Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte. (0)

Kirjanduse kodutöö
Andres Mõttus
Kirjandus3
Mäeküla piimamees
1. Kirjelda tegevust 7.lausega
Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla.
Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer , talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat , kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema.
2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi.
Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik pakkus küll talunikule soodsat tehingut, kuid ei olnud ka sellest tulu.
Kõrvalprobleemid olid need et taluniku majanduslik olukord ei paranend selle tehinguga, ja teine see, et marile ei meeldind et mõisnik teda kasutab. Ja lõpus tahtis mari mõlemast lahti saada.
3. Sõnasta 4 poolt ja 4 vastunäidet ning kaalu neid. A) Kas kremer oli omakasupüüdlik B) Kas prillup hoolis marist.
Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna lubas talunikul kasutada oma maad ja riistu nii kuidas talunik soovis.
Mõisnik ei olnud omakasupüüdlik kuna ta ei sundinud Maril midagi teha mida ta ei tahtnud,kuigi mõisnikul oli selline õigus.
Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta rentis Mari mõisnikule armukeseks.
Talupoeg ei hoolinud Marist kuna ta ei armastanud Marit ja elas temaga koos sellepärast et lastel oleks mõlemad vanemad. Nii oli vanasti kombeks.
Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna tegi lepingu selleks et Mari endale saada.
Mõisnik oli omakasupüüdlik kuna teadis et piimatööstusega rikkaks ei saa, kuid tegi ikka talunikuga lepingu.
Talunik hoolis Marist kuna hoolitses Mari eest väga ilusti niikaua kuni nad olid abielus.
Talunik hoolis Marist kuna ta hakkas lõpuks kahetsema seda lepingut.
4.Iseloomusta Mari olemust ja käitumist.
a) Mari sa hästi läbi mõisnikuga. Kuid Mari suhtus mõisniku kui sõpra aga mõisnik suhtus Marisse kui armukesse. Marile ei meeldind muidugi mõisniku juures käia aga käis ikka.
b) Mari ja talunik abiellusid ainult sellepärast et Siis sai Mari kasvatada oma surnud õe lapsi ja taluniku lapsi. Kuna mari oli nii noor siis oli talunik pere sissetuleku allikas. Ja nii oli neil lihtsam koos hakkama saada.
c) Mari oli pahane taluniku peale, et ta sellise lepingu tegi. Kuid tegi kõik mida ta pidi lepingu järgi tegema. Kuid mitte sellepärast et endale meeldiks või et mõisnikule meele järgi olla,vaid sellepärast et talunikule vastumeelt olla kuna ta teadis et talunik kahetseb tehingut.
d) Mari oli lastele maguoma ema. Kuigi lapsed teadsidet ta ei ole õige ema, siiski pidasid nad Marit emaks.
e)Marile ei meeldinud üldse see et mehed olid pere pead sell ajal ja naisi kasutati nagu esemeid siis. Mari hakkas pidevalt vastu sellel ja tegi palju asju omapead ja selleks et meestele mitte meele järgi olla.
5. Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited
a)Taluniku traagika põhjused olid kehv majanduslik seis, tänu tehingule e saanud naisega läbi, mõistis et Mari on väärt naine ja hakkas kahetsema tehingut kuid lõpp oli ikka see et ei olnud sellest lepingust kasu, taluniku majanduslik olukord ei paranend aga tänu tehingule jäi naisest ikka ilma.
b) Mina ei saa öelda, et kas mõisnik oli heategija või kurjategija . Rohkem oli ta isekas ja omakasupüüdlik. Võib liigitada kurjategija alla.Kuna ta tegi lepingu talunikuga, et saada Mari endale. Teades ise et piimatööstusel nagunii hästi ei lähe kuid tegi ikka selle lepingu, muidugi oma kasuks.
c)Loomulikult oli see asi kuritegelik kuna tegu oli ju inimkaubandusega. Talunik vahetas Mari mõisniku maa ja tehnika vastu. Keegi Mari arvamust ei küsinud ju.
d) Psühholoogsust oli seal teoses küll. Näitas kõige paremini taluniku arenemist . Just õigete asjade väärtustamist. Näitas seal ka Mari eneseväärikust ja julgust meestele vastu hakata. Et naine ei ole kaup. Mõisnik on koguaeg tark ja kaval olnud tal tähtis ainult tema ise.
Tõde ja õigus 1.osa
1. Kirjelda 7 lausega teose põhisündmusi.Tegevus toimub väikses küla mida nimetatakse vargamäeks. Jutt käib seal teoses põhiliselt kahest talust. Peremehed on seal Andres ja pearu, Pearu talu nimetati oru taluks või siis ka tagapereks. Andrese talu oli mäe talu või siis eespere. Jutustatakse seal nende kahe talu tegevustest ja omavahelistest sõdimistest. Raamatu nimi on kooskõlas selle teose tegevusega . Andres ajab seal koguaeg oma tõde taga raske töö ja vaevaga, aga pearu jääb alati tänu oma kavaluse alati õigeks.
2.Kas järgmised väited on tõesed või valed. Argumenteeri
a) Andres armastas tõesti Krõõta, kuna Krõõt sünnitas talle lapsi. Andres ei peksnud kunagi Krõõta. Ta hoolis Krõõta tervisest nii palju et palus lausa jumalat. Oli isegi valmis loobuma oma kaua oodatd pojast, Peaasi et Krõõt ellu jäääb. Kuid nii see ei läinud.
b) Krõõt ei olnud väga iseloomutu inimene,kuna ta armastas ja hoolitses laste kui ka Andrese eest väga. Talle ei meeldinud inimesed kes ei saa lastega läbi. Ta ei lastnud ennast teistel mõjutada. Alati kui tal oli mingi arvamus siis ta ütles selle väljajaseisis selle eest. Ning oli tema ka väga hoolikas, töökas ja tubli naine Andresele.
c)Mari oli Andresele õige naine. Mari hoolitses andese laste eest peale Krõõda surma väga hästi. Raske oleks olnud leida paremat perenaist nii väikses külas. Mari hoolitses ka Andrese eest väga hästi, näiteks siis kui ta Andrese jalga kinni sidus kui too kukkus. Mari oli nii ametis Andrese talus perenaiseks olemisest et ei olnud enam aega oma mehega olemiseks. Lõpuks tegi Mari mees Juss enesetapu kuna mari oli Andrese juures koguaeg.
d) Andres oli julm mõnes mõttes. Vahel peksis ta oma naist Marit. Kui ka oli pidev töö mis teda julmaks tegi kuna ta ei näinud enam kui raske on näiteks Maril koduste töödega hakkama saada. Arvas et ainult temal on raske. Julmusele andis kaasa ka pidev võitlemine naabertalu peremehega.
e) Sauna Madisel teenis kaht isandat mõnes mõttes. Üldjuhul oli Madis andrese juures sulaseks . Aga näiteks kui Andres oma tütre Liisi kodust väja viskas kuna see pearu pojast paksuks jäi ja sauna elama asus, siis läks Madis Pearu juurde sauna elama ja sulaseks. Kuid oli ikkagi rohkem Andrese poole hoidev. Ja Andres oli ikka see kõige õigem isand.
f) Pearuoli südamlik oma pere suhtes. Armastas oma lapsi ja naist. Hoolis väga nii Krõõdast ja Marist. Kuid Andrese suhtes oli ta väga kiuslik ja egoistlik tahtis koguaeg Andresele halba ja endale head. Kõike mis ta tegi tegi omakasupüüdlikult arvestamata teiste kahjudega. Seega ei olnud Pearu südamlik inimene.
g)Vargamäed ei armastanud keegi. Sealsed maad olid kehvad. Andres ise on mitu korda öelnud, et hea meelega läheks oma isa kodukohta tagasi. Kui Andrese poeg kroonu läks siis ütles temagi, et ei ole üldse kindel et ta tagasi läheb. Vargamäel olid ka ju kõik naabrid üksteise vastu kiuslikud. Ainult Pearule või seal meeldida kuna tema soov oli saada kogu vargamäe endale.
3.Võrdle Andrese ja Pearu iseloomulikke jooni ja võrdle neid kui peremehi . Sama asi ka Krõõda ja Mariga.
a) Andrese iseloolulikud jooned on töökus, sihikindlus, ausus õigste nõudmine. Pearu iseloomulikud jooned olid omakasupüüdlikus, kiuslikus, kavalusja lihtsameelsus .
Ning nende erinevused ongi selles et Andres on aus ja töökas aga Pearu on kaval sahkerdaja ja võtab kõike kergelt ja pealiskaudselt.
Üldjuhul on Andres ja Pearu suhteliselt sarnased peremehed. Mõlemad teevad rasket tööd et harida põllumaid et teenida sellega elatist. Mõlemad hoolivad oma perest . Ei kannata kumbki seda, et kui teisel paremini läheb. Lati on mingisugune rivaalitsemine üksteise vahel. Kui oli vaja mindagi koos teha siis see üldjuhul tulemust ei andnud kuna kunbki ei taganenud oma mõtetest ega nõustunudteise omadega. Mõlemal oli alati visioon mis ainult endale kasu toob. Kuigi nende iseloomud on väga erinevad siis peremeestena on neil samad sihtmärgid ja seega on nad peremeestena väga sarnased.
b) Krõõda iseloomulikud jooned on heasüdamlikus, hoolivus , töökus jaarmastus. Mari iseloomulikud jooned on töökus, hoolivus, rõõmsameelsus, ja jutukus.
Erinevused on neil see et Krõõt on enesekindel ,aus ja julge. Mari on aga lihtsalt jutukas kuid ebakindel ja arg.
Krõõt ja Mari perenaistena on natukene erinevad kuid on ka vägapalju sarnasusi . Krõõt oli väga töökas armastas lapsi ja Andrest tegi kõike et oma pere hästi elaks ja kõik õnnelikud oleks. Tal oli alati igas asjas oma seisukoht ja oli väga enesekindel kuid oli ikkagi truu Andresele ja tegi mis tema soovis. Mari armastas küll lapsi väga ja hoolitses Andrese pere eest sama hästi kui Krõõt, kuid ei armastanud ta andrest. Perenisena ei ole Mari eriti ustav kuna ta jättis oma kallima tahaplaanile et Andrese laste eest hoolitseda, kuniks Mari oma mees Juss enesetapu tegi. Peale seda Hakkas ka Mari väga eeskujulikuks perenaiseks Andrese talus. Aga Mari ja Andrese vahel õiget armastust ei tekkind kuna Mari hakkas süümepiinu tundma Jussi enesetapu pärast.
c) Tammsaare hindab Andreses töökustja tugevust, Pearus sihikindlust ja järjepidavust, Krõõdas heasüdamlikkust ja enesekindlust, Maris emalikkustja töökust.
4.Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga .
Andres oli küll heasüdamlik aga liigse rivaalitsemise käigus ununes tal kõige tähtsam mis on pere. Andres oli rohkem ametis rivaalitsemisega Pearuga kui hoolitsemisega oma pere eest. Ei tulnud tal aru ka siis pähe kui Krõõt suri Mariga läks asi sama rada edasi.
5. Arutle kuidas hindasid Pearu, Andres ja Hundipalu Tiit haridust.
Tiit oli väga haritud mees ja suhtus haridusse väga positiivselt. Andresel endal küll haridust ei olnud kuid julgustas oma lapsi õppima ja suhtus haridusse positiivselt. Pearu ütles küll, et kui keegi kooli läks, et läheb hobusevargaks õpiima, kuid ei keeland oma lastel õppimist.
6. Analüüsi Indreku olemust. Indrek oli väga tagasihoidlik natuke eraklik, kuid ka jonnakas. Ta ei viitsinud mängida ega joosta koos teiste lastega. Parema meelega oli indek kuskil omaette õppimas või lugemas. Indrek tahtis saada targaks kuna ta õppis pidevalt ja talle meeldis see. Ema oli Indreku jaoks kõige tähtsam nad ei saanud küll koguaeg hästi läbi pidas siiski Indrek ema kõige tähtsamaks. Indrek oli aus ja alati ka rääkis tõe välja. Kuna tema jaoks olid ka tähtsad prioriteedid tõde ja õigus.
Vihurimäe
1. Kirjuta sidus 7 lauseline üldistus teose põhisündmustest.
Raamatu peategelasteks on Heathcliff ja Catherine . Lõpu poole tuleb ka peategelaste hulka Catherine tütar. Teos on üsna hirmuäratav,traagiline ning kurva sisuga. Teos räägib sellest, et kuidas kunagi Heathcliff Vihurimäelt minema aeti. Ning kui ta suureks saades rikkaks sai tuli ta tagasi vihurimäele, et kõigile kätte maksta ja vihurimäe endale saada. Lõpuks see tal ka õnnestus, kuid enne seda oli palju verevalamist, traagikat ja kurbust teistele. Teos on jutustavas vormis.
2. Sõnasta sisutihedalt teose probleemi.
Heathcliff tuleb kätte maksma oma mineviku eest, et teda vihurimäelt minema aeti ja selle eest, et ta ei saanud olla koos oma armastatuga.
3. Analüüsi Heathcliffi nelja aspekti kaudu. Bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne ja kujundlik .
Bioloogiline- Heathcliff oli väike vaene orb või siis leidlaps, kes kasvas üles Vihurimäel niikaua kuni ta sealt minema aeti. Aga kui ta suureks sai siis olita väga edukas ja teistest kõvasti parema väimusega. Pikk ja tugev.
Psühholoogiline-Heathcliff oli väga õel ja kättemaksu himuline. Lapsepõlves koheldi teda halvasti aga kui suureks sai hakkas tema teisi halvasti kohtlema. Maksis kätte kõigile kes talle halba oli teinud.
Sotsiaalne- Heathcliff ei saanud kellegagi läbi. Lapsepõlves oli ta juba tülikas laps. Ja suureks saades oli väga julm ja kättemaksu himuline tegelane. Ainuke kellest ta oli kunagi hoolind oli tema armastatu Cathrine. Temaga ei saanud keegi läbi kuid kardeti ja austati teda.
Kujundlik- Hea välimusega jõukas mees kes meeldis naistele, kuid ise ta ei hoolind millestki muust kui ainult kättemaksust.
4. Analüüsi Heathcliffi nelja tüüpi suhtegruppide järgi.
Suhe loo jutustajaga- teos on tehtud vormis kus lugu jutustab naabri teenijatüdruk Heathcliffile. Temaga on Heathcliff alati hästi läbi saanud ja ei ole tema suhtes mingeid kättemaksuhimusid. Teeniatüdruk on üks väga väheseid kellega Heathcliff läbi saab.
Suhe iseendaga- Ta on väga julm ja enesekindel inimene. Ta ei hooli mis teistest saab või mis tagajärgi võib olla tema kättemaksul. Ta hoolib ainult iseendast ja oma armastatust Cathrinest.
Teiste tegelastega läbi saamine- Külarahvas kartis ja vihkas teda. Läbi ei saanud ta kellegiga peale naabertalu teenijannaga.
Ümbritsev maailm- Maailm on tema jaoks väga negatiivne. Ta ei näe mitte kuskil midagi heaad ja ilusat . Ainuke eessmärk temal on kiusata Vihurimäe elanikke.
5. Iseloomusta Cathy ja Haretoni suhteid.
Ei saanud Cathy Haretoniga läbi alguses. Kuid kui aeg edasi läks siis hakkas tasapisi Cathy Haretoni armuma.
6. Mina neli palet ehk johari aken
Heathcliff.
Avatud ala- Oli väga kättemaksuhimuline. Otsis kättemaksu et ise õnnelik olla. Armastas Cathrine.
Varjatud ala- Kogu külarahvas kartis teda kui ta Vihurimäele tagasi tuli suurena .
Pime ala- Tema suurim elumõte oli olla koos Cathrinega
Tundmatu ala-ei tea keegi milline ta oleks olnud kui teda poleks vihurimäelt ära aetud .
Cathrine
Avatud ala- Heathcliffi armastatu kaunis naine.
Varjatud ala- Lapsik
Pime ala- Tahtis kahte asja.Saada jõukaks ja olla Heathcliffiga.
Tundmatu ala- Suri ära. Ei tea tundmatut ala.
Edgar
Avatud ala- Vaikne ja jõukas inimene
Varjatud ala- memmekas
Pime ala- Armastas oma naist kuid ei näidand seda.
Tundmatu ala- Kartis et naine jookseb Heathcliffi juurde. Kuna tal ju ilus ja hea välimus.
Isabella
Avatud ala- Samamoodi nagu ka vanem vend Edgar oli ta vaikne ja jõukas
Varjatud ala-memmekas
Pime ala- Armastas Heathcliffi
Tundmatu ala- Ei tea mis elu oleks tal ilma Heathcliffita olnud.
7.Millise romaani liigi alla paigutaksid loetud romaani.
Ainestiku järgi .
Seda võib lugeda kui armastusromaan kuna lugu räägub palju armastusest. Aga minu arust on see rohkem tragöödia, kuna peategelane on jõhker ja halastamatu.
Kirjutamisviisi järgi.
Psüholoogiline. Kuna see jutustab peategelase ja teiste hingeelust.
Proosa Lühivormid
Tuglase marginaalid. Kuidas mõtleb Tuglas inimesest.
Tuglas motleb inimesest väga mitmepalgeliselt. Tema jaoks on inimene ilus, armas, kole ja hirmus . Ilus on kogu elu kui ilusalt teda elada. Sünd, elukäik kõik muu ja isegi surm. Kuid kole ja hirmus on inimeste juures nende ahnus . Teame ju et kõik sõjad ja rahutused tekivad üldjuhul ahnusest või siis lihtsalt inimesed on lollid ja see on Tuglase meelest inimeste juures kole ja hirmus. Viimases tekstis muidugi on kõik positiivne kuna kummardab inimesi kes hävitamise asemel hoopis ehitama või taastama hakkab.
Tammsaare miniatuur. Sõnasta miniatuuri idee.
Miniatuuris tahetakseselgitada, et ei ole mõtet kättesaamatute asjadega unustada kättesaadavaid asju mida meil just vaja on. Poiss hakkab taga ajama kättesaamatut liblikat talludes nii ära kõik kättesaadavad lilled mida ta tegelikult siia noppima tuligi. Ühesõnaga kõigepealt võta mis võtta annab ja ales siis võid mõelda kättesamatute asjade peale.
Draama
Nukumaja
1. Sõnasta korrektselausega romaani põhiprobleem.
Lugu rägib ühest naisest Nora -st, Kes avastas üks hetk et tema elu on aind välja mõeldud illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann.
2. Mida tead kompsitsioonist.
a) kompositsioon vaatluste kaupa
Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu.
Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud.
b) Freytagi püramiid.
Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor
Rank , proua Linde ja juristkonsult Krogstad .
Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta.
Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust.
Pööre- Läbi suurte valede saab ikkagi lõpiks Helmer teada nora laenust.
Lõpplahendus- Helmer on väga vihane Nora peale selle laenu pärast, Kuid tahab ikkagi et Nora tema juurde jääks. Kuna nora on tal hea hüpiknukk, kuid hiljem Nora ikkagi lahkub mehe juurest.
3.Johari aken Helmeri ja Nora kohta.
Helmer
Avatud ala-Mees on jõukas ja ilusas abielus. Aus ja enesekindel.
Varjatud ala-Nõudis koguaeg täpsust ja korda. Ning meeldis Norale dikteerida mida ta tegema peab.
Pime ala- Üritab olla hea mees ja pereisa.
Tundmatu ala- Ei ole teada mis oleks saanud kui oleks Nora tema juurde jäänud.
Nora
Avatud ala-Aktiivne, lõbus ja igati tore naisterahvas .
Varjatud ala- Ise lapsik. Ja laseb mängida endaga nagu nukuga
Pime ala-Saab lõpuks aru et temaga mängitakse ja käsutatakse.
Tundmatu ala- Ei tea keegi mis Norast sai kui ta mehe juurest ära läks.
4. Analüüsi kas tegelasedon muutuvad või muutumatud.
Nii Torvald Helmer, dr. Rank, pr Linde ja Krogstad olid selles teoses väga muutumatud isikud, kuna kõik ajasid koguaeg oma asju samamoodi edasi. Ainult Nora muutus, alles siis kui oli saanud aru et ta mees kasutab teda mängunukuna. Nora mõistis lõpuks, et elu võib ka muud moodi elada ja ise otsustada mida ta teeb või mida mitte, ning lahkus oma mehe juurest, et ise elama hakata.
5. Analüüsi, kes tegelastest on sarnased, kes vastanduvad.
Sarnased olid selles loos kõige rohkem Helmer ja Krogstad kuna nad teegutsesid järjekindlalt ja ikka et oma eesmärki saavutada. Erinevad olid seal Helmer ja Nora Nora oli lõbus ja heatahtlik inimene kes mõtles koguaeg teistele, endast hoolimata. Helmer oli aga väga omakasupüüdlik. Mõtles koguaeg ainult endale ja käsutas ka norat nii, et tal endal hea oleks.
6. Miks lahkus Nora kodust.
Nora lahkus kodust kuna lõpuks sai ka tena aru, et Helmer kasutab teda nukuna, dikteeris, et midaNora tegema pean ja nii edasi. Nora sai aru, et elu võib ka teisiti elada, ehk siis alustas oma elu kus ta sai ise mõelda ja otsustada, et mida ta teeb või mida mitte.
7.Loetle ja selgita, milliseid teemasid näidendis käsitletakse.
Ausus- Nora valetas oma mehele koguaeg laenu kohta.
Armastus- Helmer armastas Norat hoolimata tema valedest.
Raha- Siin teoses oli raha see kurja juur. Raha oli vaja, tuli laenu võtta aga mees ei tohtinud teada ja sealt need jamad hakkasidki.
8. Leia teosest vähemalt 3 sümbolit, selgita võimalikku tähendust.
Nukumaja on selle teose kõige suurem sümbol. Kuna Nora elas Helmeri majas nuku elu.
Rohkem väga sümboleid ei leidnud. Aga mis ma siit teosest välja lugesin oli see, et valel on lühikesed jalad. Üks vale põhjustab teise ja nii need valed suuremaks lähevad. Ja vahele jääd ikka lõpuks. Ja Helmeri koha pealt. Ära mängi teiste inimestega kui sa ei taha, et sinuga mängitakse.
II Loe läbi Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus ”
1. Leidsin selliseidasju surma, kuradi ja põrgu kohta nagu: Teise ilma uksel , nähtamatu kubjas ja maa alt mees.
2. Kas teos on traagiline või groteskne .
Minu asrust on see teos groteskne. See on ikka väga imelik tekst,välja mõeldud ja raskesti aru saadav.
3. Sõnasta balladi idee 3-4 lauset.
Idee seisnes selles,et ära tee teistele mida sa ei taha, et sulle tehakse. Elu ajal korjas teiste nahku maha, aga eijõudnud neid müüa. Sellepärast piinleski ta nahku müües põhimõtteliselt põrgus.
4. Sõnasta korrektse sisutiheda väitlausega ballaadi sõnum.
Igaüks peab maksma oma tegude eest õiglast hinda.
5. Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis?
Ka tänapäeval on asi samamoodi nagu selles balladis jutustab. Kõik halb tuleb ringiga sinu juurde tagasi ja ka kõik hea tuleb ringiga sinu juurde tagasi. Selles mõttes, et kui teed kellelegi midagi halba, kuritegelikku või midagi, siis ei jää sa ilma karistuseta. Siin teoses pontus nülgis nahku teiste seljast mis ei ole teiste suhtes inimvääärikas ja selepärast saadetigi ta taeva väravate tagant tagasi otse põrgusse. Nii on ka tänapäeval, et kui näiteks varastad kellegi tagant siis mingi aeg tehakse ka sulle midagi halba. Nii lihtsalt on see karma teooria mis toimib ka tänapäeval.
III Loe läbi Marie Underi ballaad „Porkuni preili “
1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega)
Ballaad räägib kuidas preili oma venda igatseb ja ka sellest kuidas ta üht meest armastab. Ballaadi idee seisneb selles, et armastust on raske takistada. Sa võid ju seda keelata igat pidi aga see jääb ikka kestma.
2. Ei ole võimalik lahutada seda mis on loodid koos olema.
IV Sonettide analüüs
Vali kaks sonetti
1. Analüüsi üht sonetti järgmiste pidepunktide abil.
Ekstaas
Ah! toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,
ma iial pole kaaluv ega kaine .
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
a) Tõesta, et tegemist on sonetiga!
Sonetil on alati 14 rida. Ühes reas on 11 silpi.
b) Millise sonetivormiga on tegemist? Põhjenda
Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3).
c)abba,abba,cddc,ee
d) Kuidas jagunevad riimid asukoha järgi?
Riimid asuvad värsirea lõpus ja riimub lõpusilp.
2. Selgita kummagi soneti teemat 3-4 lausega
Ekstaas
Teema seisneb selles et keegi on koguaeg joovastuses elu ilust ja olust. Meeldib elu ilu. Elab nii suurkujuliselt nagu oleks elu kohe läbi. Tunneb rõõmu nagu oleks koguaeg viimne hetk.
Sina ütled
Räägib armastusest. Suhte puudustest ja tunnetest. Räägib kui raske on üksteisest lahti lasta.
3. Leia mõlema soneti sõnum. Mõtesta need lahti ning selgita kumbagi vähemalt 3-4 lausega.
Ekstaas
Teema sõnum on see, et tunne elust rõõmu nii kaua kuni elad . Kui ise oled elust ekstaasis ja oled positiivne, siis on ka elu sulle ilus ja armuline .
Sina ütled
Sonetti sõnum räägib sellest, et kui raske on olla eemal oma armastatust. Ja räägib kui raske on lahti lasta inimesest keda armastad.
4. Iseloomusta Underi ühe soneti sõna- ja kujundikasutust.
Ekstaas
Riimid on muidu ilusad ja on tore lugeda või kuulata. Aga minu jaoks on väga raske aru saada tekstist kus on mingid suvalised sõnad ritta seatud. Mitu korda lugedes sain aru. Muidu toreda mõttega ja ilusti kõlavad riimid.
5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna)
Sonettid on kirjutatud mingisuguses tundepuhangus. Need on kirjutatud kiirelt ja rõõmsameelselt. Igal sonetil on oma mõte ja mõte on alati suhteliselt positiivne. Palju on kasutatud kujundlikku kõnestiili. Miskipärast räägivad sonetid tunnetest alati, nagu elus midagi muud ei olekski. Aga muidu raskesti mõistetava sisuga sonetid. Kuid ilusad riimid.