Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nukumaja lugemisaegsed märkmed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ta peaks oma töökohast ilma jää ?
Nukumajamärkmed
Tegelased:
Advokaat Helmer
tema naine, Nora
doktor Rank
proua Linde
juriskonsult Krogstad
Helmeri kolm väikest last – Ivar , Bob, Emmy
Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja
toatüdruk Helene
ekspress
Tegevuspaik : Helmeri korter
ESIMENE VAATUS
  • Nora saabub koju virna pakkidega
  • Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule
  • Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks
  • Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks
  • Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata
  • Helmerile ei meeldi võlgu võtta
  • Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks,
  • Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja-tähja peale, võrdleb teda äiaga
  • Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema
  • Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas
  • Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla , Nora ei tunne algul naist äragi
  • Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa
  • Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama
  • Lindele meenub, et juba kooliajal oli Nora suur raiskaja
  • Sõitsid kunagi Helmeti heaolu nimel Itaaliasse (arst soovitas), maksis palju, taha Nora isalt
  • Linde kurdab , et pole enam kedagi, kellele elada (vennad suureks kasvanud, ema surnud)
  • Kristine arvates Nora laps, (pms elukogenematu ja sinisilmne)
  • Proua linde uhke, et kasvatas vennad üles ja hoolitses ema eest, Nora uhke, sest päästis Helmeri elu, minnes temaga Itaaliasse ja tegelikkuses ajades ise vajaliku raha kokku, Helmer ei tohtinud teada saada kuidas
  • Nora tegeles ümberkirjutustöödega, unistas juba siis rahast ning rikkusest ja tänapäevani välja, soovis raha saada Helmerilt kasvõi läbi vale
  • Külla saabus juriskonsult Krogstad, kes soovis Torvaldiga rääkida pangaasjus
  • Doktor Rank läks naistega juttu ajama, nimetas Krogstadi hulluks
  • Nora naerab küsides, kas kõik aktsiapanga töötajad peavad Torvaldile alluma nüüd, rõõmus et mehel selline mõjuvõim
  • Nora sõi salaja mandlikooke, kuigi mees seda ei lubanud, sest see rikkuvat ta hambaid, pakkus seda ka arstile ja Lindele, ajades Kristine kaela, et tema tõi selle sinna majja
  • Vaid üks asi mis veel Nora kangesti tahaks ja see oleks mehe kuuldes öelda „ kuradi kurat“
  • Helmer sai Krogstadist lahti, liitus teistega , Nora tutvustas Kristinet, oma lapsepõlvesõbrannat, rääkis mehele, et Kristine tuli tööd otsima, Helmer lubas teda aidata
  • Külalised ja Torvald lahkuvad , tulevad lapsed ja Anne-Marie
  • Nora rõõmus lapsi nähes, lapsed räägivad õhinaga emale, mida teinud olid õues
  • Nora ja lapsed hakkavad peitust mängima
  • Taas ilmub külla juriskonsult Krogstad
  • Krogstad soovis Noraga rääkida, uuris kas Linde sai tänu Helmerile aktsiapanka mingi töökoha
  • Krogstad järeldas, et Noral on mehe üle mõjuvõimu ja tahtis, et Nora veenaks meest, et talle oma töökoht alles jääks , Nora puikleb vastu
  • Krogistad seletab, et tal tööd väga vaja, sest minevikus ajas halba äri ja pank talle kui esimene redeliaste, et endast jälle lugupidavat inimest teha
  • Ähvardab Nora raha saladuse Helmerile ära rääkida (Nora laenas raha Krogstadi kaudu võlakirja vastu, isa kinnitas nii-öelda selle)
  • Selgus, et isa olla paberile alla kirjutanud kolm päeva pärast oma surma (2. oktoobril, kuid suri 29. septembril), tegelikult Nora ei saatnudki võlakirja isale , vaid võltsis isa allkirja jms
  • Krogstad ähvardab, et kui paberi kohtule esitab, mõistetakse Nora seaduse ees süüdi, juhul kui ta peaks oma töökohast ilma jääma
  • Nora valetab mehele, et tema äraoleku ajal ei käinud keegi seal, kuid jääb vahele, sest Torvald nägi Krogstadi väravast väljumas, sai aru mida mees tegemas käis
  • Selgus, et Krogstad oli allkirju võltsinud ja puhtalt pääsenud, Helmeri arvates see ebaõiglane, selline tegevus mõjutab lähedasi ja eriti lapsi, kes peavad vales elama
  • Noral pärast seda hirm laste ees, et rikub ja mürgitab kodu ja lapsed ära

TEINE VAATUS
  • Nora muretseb, kas lapsed ikka temast hoolivad
  • Anne-Marie oli väiksena oma lapse ära andnud, et Norat hoida, kuna tuli niivõrd hea tööpakkumine , mida tal vaja oli
  • Nora kutsus Linde külla appi maskiballi kleiti parandama (veidi rebenenud)
  • Linde arvab, et Nora laenas raha doktor Rankilt ja et neil on armusuhe, tegelikult mitte
  • Torvald ei salli õmblustööd, linde pidi lahkuma teise tuppa
  • Helmer plaanis Krogstadi kohale võtta Linde, kuid Nora püüab teda ümber veenda, et Krogstadile jääks tema koht pangas alles ja Nora saladus suletuks
  • Helmer saadab Krogstadile siiski vallandamise kirja
  • Nora kardab, et Krogstad viib oma ähvarduse ellu
  • Rank saabub külla, kurdab Norale pankrotist, väidab, et sureb ära, Nora püüab positiivne olla, Rank armukade Linde peale, kardab, et proua Linde võtab tema koha seal peres üle
  • Nora tahab Rankile rääkida, mis olukorras ta on ja et ränk aitaks Krogstadi taksitada, usaldab teda kui parimat sõpra
  • Rank tunnistab Norale armastust tema vastu
  • Nora ei taha midagi peale seda teadmist enam rääkida Rankile
  • Nora ütleb: „On ju inimesi, kesa üle kõige armastatakse, ja teisi inimesi, kelle seltsis peaaegu kõige meelsamini tahetakse viibida“
  • Krogstad ei anna Norat üles, aga püüab läbi hirmutamise ja kavaluse oma kohta pangas tagasi saada, paneb postkasti Helmerile kirja, milles sisaldub arvatavasti tõde
  • Linde läheb Norale appi, üritab Krogstadi panna kirja avamata tagasi nõudma , Nora hoidku seni Helmerit kinni, et ta postkasti juurde ei läheks
  • Helmer lubab end kogu õhtuks Norale, kuid soovib ennem postkasti vaadata, Nora takistab teda
  • Hakkavad koos Nora balli etteasteks harjutama, Helmer mängib pianiinot ja juhendab ning Nora tantsib
  • Proua Linde jõuab tagasi, teatab , et Krogstad maale ära sõitnud, naaseb järgmisel õhtul
  • Nora arvutab, et tal on veel 31h elada jäänud
  • Teevad üheskoos õhtusöögi ja peo

KOLMAS VAATUS
  • Krogstad ja Linde said lõpuks kokku, rääkisid omavahel, Krogstad pettunud , et Linde talle kunagi korvi andis raha pärast
  • Linde teeb mehele ettepaneku kokku kolida, sest tunneb end samamoodi üksikuna ja hädalisena nagu Krogstad
  • Linde tunnistab, et kutsus Krogstadi Helmerite juurde esialgu selle pärast, et kiri härrani ei jõuaks, kuid nüüd oli olukord muutunud – proua Linde tahtis, et Helmer kõik teada saaks, Krogstad väga õnnelik
  • Ülakorrusel sai tants läbi ja Helmerid naasid koju Nora vastupanust hoolimata, Linde tõi sealoleku vabanduseks selle, et tahtis sõbrannat peoriietes näha
  • Torvald ja Nora jäävad kahekesti, räägivad ballist, mees teeb oma naisele igasugu komplimente, ihaldab Norat ning soovib taga magada , Nora keeldub
  • Külla saaba doktor Rank, räägivad õhtust ja mõtlevad üheskoos, mida järgmisel maskiballil kanda ja kelleks end kehastuda, Rank võttis Torivaldilt ühe havanna sigari ja lahkus
  • Torvald tõi kirjad ära, saab teada, et Rank hakkab surema, on nukker, kumbki läheb oma tuppa magama ja Helmer võtab ette kirjade lugemise
  • Nora tahab ära põgeneda, et Torvald tema pärast kannatama ei peaks, mees ei lase, nõuab naiselt aru, on väga pettunud, et on sellise kergemeelse naise pärast alla vajunud
  • Torvald tahab asja maha vaikida, õnnelikku abielupaari edasi mängida, aga Norat ta enam laste juurde lasta ei taha
  • Norale tuli Krogstadilt kiri, mille mees ise läbi tahab lugeda, rõõmustab, sest Krogstad saatis võlakohutuse tagasi, kuna ta on nüüd õnnelik, Helmerid on päästetud, Torvald hävitab asitõendid
  • Torvald andis Norale andeks, mõistis et naine tegi seda armastusest, naine vahetab balliriided igapäevaste vastu, väidab et ta tol ööl ei maga
  • Istuvad laua taha ja hakkavad rääkima, Nora kurdab, et Torvald pole teda kunagi mõistnud, nad pole 8 aasta abielu jooksul kordagi tõsiselt asjadest rääkinud, Nora tunneb end kui nukk , kellega mängitakse ja kes majast majja sattunud on, pole end kunagi õnnelikuna tundnud vaid ainult lõbusalt, naine ütleb et peab end kasvatama üksi ja tahab lahkuda Torvaldi juurest
  • Nora tahab selgusele jõuda, kellel õigus on, temal või ühiskonnal , jätab mehe ja lapsed maha, ei armasta enam Torvaldi
  • Helmer: „Keegi ei ohverda oma au selle eest, keda ta armastab“
  • Nora pettunud, et Torvaldil oli selles olukorras hirm enda ja oma au pärast, mitte oma naise pärast
  • Nora ütles, et ei kõlba Helmerile, ei lubanud mehel enesele enam kunagi kirjutada, ainult läbi ime võiks nende vahel jälle midagi tekkida, kuid imedesse Nora enam ei usu
  • Nora lahkubki
Vasakule Paremale
Nukumaja lugemisaegsed märkmed #1 Nukumaja lugemisaegsed märkmed #2 Nukumaja lugemisaegsed märkmed #3 Nukumaja lugemisaegsed märkmed #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martiina Põder Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ibsen Nukumaja
4
docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen

Kirjandus
Henrik Ibsen - Nukumaja
5
docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võ

Teatriõpetus
H-IBSEN--Nora e NUKUMAJA-
10
doc

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine j

Kirjandus
NUKUMAJA
4
doc

NUKUMAJA

Näiteks Linde ohverdas oma suurima armastuse perekonna heaolu nimel. Abiellus rikka mehega, et tal oleks võimalik oma ema ja vendade eest hoolitseda. Nora ohverdas enda hea nime, selleks et saada vajalik raha Torvaldi ravi jaoks. Naised on ohverdanud oma välimust ja riietust, et olla oma mehele meele järgi. On ohverdatud oma vabadus, haridus, armastus, endale raha teenimise võimalus. Noral polnud ka haridust. NORBERT EHK NUKUMAJA 1. Iseloomusta Norbertit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 2. Iseloomusta Helmit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 3. Analüüsi Norberti ja Helmi abielu. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 4. Nimeta põhjused, miks Helmile Linde ei meeldinud. 5. Miks oli Linde kunagi abiellunud? 6. Milles seisnes Norberti kuritegu? 7. Mida ootab Norbert Helmilt, kui mehe süü ilmsiks tuleb? 8. Miks läheb Norbert Helmi juurest ära? 9

12. klass
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning s?

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hinge

Kirjandus
Millest räägib H Ibsen näidendis-Nukumaja
1
docx

Millest räägib H.Ibsen näidendis „Nukumaja“

Millest räägib H.Ibsen näidendis ,,Nukumaja" Kristiina Moosel 11.B H.Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängi

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun