Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks) (5)

A.Puškin. “ Jevgeni Onegin ”
Jevgeni Onegin vs Tatjana
Vladimir Lenski vs Olga
Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on kahjuks oma sõbra tapnud , duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks väga kaunis daam . Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab , et Oneginit armastab.
Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda tundis ja nägi.
Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui lükkas Tatjana armastuse tagasi.
Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatikat. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud.
Tatjana oli vaikse iseloomuga. Armus Oneginisse, saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi. Tatjana oli maalt linna lahkunud, abiellus kindraliga.
Lenski oli noor poeet, õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile.
J.W.Goethe. “ Faust ”
Faust – teadlane, kuradi ettur
Mefistofeles
Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse .
Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma võlujoogi abil, tänu millele Faust armub ühel peol süütusse ja rangelt kasvatatud Margaretisse. Faust hülgab Margareti kuna too hullub peale seda kui on kogemata oma ema liigsete unerohtudega tapnud ning tagatipuks veel uputanud nende ühise lapse.
Mefistoteles tahtis Fausti viia kõrvale tema õigest hingelisest eluviisisist. Kuna Fausil oli maailmast kõrini, siis ta eriti ei kõhelnud. Selle järgselt oli Mefistofeles tema saatja ja alluv. Mefistofeles viis Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust oma kõlblusega oli eemale hoidnud.
Fausti põhjal võib inimese olemust vaadelda kui kahtlevat ja ennast mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner , et too polnud piisavalt süvenenud teadusesse, keda huvitasid ainult saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi.
Ernest Hemingway „Vanameess ja meri“
Saantiago – vanamees
õpilane
Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn. Tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid vanamehe suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi püüavad ja keelasid vanamehega merel käimise.
Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna. Üsna pea püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis , et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi . Olelusvõitluses, kes on tugevam jäi siiski peale mees.
Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga tema ainus kaitsevahend , harpuun, purunes . Paat liikus mehele tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, jäid marliinist ainult luud alles.
Mees jõudis lõpuks randa , kus ta leiti. Ta haigestus ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marliini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas.
A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees“
Katku Villu – ema ja isa Jüri, Katku Neero
Kõrboja Anna – isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi
Kõrboja eestegija Mikk
Liisa ; Leena; Jaan
Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat . Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama.
Eduard Vilde „Mäeküla piimamees “
Mari; Villu; Kremer ; Juhan; Kuru Jaan
Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, ta otsustab Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab, et Mari on küps ja ahvatlev naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma.
Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari teatab , et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese.
Honore de Balzac „Isa Goriot “
isa Goriot - endine nuudlikaupmees
Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane
Vautrin - põgenenud sunnitööline
Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke
Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar.
Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis . Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega . Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus oma tütardesse vägagi hästi. Ta toetas neid rahaliselt. Armastas oma tütreid ja palus, et need teda ikka ja jälle vaatamas käiksid. Kõik, mis ta praegu oma laste jaoks teeb tuleb hiljem samamoodi tagasi. Tütred aga ei hoolinud oma isast üldse. Nad olid oma isa suhtes väga karmid kuna isa ei kuulunud nende ühiskonda- ta ei olnud nii kõrgel positsioonil. Isal käisid nad külas ainult siis kui neil raha vaja oli. Vahel käis mõni teenija raha järel. Kui isa haigeks jäi ei tulnud kumbki tütardest teda vaatama. Nad koorisid ta rahast tühjaks ja ikkagi arvasid nad, et isal kuskil veel suurem varandus on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda .
Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi.
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutusteta“
Paul Bäumer – peategelane
Albert Kropp amputeeritud jalg
Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus.
Leer - armastas reisida ja armastust
Jossef Ben – õppis teoloogiat
Tjaden – armastas kõige rohkem süüa
Haie Westhus – kaevas auke, oli hea omada sõbrana sõjas
Kat – nende ülem, toob alati hea ilma ja hangib head toitu
Kemmerich – tulevane metsamees
Räägib 19- aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei  piisanud . Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise muutusid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju, seepärast arutleksingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas  sõda muudab inimesi.
Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna oma jutustust objektiivseks. Remarque'i sõnutsi on tegu ühe väikese sõdurite salga seiklustega.
Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavamaks ja julmemaks kui varem. Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis.
Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul . Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.
Victor Hugo „ Jumalaema kirik Pariisis“
Esmeralda ; Quasimodo ; Claude Frollo
Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Quasimodo sai narride kuningaks, kuna oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud ja ta ei saanud hästi rääkida . Quasimodo arreteeriti kahtlusalusena naise ründamises, karistuseks 50 piitsahoopi.
Claude Frollo oli Jumalaema kiriku juhataja. Ta oli hea inimene ja ta soovis alati inimesi aidata. Ta võttis Jumalaema kiriku kaitsvate seinte vahele inimesi, kes põgenesid kurja välismaailma eest. Frollo arvas , et Quasimodo peab kirikus olema, sest teda alandati. Arvas,et  Quasimodo ei tohiks kirikust lahkuda, sest siis,  ei kaitse teda enam ei jumal ega Frollo. Frollo nuhtles end sest ta oli teinud pattu - ta armastas Esmeraldat.
Imede Õu  oli koht kerjustele, vaestele ja äratõugatutele. Seal toimusid vargused , mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja.
Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda.  Ta sattus Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. Poomisest võis pääseda, kui abiellub kellegagi Imede Õuest. Esmeralda päästis ta.
Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada . Esmeralda andis Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis.
Shakespeare „ Hamlet “
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Troonile on tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius , keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude 'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad , et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema. Claudius saadab Hamleti Inglismaale käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma , soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata , Gertrude sureb , Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
August Kitzberg „ Libahunt “
Tiina
Mari
Margus
“Libahunt” räägib perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa.
Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema.
Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
August Gailit „ Nipernaadi “
Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial.
Näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad , tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema.
Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks.
Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise , südamete murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, mida rändur tekitab.
Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises talus töömeheks, õhata koske , rikkuda ära Terikeste küla pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe asukoha ja läheb talle järgi.
A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“
Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek
Ernest Hemingway „Ja päike tõuseb“
Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Romaan on pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all.
Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid , ning isegi millestki sügavamalt hoolida . Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi (antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Romaani sõlmpunktiks on fiesta Pamplonas, mis toob peategelaste suhtetesse suuri muudatusi.
Jaan Kross „Wikmani poisid“
Friedebert Tuglas „Popi ja Huhuu“
Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“
Daniel Defoe „ Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“
Jonathan Swift „ Gulliveri reisid“
Oscar Wilde „õnnelik prints“
Franz Kafka „Protsess“
Josef K. ; Huld – advokaat;
Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni
Henrik Ibsen „ Nukumaja ”
Advokaat helmer ; Nora (tema naine)
Doktor Rank (parim perekonna tuttav)
Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna)
Juristkonsult Krogstad (ta oli kunagi Lindega abielus)
Helmeri kolm väikest last
Anne-marie, helmeri lapsehoidja
Helmer on kokkuhoidlik mees ja kellele ei meeldi üldse laenu võtta, kuid ta naine Nora on vastupidi raiskaja. Kunagi oli arst soovitanud Helmeril võtta ette reis lõunasse ja na veetsid kogu aasta Itaalias, ning kõik arvasid et raha said nad Nora isa pärandusest, kuid tegelikult oli Nora laenanud selle Krogstadilt. Ühelpäeval tuli nendele külla Proua linde ja Dr. Rank, Helmer oli just saanud aktsia panga direktoriks ning Proua Lindel oli vaja tööd, siis pakkus Nora välja et Helmer võtaks ta enda juurde tööle Krogstadi asemele ja Helmer oli nõus. Krogstad saab sellest varem teada ning palub Noral oma mõjuvõimu kasutada ning paluda et Helmer ei laseks Krogstadi lahti ja kui ta ei suuda teda ümber veenda siis räägib ta ära et Nora on võlakirja võltsind, ta võltsis oma isa alkirja ja kui Krogstad selle paberi kohtule esitab siis mõistetakse Nora seaduse järgi süüdi. Kui Nora Helmerit veenda püüab et ei laseks teda lahti siis Helmer laseb ta ikkagi lahti. Noral ja Helmeril hakkab maskipidu ja Nora palub et samal ajal kui nad peal on Linde veenaks Krogstadi ümber ja nõuaks kirja tagasi postkastist ilma et Helmer seda lugenud olesk. Linde hakkab rääkima Krogstadile kui õnnelik ta oleks kui see töö jääks temale ja Krogstad tahabki kirja ära võtta kui Linde keelab teda. Helmer läheb oma postkasti vaatama ja leiab seal Ranki visiitkaarti koos musta ristiga ning kirja Krogstadilt, kus seisab kogu tõde kirjas ja Helmer saab väga kurjaks Nora peale ning ei luba enam tal lapsi kasvatada. Helmar hävitab mõlemad tõendid ning annab Noral oma ägestumise andeks, kuid Nora ei armasta enam, sest Helmer oli temaga mänginud nagu nukuga ja läheb kodunt minema oma lapsepõlve koju.
 Lydia Koidula „Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola“
Ikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu
Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu   perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik , mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid  Maie vastuseks on kindel  EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. 
Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel  otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule.  Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa  Peetrile ärilist nõu – müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu.  Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja  kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja .  Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või  Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja  annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast.  Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust . Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta.
G. Flaubert „Madame Bovary “
Emma
Härra Bovary
Emma luges noorena palju romaane ja nende abil fantaseeris ta põnevast ja romantilisest elust kõrgklassis, kuigi ta ise oli pärist tavalisest mõisahärra perekonnast. Abielludes noore Bovary’ga, lootis, et pääseb keskklassist, et koos mehega nad pürgivad paremasse seisusesse, aga kõik juhtus sootuks teisiti. Tuli hoopis välja, et noor Bovary soovis oma unelmate naisega head ja rahuliku elu. Veel suurema tõuke oma fantaasiaid realiseerida andis ball, mille korraldas üks jõukas markii. Saades aru, et tõenäosus oma unelmad täide viia on väike, langeb Emma tihti masendusse, kuni nad esialgsest kohast minema kolivad. Et kuidagi moodi tunda ennast kõrgklassile lähedal, lasi Emma Charlesil pidevalt hea koguse raha raisata naisele, et too saaks kõik, mis ta tahab. Kuigi see rahuldas Emma vajadusi vaid mingiks ajaks. Ta leiab pidevalt oma mehes vigu ja ei saa enam aru, kuidas ta sellise mehega abielluda sai. Ka oma tütre vastu käitub Emma mitte-emalikult, vähese ema-instinkti tõttu. Et elu põnevamaks teha, on raamatu jooksul Emmal kaks afääri teiste meestega abielu kõrval. Need kahjuks mõlemad lõppevad tänu Emma liiga suurele romantilisusele ja fantaseerimisele või lihtsalt tüdimusele. Kuna peategelane elab oma poolfantaasia ja poolreaalses maailmas, ei suuda ta lõpuks enam kontrollida oma enda elu ja sündmustega, millega ta on hakkama saanud.Sisemise segaduse ja võime endaga toimetulemise puudus, viivad nii kaugele, et Emma sooritab enesetapu.
Oscar Wilde „ Dorian Gray portree“
täiuslikult kaunis noor džentelmen Dorian. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei suuda leppida, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!”
Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm , teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane ´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Kui Dorian järgmine kord oma portreed vaatab, avastab ta, et paheline julmus oli inetanud ta suu peeneid jooni ja teinud ta pilgu kalgiks. Tema anumist oli kuulda võetud.Portree muutub, aga Dorian jääb nooreks ja ilusaks.
Kui Basil Hallward Doriani juurde tuleb, et ta südametunnistusele koputada, torkab Dorian ta surnuks. Kuritegu ei avastata. Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised.
Damien Lewis ja Mende Nazer „ Orjatar “
Noor nuubialanna Mende Nazer jutustab loo oma orjapõlvest, mille sündmused ei leidnud aset mitte kahesaja aasta eest, vaid tänapäeval, 21. sajandil. Ja mitte kaugel Aafrikas, vaid meie naabrite juures Euroopas
Waris Dirie ja Cathleen Miller „Kõrbelill“
Tõsieluline jutustus vaesest kirjaoskamatust tütarlapsest Waris Diriest, kes põgenes masendava elu eest Aafrika kõrbes ja kellest tänaseks on saanud rahvusvaheliselt tuntud supermodell. Ta elab New Yorgis . Samas reisib Waris maailmas ringi ÜRO erisaadikuna, sõnaosava ja kirgliku inimõiguste advokaadina.
Norma Khouri „ Kaotatud au“
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias
Dalia oli noor ilus moslemineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannadel on aga keelatud katoliiklastest meestega suhelda. Ehkki Dalia ja Michaeli vahekord oli siivus, ning ehkki nad segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja otsustas oma perekonna au päästa.
Norma Khouri kirjutas selle raamatu oma sõbranna Dalia mälestuseks. Sellega juhib ta maailma tähelepanu aumõrvadele, mis on Jordaanias tänini laialt levinud.
Wensley Clarkson „Orjatarid“
Tõsilood orjusest 1990. aastatel
Orjus on inimestevaheline suhe, mille korral on ühel isikul teise elu, vabaduse ja vara üle täielik, piiramatu võim. Ka 1990. aastatel ja tänapäevalgi on orjus endiselt olemas. Kogu maailma niinimetatud tsiviliseeritud ühiskondades kuritarvitatakse orjatare, kusjuures ohvreid koheldakse sõnulkirjeldamatu julmusega. Tööorjad ja seksiorjad võivad olla ka alaealised, kelle nende vanemad on maha müünud, et ülejäänud perele raha hankida.
Paulo Coelho „ Alkeemik “
Santiago Matamaros
inimese suurima tarkuses - oma südame kuulamisest ja eneseleidmisest.
Lahkus kodust, kuna ei tahtnud saada preestriks. Kui Andaluusia karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja - Alkeemiku.
Poiss töötas aasta otsa ja tal läks hästi, sest ta mõtles kristalli müümiseks välja huvitavaid asju(nt. Kristalli seest tee joomine) Peatudes sai poiss tuttavaks tüdrukuga, kelle nimi oli Fatima ja ta hakkas teda armastama. Kui ta pidi teele asuma, tegi ta seda raske südamega, poiss lahkus koos Alkeemikuga. Alkeemikult õppis poiss oma südant kuulama ja tundma Maailma Hinge ja rääkima Maailma Keelt.
Poiss sai selgeks, et Alkeeemikud näitavad, et kui püüame olla paremad, kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber. Poiss pidi teekonna lõpetama üksi, olles nördinud, et teda on kolm korda paljaks röövitud. Ta jõudis püramiidideni ja asus kaevama ning leidis kirstu vanade Hispaania kuldrahadega ja vääriskive. Ta jõudis järeldusele:” Elu on tõepoolest helde sellele, kes elab oma Loo järgi.”
Paulo Coelho „Zahiir“
Ühel päeval avastab kuulus romaanikirjanik, et tema sõjakorrespondendist abikaasa on ta ilma ühegi ilmse põhjuse ja selgituseta maha jätnud. Kuigi kirjaniku töid saadab üha suurem edu ja ta ellu saabub ka uus armastus, halvab painav mõte naise kummalisest kadumisest ta mõtted lõpuks jäägitult. On ta röövitud, väljapressijate küüsi langenud või lihtsalt tüdinenud pikaajalisest abielust? Kadunud abikaasa ja omaenese elutõdede otsingud viivad mehe Prantsusmaalt Hispaaniasse ja Horvaatiasse, kuni lõpuks avastab ta end Kesk- Aasia troostitult nõiduslike maastike keskelt. Veelgi enam – otsingud viivad teda üha eemale turvalisena tundunud maailmast, juhatades edasi täiesti tundmatutele radadele, õpetades omakorda mõistma armastuse olemust ning inimsaatuse kõikvõimsat väge.
Paulo Coelho „üksteist minutit“
Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame.
Maria on veendunud, et ei leia kunagi tõelist armastust ja on kindel, et armastus on midagi kohutavat, mis võib põhjustada ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib tüdruku Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. Pöördepunkt saabub ja tagasitee iseenda juurde algab hetkest, kui Maria kohtub ühe noore kunstnikuga.
Margus Karu „ Nullpunkt “
aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksinda rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista. Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama .