ilusaid riideid, mida ta enne ei saanud osta.
Vastuargument: Kremer ei olnud heategija, sest ta lõhkus selle tehinguga Prillupi pere ära. Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest.
d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik ? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt?
Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda tehingut teha ning tehingu tulemusena vallandati eelmine piimamees Jaan, kes sai oma tööga hästi hakkama. Prillup ja Kremer mõtlesid tol hetkel ainult endi heaolule unustades teiste huve arvestamata.
e) Arutle, milles avaldub romaanis psühholoogilisus, milles iroonia. Lisa näited!
Psühholoogilisus avaldub romaanis selle kaudu, et autor on põhjalikult kirjeldanud tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks ( katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga Tõnul hea, siis on Mairlgi hea ning hea ka nendel, kes neist kord maha jäävad.
II A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa

Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest.
Noor abielupaar Andres ja Krõõt asuvad elama Vargamäele. Nad näevad ränka vaeva, et Vargamäest saaks korralik talukoht. Andres peab ka tihti kohtus käima, kuna tema naaber Pearu keerab talle kogu aeg käkki. Krõõt sünnitab Andresele kaks tütart ja ühe poja, kuid peale poja surma sureb Krõõt. Andres võtab omale uueks naiseks Sauna-Mari, kelle abikaasa Juss tegi enesetappu. Mari sünnitab veel Andresele paar last ning jätkub ka suur töö tegemine Vargamäel . Üldiselt räägibki teos Andrese pere elust Vargamäel, töö tegemisest, kõrtsielust, naabriga tülidest ja laste kasvatamisest.

Kas järgmised väited on tõesed? Argumenteeri! (selgita, esita argumendid teosest, lõpeta järelduse / üldistusega; iga arutlus 60-100 sõna)
a) Andres armastas Krõõta- Ma nõustun väitega , sest Andres ei saanud algus võib olla aru kui väga ta Krõõta armastas, kuid peale Krõõda surma sai ta aru kui visa ja tubli naine tal oli. Nt : kui Krõõt hakkas ära surema, siis Andres palus Jumalat, et poja asemel oleks võinud tüdruk olla, kuid peaasi oleks see, et Krõõt elaks edasi. Ta oleks olnud üks kõik mida tegema, et Krõõt elaks edasi. Sellest võibki järeldada, et Andres armastas Krõõta ning ta ei tahtnud temast loobuda , sest ta teadis, et ta ei leia enam nii visa naist omale.
b) Krõõt oli iseloomutu inimene- Ma ei nõustu selle väitega, sest üksgi inimene ei ole iseloomutu. Krõõt oli küll suhteliselt kinnine inimene, kuid see eest oli ta väga töökas ja heatahtlik. Nt : Kui Pearu ajas sead laiali metsa vahele, siis Krõõt ei saanud kurjaks Pearu peale, vaid kutsus oma ilusa ja peene häälega sead koju. Krõõt oli kindlasti üks tugev maanaine, kes nägi palju vaeva oma pere ja talu nimel.
c) Mari oli Andresele õige naine- Ma ei nõustu selle väitega, sest Krõõt oli Andresele õige naine, kuna Andrese arvates oli Krõõt töökam ning ei hädaldanud nii palju. Lisaks oli Andresel Krõõdaga paremad suhted kui Mariga. Nt : Mari oli mitmeid saladusi Andrese ees, kuid Krõõt ei hoidnud kunagi midagi saladuses, vaid rääkis alati kõigest Andresega. Krõõt oli kindlasti õigem naine Andresele, sest Andresel oli rohkem tundeid Krõõda kui Mari vastu.
d) Andres oli julm- Ma nõustun selle väitega, sest Andres oli suhteliselt egoistlik inimene ning ta väga ei hoolinud teiste arvamustest. Andres mõtles kogu aeg kuidas Vargamäed paremaks saada, töötas hommikust õhtuni ning seetõttu käskis ta ka kõigil teistel töötada. Nt: Sauna-Madis pidi Vargamäel nii palju tööd tegema ( kraavi kaevamine ), et vanast peast ta ei suutnud enam kõndida. Krõõt pidi kasvatama lapsi, süüa tegema, õmblema ja lisaks tegeles veel põllul ning lõpp tulemus oli Krõõda surm. Andres nägi küll, et ta töötab üle ja on julm teiste vastu, kuid ta ei võtnud oma vigadest õppust.
e) Sauna-Madis teenis kaht isandat- Ma ei nõustu selle väitega, sest Sauna-Madis töötas algus nii Andrese kui ka Pearu juures, kuid Pearu ja Sauna-Madise suhted ei olnud head ning lõpuks teenis ainult Andrest. Nt: Sauna-Madis tegi päevad läbi Pearu juures tööd, kuid Pearu sõimas, et Madis ei näe üldse vaeva ning seetõttu ei olnud ta nous talle tasu maksma. Sauna-Madis pidas oma isandaks ikkagi ainult Andrest, kuna ta ei pidanud lugu Pearust, kes oli üks suur suli.
f) Pearu oli südamlik inimene- Selle väitega ma ei nõustu, sest Pearu oli omakasu ahne. Mõtles ainult iseenda peale, kuidas olla parem teistest. Nt: Pearu lasi kraavi oma maale kaevata, tehes head nö Andresele, kuid hiljem tegi Pearu kraavi tamme ja hakkas paisutama vett Andrese põllule. Vahel küll tundus, et Pearu tahab inimestele head teha, kuid tegelt oli alati selle taga mõni kaval plaan.
g) Keegi ei armastanud Vargamäed- Selle väitega ma nõustun, sest keegi ei armastanud vargamäed peale Andrese. Nt: Kui Joosep ja Liisi meenutasid, mis häid mälestusi jääb neile meelde seoses Vargamäega, siis neil tuli meelde ainult halbu mälestusi. Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus.
a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi . Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100- sõnaline järeldus:
Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed , kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid , nad alati mõtlesid oma heaolule ning seetõttu ei pannud nad tähele teiste tundeid. Mõlemate jaoks oli nende talukoht number üks ning selle nimel nad ka elasid. Kui üks kiusas teist, siis teine pidi midagi vastu tegema, sest ta ei saanud olla ju kehvem. Mõlemad arvasid, et Vargamäe on parim koht ning nende lapsed jäävad kindlasti sinna elama, sest nad on nii palju vaeva näinud selle nimel.
b) Võrdle Krõõta ja Marit perenaistena (nagu eelmises!):
Minu arvates on Krõõt ja Mari erinevad perenaistena, kuna Krõõt oli ustavam Andresele kui Mari. Krõõt täitis kõiki Andrese käske ja ei kurtnud kunagi oma raske elu üle, kuid Mari hoidis asju saladuses ning nuttis tihti, mis Andresele sugugi ei meeldinud. Krõõta ja Andrese vahel oli armastus ning nad olid ühtne pere, kuid Mari oli just kui kohustusest Andresega koos. Mari ja Krõõt olid väga head emad, alati kaitsesid nad lapsi kui Andres neile liiga või ülekohut tahtis teha.
c) Mida hindab Tammsaare Andreses , Pearus , Krõõdas, Maris ?
Ma arvan, et Tammsaare hindab Andreses, Pearus, Krõõdas ja Maris nende visadust ja töökust. See kuidas nad nägid vaeva selle nimel, et oleks Vargamäel parem elada. Isegi kui neil oli raske, siis nad ei andnud alla, vaid nägid veel rohkem vaeva. Nad oli eeskujulikud töökad inimesed ning ma arvan, et nende tegelastega näitabki Tammsaare eestlaste töökust ja visadust.
a)
Andres
Erinevused: Oli kõige tugevam mees Mäekülas ; ei kartnud kedagi; töötas ööd /päevad; vaene talumees ; sihikindel.
Sarnasused:
Mõlemad olid väga kavalad; tahtsid alati üksteisest paremad olla; mõlemad olid usklikud ja lugesid Piiblit
Pearu
Erinevused: Oli Andresest nõrgem ning lasi sulastel enamus tööst teha; oli suhteliselt rikas; otsis kogu aeg võimalusi kuidas Andrest kiusata.
b)
Krõõt
Erinevused: Suhteliselt vaikne ja endasse tõmbunud; hoidis oma emotsioone tagasi; kunagi ei kurtnud kui raske oli; sai Andresega hästi läbi.
Sarnasused:
Töökad, kaitsesid oma lapsi, mõlemad kartsid natuke Andrest.
Mari
Erinevused: Jutukam kui Krõõt ja näitas oma emotsioone välja; tihti nuttis nii rõõmust kui kurbusest; pidas ka Andrese lapsi oma lasteks, mis sest et ta neile võõrasema oli; ei saanud väga Andresega läbi.
4. Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga
Andrese suhe ümbritseva maailmaga on seotud ainult Vargamäega, kuna tema jaoks on kõige tähtsam Vargamäe ning muu teda ei huvita. Ta elab ainult selleks, et ükskord saaks kesist Vargamäest üks uhke elamiskoht, kus oleks kõigil hea elada. Ta rabab hullu moodi tööd selleks, et kunagi üks ta poegadest võtaks tema talukoha üle.
5. Arutle, kuidas hindasid Pearu, Andres ja Hundipalu Tiit haridust? Selgita, lisa näited!
Pearu ja Andres ei hinnanud nii väga haridust, sest nende arust oli taluga seotud tööd kõige tähtsamad. Nad arvasid, et nende poegadest saavad tulevikus samasugused peremehed nagu nemadki ning seetõttu pole vaja linna kooli minna haridust omandama. Lisaks pidasid nad kõige tähtsamaks Piibli lugemist, kust said nemad oma teadmised. Nt: Andres ei tahtnud, et Indrek läheks linna kooli, sest muidu ta saab harituks inimimeseks ning tal pole enam Vargamäele asja.
Hundipalu Tiit, aga hindas vägagi haridust. Tema arvates oli hariduse omandamine tähtsam kui mingis talus töötamine. Kui Andrese ja Pearu unistus oli, et keegi poegadest võtaks kunagi nende talud üle, siis Hundipalu Tiit tahtis, et tema poegadest läheks keegi linna kooli või ülikooli. Nt: Hundipalu Tiit soovitas Andresel saata Indrek nii kirjutaja juurde kui ka linna kooli, sest tema arvates oli see kõige õigem tegu. Hiljem kui Indrek läksgi linna kooli, siis Hundipalu Tiit oli jube uhke selle üle.
6. Analüüsi Indreku olemust (iseloomuomadused ja kalduvused lapsepõlves, noorukieas; suhted emaga; haridus ; tõde, õigus, ausus jne).
Indrek oli teistest erinev. Talle ei meeldinud teha füüsilist tööd, sest ta ei olnud tugev nagu noorem Andres. Indrekule meeldis mõelda ja unistada . Ta oli kultuurne inimene, kuna ta armastas lugeda ja avastada midagi uut enda jaoks. Nt: Kui ta avastas enda jaoks uue sõna “Paavst“, siis see oli tema jaoks midagi nii võrd erilist. Indrekule meeldis väga õppida ja ennast harida. Ta õppis nii kösteri juures kui ka kirjutaja juures, hiljem läks ta linna kooli.
III Emily Brontë „ Vihurimäe “
1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest.
Mr. Lockwood asub elama Rästapesa mõisa ning otsustab külastada oma naabreid Vihurimäel, kelle käest ta ka rendib oma mõisa. Vihurimäe rahvas ei näita austust ega viisakust mr. Lockwoodi suhtes. Seetõttu otsustab mr. Lockwood uurida oma majapidajannalt mrs. Deani käest, et miks Vihurimäe elanikud nii võrd kummaliselt käituvad. Mrs. Dean jutustab mr. Lockwoodil 20-30 aastate tagustest sündmustest. Sellest kuidas Heatcliff sattus Vihurimäele, miks abliellus Catherine Edgariga mitte Heatcliffiga, kelle poeg on Linton ja Haerton ning miks valitseb Vihurimäel kurb ja negatiivne õhkkond. Peale ühte aastat Rästapesas elamist otsustab mr. Lockwood tagasi Londonisse minna. Paari kuu pärast kui mr. Lockwood uuesti Vihurimäele sattub, kuuleb ta mrs. Deanilt, et Heatcliff on ära surnud ja elu on hakkanud seal paremini minema (otseselt mitte sellepärast, et Heatcliff ära suri).
2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem .
Romaani põhiprobleem oli see, et tegelased tegutsesid oma tunnete (mitte mõistuse) järgi ning see põhjustas nende vahel mitmeid konflikte.
3. ANALÜÜSI Heathcliffi nelja aspekti kaudu: bioloogiline, psühholoogiline , sotsiaalne, kujundlik.
Heatcliff oli pruunika nahaga ja musta peaga, mõned nimetasid teda isegi mustlaseks. Mr. Earnshaw tõi ta Vihurimäele leidlapsena, keegi ei teadnud täpselt tema päritolu, kuid arvati, et ta on pärit Ameerikast või Hispaaniast.
Noorena oli Heatcliff sõbralik ja heatahtlik, Earnshaw ja Catherine armastasid teda väga, kuid ülejäänud üritasid teda rohkem vältida. Kõik arvasid, et Heatcliffist ei saa kunagi suursugune härra, sest ta on mustlane . Täiskasvanuna oli aga Heatcliff sünge ja tõsine härra. Ta oli haritud inimene. Vihurimäel elas ta aint sellepärast, et maksta kätte kõigile seal elavatele inimestele.
Heatcliffile ei ennustatud väga helget tulevikku, kuna mustlastesse ei suhtutud tol ajal hästi. Heatcliff aga tahtis tõestada kõigile, et ta on suuteline ka olema lugupeetud härra. Kui ta noor oli siis suhtuti temasse kui alamasse või mõnda orja, kuid täiskasvanuna suutis ta ennast kehtestada. Ta oli haritud, ta oli rikas kuna ta suutis osta omale Vihurimäe mõisa ning tema sõna maksis.
Heatcliffi nimi on minu arust suhteliselt inglismaa pärane kuigi ta ei olnud pärit Inglismaalt. Oma välimuse tõttu pidi ta kogu aeg teistele tõestama , et ta on ka inimene mitte alam/ori.
4. ANALÜÜSI Heathcliffi nelja tüüpi suhtegruppide kaudu.
Jutustaja esitleb Heatcliffi kohe raamatu alguses, kus ta on sünge ja ebaviisakas härra, kuid algus jääb arusaamatuks miks ta nii käitub ning mis on selle põhjustajaks. Siis tulebki mängu majapidajanna mrs. Dean, kes räägib Heatcliffi päritolust ja tegevustest ning see läbi ka natuke tema mõttemaailmast.
Heatcliffi enesehinnang on suhteliselt kõrge, kuna ta ei hoolinud sellest kui keegi talle halvasti ütles ning ta oli rahul endaga sellisena nagu ta on. Näiteks noorena tehti teda mitmeid kordi maha, aga ta lihsalt vaikis ning ei võtnud kuulda mida talle öeldakse. Heatcliff oli muidu suhteliselt enesekeskne, kuna ta ei olnud väga jutukas ning ta ei avaldanud oma mõtteid teistele. Ainuke, kellest Heatcliff hoolis oli Catherine, kuna ta armastas teda. Heatcliff tegeles eneseanalüüsiga, kuna tal oli kõik läbimõeldud. Tema eesmärgiks oli kättemaksta kõigile Vihurimäe ja Rästapesa elanikele. Näiteks ta hoolitses Lintoni eest ainult sellepärast, et Linton abielluks Catherinega ning siis ta saab ka Rästapesa enda valdusesse. Heatcliffi lapsepõlv oli õnnetu , kuna teda kiusati ning paljud ei suhtunud temasse hästi. Tulevik oli tal natuke helgem, kuid tema elu oli sünge ja orienteeritud kättemaksmisele.
Heatcliff suhtus kõikidesse väga halvasti. Ta ei armastanud kedagi, kogu aeg oli tülis kellegagi ning see kõik oli tingitud tema vihast, mis oli kogunenud tema lapsepõlves. Heatcliff märkas teistes ainult vigu, samamoodi nagu lapsepõlves tema puhul. Tutvusringkonna põhjal võibki järeldada, et Heatcliff oli endassetõmbunud ning sünge mees, kuna tal ei olnud sõpru ja inimesi, kes teda sügavalt armastaks. Teised tegelased tahaks isegi Heatcliffiga hästi läbi saada, aga Heatcliffi viha on nii suur, et ta ei lase kellegil endaga sõbralikke suhteid luua. Heatcliffi oli raamatus kujutatud mrs. Deani ja mr. Lockwoodi vaatepunktist.
Heatcliffi maailm oli seotud peamiselt ainult Vihurimäe ja Rästapesaga. Ta oli tarbija, sest ta ei andnud mitte midagi Vihurimäele ja Rästapesale juurde, pigem lasi neil korrast ära minna, mõisad olid tolmu täis ja lagunesid.
Loo käivitajaks oli 3 aspekt, kuna tegelaste vahel olid kogu aeg eriarvamused, mis põhjustasid tülisid.
5. Iseloomusta Cathy ja Haretoni suhteid.
Alguses ei saanud Cathy ja Hareton üksteisega läbi, sest Cathy pööras kogu oma tähelepanu Lintonile ning Haretoni matslik käitumine ei olnud ka Cathyle meelt mööda. Hiljem püüdis Hareton saada Cathy tähelepanu. Ta üritas õppida lugema ning kaitses Cathyt Heatcliffi eest. Alguses Cathy ei osanud seda tähelepanna ning naeris isegi Haertoni üle kui ta üritas lugema õppida, kuid hiljem sai Cathy oma veast aru. Ta hakkas õpetama Haertoni lugema ning läbi selle kasvas ka nende sõprus ning raamtu lõpus nad abiellusidki.
6. Koosta Heathcliffi, Cathrine, Edgari ja Isabella „mina neli palet“ ehk JOHARI aken (vt TASUB TEADA)
Avatud ala- Heatcliff on leidlaps, mustlane. Endasse tõmbunud ja tõsine, väga harva on ta rõõmus või naerab. Cathrine peen daam, kes on haritud, kuid tujukas. Sünnitas tütre Cathy. Edgar on edukas ja haritud härra, Cathrine abikaasa. Isabella on Heatcliffi abikaasa, kes sünnitas talle poja Lintoni.
Pime ala- Heatcliff, kui ta vahe peal käis aastaks ära, siis ta põgenes tegelikult oma halva elu eest, mis tal oli Vihurimäel. Cathrine käsutas ja kamandas kõiki, oli ära hellitatud. Isabella arvas , et Heatcliff on temasse armunud, kuid tegelikult kasutas Heatcliff teda ära.
Varjatud ala- Heatcliffi puhul ei teatud miks tatuli tagasi Vihurimäele, kuid selle põhjuseks oli Vihurimäe ja Räestapesa elanikele kättemaksmine. Catherine abiellus Edgariga, kuid tegelikult armastas Heatcliffi ning ta ei tahtnud abielluda Heatcliffiga tema päritolu tõttu. Edgar- vihkas Heatcliffi, kuid Catherine pärast üritas ta mitte seda välja näidata, oli natuke armukade. Isabella üritas varjata Lintoni olemasolu Heatcliffi eest, kuid kahjuks see ebaõnnestus tal.
Tundmatu ala- Heatcliff oleks olnud hea ja tark inimene kui teda oleks lapsepõlves armastatud ja hästi koheldud. Cathrinel jäi avastamata oma suurepärane kirjaoskus, temast oleks saanud kindlasti väga hea kirjanik. Edgar oli egoistlik inimene, kes tahtis Vihurimäed omale, kuid see plaan ei õnnestunud. Isabella- armastas Heatcliffi ainult seetõttu, et Cathrine oli Heatcliffi armunud.
7. Millise romaani liigi alla paigutaksid loetud romaani? PÕHJENDA
a) ainestiku järgi
Ma arvan, et tegemist oli armastusromaaniga, sest armastusest ja vihkamisest oli selle raamatus palju juttu . Kirjeldati ka tegelaste tundeid ja elamusi. Kes keda armastas, kes kellega lapse sai jne.
b) kujutamisviisi järgi
Psühholoogiline romaan, sest raamatus oli väga palju kirjeldatud tegelaste emotsioone ja hingeelu. Seda raamatut lugedes, sa teadsid, mida mingi tegelane tunneb või mõtleb.
Fr. Tuglase marginaalid
Tuglas hindab inimeste mõtteid ja tegusi. Inimeste elu võib olla väga ilus kui nad oskavad seda oma elus näha. Tähtis on see, et inimene saaks aru kui ilus on teda ümbritsev loodus ja kui palju head võib tähendada näiteks teise inimese abistamine. Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab , lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas.
A. H. Tammsaare miniatuur
Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma.
V Henrik Ibseni „ Nukumaja “

Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem .
Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks .

Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist.
a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa
I vaatus - Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja räägib.
II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab.
III vaatus- Proua Linde teeb Krogstadile ettepaneku, et nad koos hakkaksid elama. Helmer saab teada Nora saladusest kuid ta annab selle andeks, sest Krogstad tagastab võlakirja. Nora on oma mehes pettunud ning otsustab hüljata oma pere ja asub uut elu elama.
b) koosta kompositsioon Freytagi püramiidi järgi (5-astmeline kompositsiooniskeem).
Sissejuhatus- Kirjeldatakse tegevuspaika. Kohe raamatu alguses tutvustatakse ka kõiki tegelasi. Algus Norat ja tema pere, siis toatüdruku, järgmisena proua Lindet ja doktor Ranki ning lõpuks krogstadi.
Sõlmitus- Krogstad saab teada, et ta vallandatakse pangast ning tema asemele võetakse tööle proua Linde. Krogstad ähvardab Norat, et ta räägib Helmerile, kuidas Nora võltsis oma isa allkirja ja võttis laenu temalt.
Kulminatsioon- Krogstad paneb kirja Helmeri postkasti, kus on see suur saladus üles kirjutatud ning Nora ja Linde üritavad takistada selle kirja jõudmist Helmerini. Õhtul saab aga ikkagi Helmer selle kirja kätte. Helmer on kirja lugedes vägagi imestunud ja kardab oma au ja positsiooni kaotada kui see avalikkusele teada saab. Riidleb Noraga.
Pööre- Proua Linde teeb ettepaneku Korgstadile, et nad koos elama hakkaksid. Krogstad saadab Helmerile kirja koos võlakirjaga, mis vabastab nad sellest suurest häbist.
Lõpplahendus- Nora ütleb, et ta ei armasta enam Helmerit ning ta on 8 aastat elanud vale mehega. Nora otsustab hüljata oma pere ning asub elama iseseisvat elu.

Koosta nii Torvald Helmeri kui ka Nora „mina neli palet“ ehk JOHARI aken (vt TASUB TEADA)
Avatud ala- Torvald sai Aktsiapanga direktoriks. Oli vägagi töökas ning kokkuhoidlik inimene. Nora oli lihtsameelne ja rõõmus inimene. Talle meeldis raha kulutada ning tihti öeldi, et ta on nagu oma isa.
Pime ala- Torvald lukustas tihti ennast oma kabinetti. Näidates, et tal pole aega perega tegeleda, kuna tööd on palju. Nora tahtis alati, et talle tähelepanu pöörataks.
Varjatud ala- Torvaldi jaoks oli töö tähtsam kui pere. Ta tahtis olla edukas inimene. Noral oli üks suur saladus. Kõik arvasid, et Nora oli Itaalia reisiks saanud raha oma isalt, kuid tegelikult oli ta laenanud selle Krogstadilt. Laenu saamiseks oli ta võltsinud oma isa allkirja. Lisaks veel see kui palju oli Nora pingutanud, et seda laenu tagasi maksta.
Tundmatu ala- Torvald oli tegelikult ahne inimene. Näiteks ta ei vallandanud Krogstadi tema mineviku pärast vaid hoopis seetõttu, et Krogstad oli Torvaldile konkurent. Nora oli egoist , sest see, et ta hülgab oma pere oli ainult kasulik temale, kuid suur kahju tema perele.

ANALÜÜSI, kas tegelased Torvald Helmer, Nora, dr. Rank , pr Linde ja Krogstad on muutuvad või muutumatud tegelased?
Helmer- oli muutumatu tegelane. Ta oli terve romaani vältel selline tasakaalukas ja töökas. Helmer oli suhteliselt kinnise iseloomuga, sest tema mõttemaailma oli vähe kirjeldatud.
Nora- oli muutuv tegelane. Romaani algus oli ta lapselik, siiras ja rõõmus. Teda ei koheldud kui inimest vaid ta oli kõigile silmarõõmuks oma hea tuju ja välimusega. Romaani lõpuks oli aga temast saanud hoopis teine inimene. Tal oli nüüd kujunenud oma tahtmine ja maailmapilt.
Dr. Rank- oli muutuv tegelane. Algus oli ta rahulik ja viisakas härra, kuid hiljem kui ta sai teada, et ta varsti võib ära surra, siis ta muutus selliseks ülemeelikuks. Näiteks see kui ta avaldas Norale, et ta teda armastab ja karnevalil olles kui ta oli jube heas tujus.
Pr. Linde- oli muutumatu tegelane. Ta oli heatahtlik ja abivalmis inimene. Alati püüdis abistada Norat nii nõu kui ka jõuga. Samamoodi aitas ta Krogstadi, kellest ta aitas luua uue inimese.
Krogstad- oli muutuv tegelane. Romaani algus oli ta jube ahne ja egoistlik. Ta oli nõus tegema kõike, et ta saaks jääda panka tööle. Ta oli just kui pahatahtlik tegelane, kuid romaani lõpuks sai temast hea inimene. Ta asus elama koos pr. Lindega ja saatis Helmerile võlakirja tagasi. Temas avaldus heatahtlikus ja siirus.

ANALÜÜSI, kes tegelastest on sarnased, kes vastanduvad.
Nora ja Krogstad sarnanesid üksteisele, sest mõlemad olid suhteliselt egoistlikud. Näiteks Nora kasutas oma võimu Helmeri üle, küsides talt raha ja aidates Linde panka tööle. Krogstad tegi aga kõik, et ta saaks jääda panka tööle. Olles valmis lõhkuma Helmeri mainet ja pere.
Nora ja Helmer vastandusid üksteisele. Nora tahtis kogu aeg raha raisata, aga Helmer tahtis raha säästa. Nora armastas oma lastega mängida, kuid Helmer ei pööranud üldse lastele tähelepanu, ainult töötas kogu aeg. Nora ja Helmeri puhul oligi nii, et mõlemal olid omad miinused ja plussid ning nii nad üksteist täiustasidki.

ARUTLE, miks lahkus Nora kodust.
Nora lahkus kodunt, kuna ta tahtis saada täiskasvanud inimeseks, kes on suuteline ise elus hakkama saama. Ta ei tahtnud olla Helmeri nukk, kes käitub kogu aeg vastavalt oma mehe tahtmisele. Lisaks veel nägi Nora, et Helmerile on tema reputatsioon ja au tähtsam kui tema naine. Seetõttu kadusid Noral tunded Helmeri ja laste vastu ning ta arvas, et kõige parem lahendus on see kui ta ütleb oma perest lahti ja alustab täiesti uut elu.
Minu arust oli Nora otsus natuke julm ja mõtlematu, eriti just laste suhtes, kes jäävad ilma emata. Nora küll väitis, et ta oli seda pikalt plaaninud, kuid mulle tundus, et ta tegutses hetke emotsioonidest ning ei olnud oma tagajärgedele mõelnud.

Loetle ja selgita, milliseid teemasid näidendis käsitletakse.
Näidendis käsitletakse raha teemat. Kunagi pidi Helmeri perekond vaesuses elama, kuid nüüd kui ta parema töökoha sai, siis võisid nad juba ka natuke laristada. Tundus, et nende tegelaste jaoks oli raha üks tähtsamaid asju elus. Käsitleti ka pere teemat. Näidendi algus tundus, et see pere on jube õnnelik. Armastav mees ja naine, kellel on kolm last ja ilus kodu. Lõpuks, aga see perekond läks katki ning võib öelda, et alati ei ole kõik nii nagu paistab. Veel käsitleti valetamise teemat. Selgus, et mida rohkem valetad, seda suuremaks sul koorem läheb ning lõpuks tulevad need valed ikka välja.

Leia teosest vähemalt 3 sümbolit, selgita võimalikku tähendust.
Uks- see sümboliseeris Nora lahkumist kodust. Ehitud kuusk - sümboliseeris Norat kui peent daami, kes käis alati ilusti riides. Kirjad- sümboliseerisid kui palju tööd on Helmeril.
Marie Under „ Lageda taeva all“
„Valge leht“
P: Hetk tagasi olnud valge leht on saanud luuletuseks.
S: Igaüks saab anda tühjale paberilehele väärtuse.
„Pihlad“
P: Kirjeldab pihlakamarju.
S: Pihlade punane värv domineerib sügiseti looduses.
„Üksi merega“
P: Kui sa seisad üksinda mere ääres, siis sa saad aru, et sul ei ole mitte mingit võimu mere ees.
S: Meri on midagi imelist, peaaegu nagu Jumal.
„ Sant “
P: Kirjeldab sandi välimust, iseloomu ja elu.
S: Tunneb sandile kaasa, kuna ta elu on raske ja kurb.
„Puhastus“
P: Ära hoia kinni vanadest mälestustest .
S: Ütle lahti oma vanadest halbadest mälestustest ning su elu on kergem.
„Meri on tõusnud“
P: Meri on inimese jaoks ohtlik tapja , kuna üleujutused on ootamatud ja tihti ka öösiti.
S: Meri on võimsam kui me oskame karta.
„Sajab, sajab“
P: Kui väljas vihma sajab, siis pead olema toas nagu laevas , sest igalpool on ainult vesi.
S: Vihmasadu põhjustab tihti meis tusasust ning igavuse tunnet .
2. Marie Underile meeldis kirjutada luuletusi loodusest ja tunnetest. Väga palju oli luuletusi sellistest asjadest, millele me tavaliselt nii väga tähelepanu ei pööra . Näiteks: „Ta laual avatlev ja vastuvõtlik , just nagu ootaks sigitavat sulge“ („Valge leht“ 1927) ja „ Ta karvane kui loom. Suur nina punaneb kesk habet, mis lai põdrasambla vanik“ („Sant“ 1928). Enamus kordi kasutas Marie Under ABAB riimi „Vihur on ähkind, kõik ruudud täis rähma, õhtu on mähkind, silmadki rähma.“ („Laul ei millestki “ 1927), kuid kasutas ka näiteks ABBA riimi „Ei anna unne käest end heitev rauk, tal pimeduses püsti sasis pard: on ümbert varisenud päevasard, ees pärani on tundmatuse auk.“ („Võitlus“ 1930). Kujunditest on kasutanud Marie Under rohkelt epiteete „... imal magus, pisut mõru.“ („Pihlad“ 1929), lisaks veel võrdlusi „...siidlibe ja läikiv kui uss.“ („Sõit hommikusse“ 1927) ja isikustamist „Ees päikese suu on pärani- ta hingeõhk on valgus.“ („Sõit hommikusse“ 1927).
Minu lemmik luuletus oli „Sant“, kuna Marie Under oli suutnud nii hästi kirjeldada ühte santi, et minu arust paremini ei saaksgi. Näiteks „Taob puusa kotis hallitanud kanik, ja korpunud käega ühte kasvand kepp .“ ja „kõik liikmed tema tühja kõhu vangid- maad ligi pilgud- teisiti ei või.“.
3. Ma väga suur luule armastaja ei ole, kuid tavaliselt kui ma luuletusi loen , siis mulle meeldivad kõige rohkem luuletused, mis on AABB riimiga. Ma ei oska täpselt öelda miks mulle just AABB riimiga luuletused meeldivad, kuid ma arvan, et see on sellepärast, et need jäävad hästi meele ja neid on mõnus lugeda.
Marie Under aga kasutas peamiselt ABAB riimi, mida on ka hea lihtne lugeda. Ta oskas päris tabavalt asju kirjeldada ning võrdlusi tuua „mu silmad lahti kui väravad “ ja „vesi see lõhnab kui viin “ („Sõit hommikusse“ 1927). Minu jaoks ei olnud piin lugeda Marie Underi luuletusi, kuna vahel mõne luuletaja luuletused on minu jaoks liiga sügavad ja rasked, aga Marie Underi omad olid üpriski arusaadavad.
II Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus ”
1. Milliseid väljendeid leiad surma, kuradi, põrgu kohta?
Surm - kohendagu viimset vööd
Kurat - Koonukas ja habe itsi, käsivartes rataskaar, mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar.
Põrgu - Lasnamäe
2. Kas Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus” on traagiline või groteskne? Põhjenda.
Groteskne, sest lugu sisaldab endas ebainimlikkust just inimnaha nülgimise näol ja näiteks inimlikkust selles, et Pontius soovib samuti igavikku ehk paradiisi pääseda nagu iga teinegi meist.
3. Selgita ballaadi ideed 3-4 lausega.
Ballaadi idee oli selles, kuidas üks mees peale oma surma tahtis taevasse saada, kuid ta ei saanud. Ta oli oma elu jooksul liiga palju patte teind ning nüüd ta pidi need heastama. Seetõttu pidigi ta kohtuma kuradiga , kes tahtis saada mehe pattud omale ehk karistas seda meest.
4. Sõnasta korrektse sisutiheda väitlausega ballaadi sõnum.
Ballaadi sõnum oli see, et kõik pattud jäävad su hingele ning pattudest lahti saamiseks pead sa tegema midagi head.
5. Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis? Kirjuta vähemalt 150-sõnaline arutlus.
Minu jaoks kõneleb see lugu teise inimese nahakogujast, kui tänapäeva poliitikutest. Kel samuti on rõõm elada tänu teistele. Kui meie lihtsad inimesed, ei töötaks nagu töösipelgad, ei saaks ka nii öelda otsustajad kuskil mugavalt istuda. Tänu alamklassile on võimalik ka kõrgklassi tekkimisel. Kuid kui järgime seda lugu, siis me teame, et need, kel endal südant pole, lähevad põrgusse. Siin puhul ma mõistakski seda just nii, et nende hinged ei pääse igavikku, vaid nad peavad siia maapeale ekslema jääma ning proovima oma halbadest tegudest lahti saama ehk oma kogutud nahad ära müüma. Ja nii kaua me oleme siin, taassünnime, põletame oma eelmiste elude karmad, kui tuua paralleele ida- filosoofiaga . Kõige tähtsam, mis minu arust tuleb meeles pidada ongi, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm. Järgides sellist lihtsat käitumisviisi ei tee me kellelegi haiget, ei ürita me kellegilt midagi saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes , näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema.
III Marie Underi ballaad „ Porkuni preili “
1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega)
Ballaadi idee oli see, et Porkuni preili ootas oma venda sõjast tagasi, kuna vend oli tema ainuke pereliige ja ta hoolis temast väga. Selle pikka ootamise ajal kohtas preili aga ilusat meest, kellega ta abiellus ning seetõttu unustas ta ka oma venna ära. Hiljem kui vend tuli sõjast tagasi, siis see oli Porkuni preili jaoks ootamatu ning tagajärjed olid veelgi halvemad.
2. Mis on autori sõnum? Sõnasta see.
Autori sõnum oli see, et inimesi, keda sa armastad ei saa asendada . Isegi kui sa arvad , et sa seda inimest enam kunagi ei näe, siis tuleb ikkagi teda meelespidada. Antud ballaadis olid ka selle tegevuse tagajärjed valusad.
IV Sonettide analüüs
1. Analüüsi üht sonetti järgmiste pidepunktide abil.
Lõoke
Päev päeva kõrval tegin külaskäike
kui palverändaja ma põlluvoole:
sääl – laulu nägin tõusvat taeva poole,
see oli, värisev ja tuksuv, lõoke väike.
Ah, vaimustusepreester! Rõõmuäike!
Kuis hõiskamise kõliseva noole
ta väsimata pildus päikse poole
kui kirka naeru sätendava läike!
See väike sillerdusi sadav rind ,
ekstaasi kantuna – üks kiidujõgi,
ta rõõmustlema vallutas ka mind
ja mulle suve alles suveks tegi.
Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud,
mull’ avardusid uued, julged elud.
Valge värav
Üks valge lumetee viib alla mäge, A
kus üksik aken heidab väsind leegi – B
Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: B
ei kuulda kuljust, rudisevat rege. A
Tee lõpus valge värav. Salaväge A
mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi B
ma õhtul muud – käin sama teed, ja seegi B
mu ainus käik on kurb, rind valus äge. A
Sa, valge värav keset valget lund, C
kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, D
kuu kummardab su kumeruse üle – E
su taga puhatakse viimset und. C
Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, D
mis avab mullegi su valge süle. E
a) Tõesta, et tegemist on sonetiga!
Koosneb 14 värsireast, värsimõõduna on 11-silbikut ning vastab kindlatele reeglitele.
b) Millise sonetivormiga on tegemist? Põhjenda!
Kasutatud on Itaalia sonetti, kuna see koosneb stroofidest 4, 4, 3 ja 3. Iga värsi pikkus on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Kasutab riimiskeemi abba abba cde cde.
c) Leia riimiskeemid! Märgi teksti!
d) Kuidas jagunevad riimid asukoha järgi? Märgi need tekstis!
2. Selgita kummagi soneti teemat 3-4 lausega.
Valge värav- Sonett räägib teispoolsusest ehk surmast. Kui me vanaks jääme, siis aina rohkem hakkame mõtlema oma surma peale. Valge värava ongi just kui uks taevasse, kuhu me loodame peale surma saada.
Lõoke- Soneti teemaks on leoke, keda luuletaja kohtas põllu peal. Kiidab leokest kui ilusa laulu häälega lindu. Leokese laul on lausa nii ilus, et isegi halvad mõtted asenduvad heade mõtetega.
3. Leia mõlema soneti sõnum. Mõtesta need lahti ning selgita kumbagi vähemalt 3-4 lausega.
Valge värav- Ma arvan, et selle soneti sõnum oli see, kuidas Marie Under kujutab surma. Keegi ei tea milline on surm ja milline on see kogemus. Seetõttu arvabki Under, et vananedes hakkab inimese eluleek järjest kustuma kuni lõpuks vajubki inimene igavesse unne.
Lõoke- Ma arvan, et selle soneti sõnum oli see, et igas pisiasjas võib leida rõõmu ning inimene peaks teadma, kuidas oma halbu mõtteid asendada heade mõtetega. Näiteks mõni inimene vabaneb oma murest nii, et veedab aega looduses linnulaulu kuulates ja võib olla keegi teine leiab lohutust kui saab süüa jäätist. Tähtis on, et sa teaksid mis sind õnnelikuks teeb ning siis ununevad ka mured.
4. Iseloomusta Underi ühe soneti sõna- ja kujundikasutust. Ära unusta pealkirja!
Lõoke- Under on kasutanud epiteete, näiteks: värisev ja tuksuv; uued, julged elud. Lisaks veel võrdlusi, näiteks: tegin külaskäike kui palverändaja. Siis kasutas ta ka isikustamist, näiteks: naeru sätendava läike.
5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna)
Valge värav- Selle soneti ideest oli algus raske aru saada, kuna algus tundus, et see on sonett mingist vanast väravast. Kui ma hakkasin lähenema sellele filosoofiliselt, siis ma sain aru, et see sonett on hoopis millegist muust . Võib olla minu leitud sõnum ei ole see, mida Marie Under mõtles, kuid mulle tundus just, et surmast ja surma ootusest oli selle soneti puhul tegu. Eriti köitis tähelepanu viimased kolm rida, kus ta räägibki, et ta on veel maa peal, kuid peagi on ka tal aeg minna taevasse.
Lõoke- See sonett oli võrreldes „Valge Värav“-ga palju positiivsem ja lõbusam. Mulle meeldis ka selle soneti sõnum, et isegi pisiasjad võivad tekitada sinus rõõmu ja aidata unustada halbu asju. Näiteks kui mul vahel on halb tuju või mõni pingeline olukord on tulemas, siis mulle meeldib kuulata muusikat. Nii ma saan unustada kõik negatiivse ning selle asemele loon ma hoopis positiivsed mõtted.

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 98 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pascal Õppematerjali autor

1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest.
Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu.
...
Sisaldab Mäeküla piimameest; Tõde ja õigus; Vihurimäe; Nukumaja; Maire Underi luuletused

Mäeküla piimamees tõde ja õigus Vihurimäe Nukumaja Marie Under

Sarnased õppematerjalid

docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2

Kirjandus

doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus

õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Mäeküla mõisahärrale Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub

Kirjandus

doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

Raamat lõpeb tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" on tugevam jäi siiski peale mees. Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on

Kirjandus

rtf

Ideekaart

Ideekaart "Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Elumõte ja eluväärtused: Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada. Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel.

Kirjandus

docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägem

Kirjandus

docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass

docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mid

Kirjandus

Rohkem sarnaseid