Nukumaja analüüs (0)

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS
TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen
TEOSE PEALKIRI: Nukumaja
TEOSE ŽANR : Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir
ILMUMISAASTA: 1879
1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus , ametid, eraelu, tervislik seisund jt.
võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid)
Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust , sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägematult populaarsuses ja austuses ühiskonna silmis ning ei läinud ka kaua kui ta määrati ta Norra Rahvusliku Teatri dramaturgiks ja jätkuvatel aastatel töötas ta Norra rahvus teatris senikaua kuni oli oma väljapaistvas sotsiaal kriitiliste teoste pärast sunnitud eksiili ning elama asus ta kirjunikuna Saksamaal ja Itaalias.
Peajooned ta töös on rahvuslikkuse ideed, tegelased kelle käitumist juhivad sõlmituspunktid minevikus, jõuline sümboli kasutus,tõeline proosadialoog ja tahe olla inimese ning ühiskkona pingeliste suhete teemal diskusiooni tekkitaja.
Ibseni draamakirjanduslik kogutoodang koosneb 25 näidendist ja loomingut võib jaotada kolme perioodi. Esimeseks on romantilis-rahvuslikud värssnäidendid mis on mõjutatud Skandinaavia mineviku ainelisest värssdraamast, ehki tegemist on näidenditega on Inbsen neid mõelnud olema ennekõike lugemiseks. 1870ndatel hülgas ta värsivormi mis ei sobinud realistliku kunstiillusiooni ja algas uus realistlike probleemnäidendite periood. Ka „Nukumaja“ pärineb sellest perioodist. Avalikustatud teosete ühiskondlike probleemide rõhutamine ja vastuolulised portreed ja suhetevõrgud innustasid toetajaskonna hulka ja šokeerisid konservatiivset lugejaskonda. Kolmas periood ehk sümbolistlikud nägemusnäidendid kujutasid endas ette muretsevate tegelaste isiklike väljakutseid, mitte niivõrra sotsiaalseid probleeme nagu varem. Keerulised suhted keerlevad peategelaset ümber mis kipputab hävitama kaasinimeste õnnevõimalusi ja lõpuks ka protagonists enese püüdlused. Peale selle koondab igalugu üks suur katusümbol ja Ibsen loobus solioloogist ehk tegelaste poolt tegevuse vältel valjuhäälselt kõrvalmärkuste tegemisest nagu ei toonud ka tegelased kuuldavale oma tegutseismotiive.
Ibsenil aga ei muutunud läbi ajastute kindlad elemendid näiteks remarkid- massivne mahukas mööbel oli alati ta tseenides, et toonitada tegevupaigale lasuvat raskuse ja konservatiivsuse vaimu. Veel loob Ibsen iga karakteri omaette isiksuses, kelle käitmune ja loomus on seotud päritolu või keskkonna mõjust ta arengul ja vaadetel . Selliste rõhkude ja võtetega lõi Ibsen kirjutamismudeli mis oli eeskujuks paljudele hilisematele realitslikutele kirjanikele, ka proosa vorims hakkasid näitekirjanikud oma teoseid looma ka just Henrik Ibseni eeskujul
2.Teoses toimunud sündmustiku aeg, koht ja ajaloolised/ ühiskonnakorra tegurid.
19. sajandi keskpaik Norra, kas Oslo või Bergeni linn. Ühiskonna tegureid mingeid räigeid ei olnud, majandus kasvas, rahvastik kasvas ehki toimus massiline väljaränne Ameerikasse. Norra oli aga Rootsi kuninga all kuid peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia .
5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Nora - Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev.
6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
Torvald Helmer - Nora abikaasa- Töökas , kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees.
Doktor Rank - Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse.
Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
Juriskonsult Krogstad - Kunagi allkirju võltsinud ja ühiskonnalt laita saanud Helmeriga samas pangas töötav keskealine mees, oma seisukohas kindel võitlusvaimuga mees, teab, et tegi kunagi vea kuid ei lase ennast sellepärast heiutada, olukorra vajadusel sümpaatne.
Anne Marie- Lapsehoidja kes oli ka Norale ema eest, ustav ja usaldatav kuju
Toatüdruk Helena - Kuulekas, mitte oma nina toppib perekonna asjadesse liigselt.
Emmyt, Bobit ja Ivar- Helmeri ja Nora lapes, Ivar kõige vanem kuid kõik väga noored, alla 7 aastased.
7. Põhisündmused , süzee
Esimene vaatus
Tulevad jõulud Helmeri perekonnal on möödunud kitsad ajad ja saavad sellepärast mugavalt ennast tunda, seda enam, et Torvald on kõrgendatud pangas juhi kohale. Helmeri perekond on nagu igateine sellel ajastul, nähtavalt on võim ja raha mehe käes mida Nora talt nuruma peab. Nora aga väikseid tempe iseseisvalt teeb, nagu mandlikooke linnast tules sööb, ehki Helmer selle vastu on vaieldes, et tood rikkuvad hambaid. Siis tuleb külla neile Proua Linde, Helmer palub, et Nora ütleks vajadusel, et teda pole kodus kuid selleks ei olnud tollel hetkel vajadust. Linde ja Nora pole üksteist pea 10 aastat näinud. Linde kohta oli lehe kirjutatud, tal oli mehest kas lahkunud ja mees oli kõik ka lapsed talt võttnud või mees oli surnud- igatahes Nora ei soovinud egoistlik olla ja tahtis kuulata kõike mis Lindal kosta on, siiski ei suutnud ta hoida endas rõõmu rääkida Lindele milline õnn ja raha neil Helmeri kõrgendusega sülle on kukkunud. Siiski ei püsinud jutt Linde kohta ja Nora sai rääkida veel kui Linde komenteeris, et nagu vanasti on Nora endiselt kerge raha kulutama, et tegelt on ka nemad pidanud raskusi kannatama ja Nora ise on pidanud ka tööd tegema, käsitööd ja tühja-tähja kui Torvaldi vana tääkoht küllalt sisse ei toonud, väljavaateid ei pakkunud ja Torvald haigeks jäi, nii, et pidid Itaaliasse minema puhkama või arstide nimel ootaks Torvaldit surm. Reis läks maksma 4800 krooni mille ta oli pärinud oma just samal ajal surevalt Papalt. Linde aga oma seletab enda probleemi kuidas tal on alati tööhimu olnud, et oleks kedagi keda aidata kuid kuna nüüd lapsed suured ja ema ilmast lahkunud pole tal kellegi eest või jaoks töötada. Nora lubab Helmerit veendma ja lubab Lindele pangas töökoha muretseda. Kuid jutt hetkeks siisni kuumeneb kui Linde väidab, et Nora ikka päris hästi ei ole muret pidanud tundma ega vaeva elus nägema, selle peale Nora on kohe valmis vastu vaidlema ja paljastab, et raha millega nad Itaaliase sõitsid on laenatud kuna Papat surmavoodis ei saanud ta sellise muregea vaevata. Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on pidanud tegema lõikeid majahoiu eest kõrvale pandud rahast, ostma endale moekate riiete seast siiski kõige odavama ja tänu jumal, et kõik ta seljas oivaline välja näeb, et miskit Torvald pole kahtlustanud. Samas on ta teinud ka salaja majas ennast ööseks lukutaha pannes ümberkirjutamistöösi ja tundud end päris hästi, nagu mees tööl. Sisse astub ka Jurikonsult Krogstad kes lausub naisteel, et on siin kuivades töö asjus ja hakkab astuma Helmeri kabineti poole. Kui mees on lahkund lausub Linde, et tunneb meest kuid enamat ei räägi.
Siis tuleb Helmeri kabinetist Doktor Rank- Helmerite suur suur sõber kes nende juurest igapäev külasatb ja end nende majas väga hubaselt tunned . Kolm inimest hakkavad juttu ajama ja Linde seletab ka talle, et on siin tööd otsimas, sest elma peab ja jutt läheb doktro Ranki peale, sellest kuidas ka tema on pettunud , et ühiskond survestab elama. Räägib ka, et inimene kes just Torvaldi kabinetti läks, ehk Krogstad on üks juurteni rikkutud kuju. Peale selle süüakse mandleid ja on ka huvitavaks juhtumiks see kuidas Nora ütleb Kuradi kurat- miski mis teisis hämmastama paneb, sest see on tollel ajastul päris äärmusliku ja vandenõulik keele kasutus.
Sisse astub Helmer ja Lindet tuvustatakse Helmerile ning räägitakse ta visast töövaimust ja Helmer vastab, et on tulnud õigel ajal ja on võimalik positsiooni pakkuda. Siis Helmer vabandab ennas, et minna linna asju ajama ning koos temaga väljuvad ka teised jättes Nora koju esikusse kust just väljast lumest mängimast naasevad lapsehoidja Anne-Marie ja Nora ning Torvaldi kolm last. Lapse hoidja saadab ta kõrval tuppa kus ta on temale kuuma kohvi valmistanud ja hakkab ise hoogsalt lastega tegelema- siis mängima peitust. Lõbu jääb lühikeseks kui esikusse ilmub Krogstad kes palub Noraga paar sõna rääkida. Nora viib lapsed kõrval tuppa ja rahustab neid, et võõras mees ei tee mammale haiget ning sulgeb siis ukse.
Krogstad on tulnud halbade tahetega, esiteks manipuleerib ta Norat tunnistama, et nagu tema kogemustest kõigil abielu meestel nii ka Noral on mõjuvõimu oma mehe otsuste üle ja ka tema märkas Lindet ning lauasb nagu Liden ka Noral, et tunnevad üksteist ja samas on ka tema kahtlused nüüd selged, et Linde jaoks tõenäoliselt ta vallandatakse. Räägib ka veel lühidalt oma loost kuidas ta halva tembuga hakkama sai ja ühiskond teda siis sõimas ja temasse halvasti suhtus- kuid oma sirguvate poegade nimel üritab ta taas jalule saada ja ühiskonna heakskiit tagasi võita, selle redeli esimeseks astmeks oli ta koht seal pangas ning nüüd teda sealt tõugata taas porisse tahetakse. Kui Nora kaebab, et ta ju on maksma tasapisi laenu tagasi toob Krogstad välja oma trumbi ehk võlakirja lepingu ja seletab detailselt selle sisu ja eriti pööab ta tähelepanu allkirjale mille pidi andma Nora isa. Kuid kuna kuupäevad isa surmal ja allakirjutamisel ei klappi siis on selge, et Nora on allkirja võltsind ja ta seda ka tunnistab ning seletab taas ta raskest situatsioonist. Kuid Krogstad arendab oma lugu edasi, et teda on ju pettetud ja see millega tema hakkama sai ei olnud kuritöö skaalal ei suurem ega halvem ning seaduse järgi (mida Nora ei mõsita, et kuidas on oma pere päästmine seaduse vastane kuid Krogstad vastab, et seadus põhjust ei küsi) kui paber kohtusse viia mõistetaks Nora süüdi. Krogstad võttab asjad kokku sellega, et kui teda veel kord välja tõugatakse võttab ta Nora endaga ja lahkub .
Lapsed naasevad kuid šokis Nora saadav nad oma tuppa. Üritades oma mõtteid mujale viia kuuse ehtimisega siseneb tuppa Helmer kes on suure kuhja pabereid toonud linnast. Helmer küsitleb, et kas siin just käis keegi ja kohe Nora vale peale oskab seda väljakutsuda ja teab ta, etKrogstad käis teda palumas tema eest kostma ning rõhutama, et tema ’lõoke’ ei tohi valetada. Sii räägib ta kuidas Krogstad omal ajal allkirju võltsis ja kuidas team atmosfäär tööl talle halvasti mõjub ning on plaanid ta lahti lasta. Veel jätkab ta üldisemal teemal kuidas selline süüst teadlik inimene on needetud, et peab alati olema valelik ning silmakirjalik ja kui jube mõju sel on lastele. Toob veel lõppude lõpuks esile, et pea kõigl valedel eluteedel inimestel on olnud paha ema. Siis lubab Torvald ehk kuldümbrikus raha ehk kinkida jõuluks Norale ja lahkub ise oma kabineti tööle. Nora on suurenevas šokis ja saamatuses- kodu ära rikkuda, lapsed mürgitada- kui toatüdruk tuleb pärima kas lapsed võivad teda näha ütleb Nora mitte mingil juhul ja hakkab oma peas eitama seda mis teda ees ootab.
Teine vaatus
Nora kõnnib närviliselt ringi üritamas leida tegevust. Talle teatama tuleb lapsehoidja, et on leidnud maskeraadiriiete kappi homse õhtuseks balliks. Kuid riided on veidi lahtised ja neid tueleb parandad. Lapsehoidjalt pärib ta veel laste kohta ja lapsehoidja räägib, et väiksed harjuvad kõigega. Veel saame teada kuidas Lapsehoidja on olnud ka Norale ema eest ja kuidas ta enda võsu pidi ära andma ja Nora ei heidaks meelt kui peaks andam oma lapsed ka jäädavalt talle kasavatada, sest ta on hea ema. Esikusse ilmub Linde ehamatades Norat kes miskit kehva ootas. Lindele tutvustab ta oma kostüümi probleemi ja niidi ning nõelaga asub Lidne abivalmilt toda parandama. Töö ajal jutut rääkides saab Linde teada, et Rank põeb selgrootiisikust ja nendest väikestest asjadest inimeste kohta teab ta kuna omades kolme last käivad nii mõnedki kikis kõrvadega prouad tema pool juttu ajamas. Proua Lindel tekkivad omad kahtlused selle kohta kes oleks võinud nii suure summa Norale laenata ja paari selgitava küsimuse tulemusena lausub ta välja, et pole vaja teeselda Noral kuna ta teab, et Rank selle raha andis. Nora ärevalt lükkab jalamaid selle arvamuse tagasi ja õigustab, et tal ei oleks kunagi pähe tulnud kuid hakkab siis mingit kahtlast jama ajama, et kui ta küsiks siis oleks ta päris kindel... ning Linde nõmedalt kõike lause lõppe oma mehe selja taga valetamisega seob. Kuid Linde ei peatu seal ja tõuseb mures püsti ning küsib, et kas Noral on kõik korras kuna ta käitub kuidagi tesitmoodi. Jutt aga jääb pooleks kui Torvaldi tulekut oli kuulda ja Linde saadeti koos lapsehoidjaga kleiti kuskile mujale õmblema, sest Torvald ei salli rätsepatööd.
Nora otsib Torvaldid heakskiitu, et ta tema tahtmise järgi teeb. Kuid Torvald naljatades teab, et Nora tahab lihtsalt ilus väljanäha kõigi ees ballil . Hakkab oma tuppa minema kuid siis looduslikus kontekstis tuues ennast esile kui hüpplev orav juhul kui Helmer järeleandlik on hakkab tal palumma mida Helmer kahtlustab, et Nora hakkab anuma. Ehk Krogstadi töökohal hoidmine. Torvald pead seda uskumatuks, et tema nüüd tegutsema peab kuna Nora on mõtlematu lubaduse andnud tema eest kosta. Nora küll jätkab, et tee seda enese ja laste pärast ja toob esile, selle, et Krogstadil ühendused lehes kes võivad paska rääkida neist ja Helmer leiab selles seose Nora isaga kellest samuti kirjutati sõimu lehes. Veel Helmer mainib, et ei saa lasta ennast oma personali ees naeruväärseks lasta teha, sest allub oma põikpea soovidele. Krogstad, ehki on töökas teeb talle piinliskust kuna on üks nesit nooruspõlve tuttavatest kelle üle häbi tunnakse ja nii siis peab ta minema kuna teeb pangas ta elu talumatuks. Kui aga Nora seda konflikit väiklaste kaalutlusteks nimetab on jutul lõpp ja Helmer käsutab toatüdruku kohale ja ulatab talle kirja ja raha, et ametlikult kirjastada Krogstadi vallandamine. Nora reageerib uluvalt . Helmer kinnitab Norale, et andestab ta kartuse mis temale solvav oli ja uhkustab, et ta on mees kõik mis tuleb enda peale võtma. Lahkub oma kabineeti ning Nora hirmust meeletu lihtsalt seisab, teades, et Krogstad ON võimeline oma hoolimatuses valmis vastavalt käituma.
Siseneb Dr.Rank ja Nora tervitab kuid soovitab mitte hetkel Torvaldi juurde minna kuid tal endal on küll alati aega leida tne jaoks. Rank räägib, et tal läheb elu allamäge ja ta palub Noralt, et kui ta oma suremis algamisest märku annab postkaardiga millele on margitud must rist siis ärgu ta Helmerit teda vaatama lase, sest ta teab kuidas Torvald vihkab kõdunenvaid asju. Nora see jube jutt ei meeldi ja kutsub Ranki võimatuks kuid Rank ei mõista, kuidas peaks kui surm käega katsuda on. Rank jätkab oma hala ja Nora mõistvalt kaasa noogutab kui jube ja ebaõiglane on, et isa hedonistliku elueest peab tema oma selja haigusega kannatama , ei saa ise ise proovida kõiki neid maiuseid nagu šampus ja austrid ning trühvlid ja, et temast ei jää märki siia maailma maha- ka Helmerite kodus ununeb ta taas ja Nora ning Helmer leiavad uued tutvused . Nora kosutab, et ta ei tohi surra ja neid jätta. Lõpp depresiivsele jutule aga saabub kui püüdes tuju tõsta hakkab Nora oma kostüümi näitama, peale seda küünla valguses komenteerib Rank, et ei kujuta ette mis oleks temast saanud kui ta ei oleks siia majja sattunud ja kui tasakesi Nora hakkab rääkima hiiglaslikust teenest mis tõestaks Ranki suurt sõprust kuid kõhkleb selle väljasaamisega arvates, et aitab toob päevalgele (kuu valgele), et Helmer ei ole ainuke ke son valmis Nora eest surema ja, et ta aramstab teda nii siis ükskõik mis oleks see asi mis Nora tahab öelda- temale on kõige kindlam ja usaldusväärsem- Rank soovib teha ükskõik mida, et lahkuda siit ilmast teadmisega , et on aidanud oma armastsust, parimate hetke selleks ei leia. Nora liigutatult noomib, et ta ei oleks pidanud seda ütlema ja Rank on ise kerges hämmeldses, et kas ja kust kui siis Nora teab? Igatahes vahet ei ole, sest Rank on rahul, et Nora teab, et ta ihu ja hingege at akasutuseson- hakkab nururma teadma mis see suur soov on. Kuid nüüd misi pärast Nora on veendudnud, et ta ei tohi teada-iialgi. Toatüdruk aga segab vahele ja ulatab mingi kaardi mille peal Nora ehmub- kui Rank küsib milles asi siis Nora seletab, et see on ta uus tellitud kleit millest Torvald ei tohi midagi teada ning see rahuldab Ranki kui see saladus mida Nora peab. Nora soovi peale läheb Rank Torvaldi kabinetti ja garanteerib Norale, et seniakaua kuni oma saljase kleidiga Nora tegusteb, Torvald välja ei pääse. Toatüdruk selgitab, et mees ei lahku ning jah ta sisenes tagaukse kaudu ja ei lahku enne kui saab prouaga rääkida. Nii siis Nora kes peas ikka korrutab, et see ei või sündida läheb Krogstadi juurde esikuse kohtuma .
Nora heidetud oonis käsib Krogstadil kähku teha kuid Korgstad rahulikult räägib, et Nora tõenäoliselt teab, et ta lasti lahti ning, et ta teeb kompromissi kuna tal ehki on väljapressija ja advokaat tal on siiski südant. Kui Nora teda väljakutsub seda näitama tema kolme väikse lapse eest siis Krogstad vastab aga mis tema lapsest saab. Lõpuks juõuab ta oma uue kokkuleppeni, et raha mida Nora oleks välja maksnud või mida Helmer oleks maksun ta ei taha, vaid nõuab ameti kõrgendust ja kohta pangas tagasi teades, et piuksuja mees nagu Torvald teeb seda. Nora küll ähvardab kuid asjatult ja kainelt palun Krogstad Norale mitte rumalusi teha ka Helmerile ta nõuetega kiri kätte anda. Nora vaatab talle keeletult otsa.
Ahastuses jookseb Nora tagasi elutuppa kus Linde kostüümiga on ja hämmeldub saades teada, et Krogstad on see kes raha laenas Norale. Nora palub, et Linde oleks tunnistaja kui ta ise peaks hulluks minema, et see kõik on tema süü. Nuttvale Norale ütleb Linde, et ta läheb Krogstadi juurde kuna oli aeg kord kui Krogstad tema eest oleks ükskik mis teinud. Võtes Noralt ta kaardi leiab Linde, et Krogstad elab ju siin samas nurga peal ja ta asub teele, et Noraga kokkulepitult teha niimodi , et Nora Helmerit järmise päeva lõpuks postkastist eemal hoiaks ja Linde veenaks mingil põhjusel Krogstadi oma kirja tagasivõtma.
Kabinetist on kuulda sama Helmeri häält kes on Nora häiritud tooni pärast veidid elevil positiivsel moel muidugi kuan arvab , et Nora on proovimas oma uut kleiti slega. Kui Nora lõuks ukse avab leiab ta aga, et Nora ei ole midagi erilist selga pannud nagu Rank teda oli ette valmisatnud. Rank vabandab, et tema sai sellest niimodi aru aga juu ta eksis. Nora väidab, et enne homset ei tohi keegi teda täies hiilguses näha ja Nora soovib- lausa nõuab-,et Torvald tema eest hoolitseks ja ta mingit rutiini ja Tarantella tantsu aitaks harjuatada homse balli jaoks ning mitte postkasti vaataks mis võiks ta mõtteid ja kesendumist Nora peale segada. Et ikka kindlustada eemale hoiak lööb Nora paal khlavvi Taratina esimestest taktidest ja kinnitba, et ta tõesti kardab mingi viltus sammu teha suure rahvamassi ees ja ennast häbistada. Jätkab Nora huilas tantsimine samal ajal kui Rank mängib klaverit ja Helmer korrigeerivaid märke kisendab mida aja viitmiseks Nora kuulda ei võtta. Helmer märgib, et püha jumal, Nora on ikka kõik unustanud ning hakkab taas Nora nurumise ja oma kaitsetuses meelitama Helmerit teda õpetama, juhendama. Linde on ka vahepeal tagasi tulnud ning Nora loeb ta näost, et Krogstad ei olnud kodus- mis selgitas ka ta reisi pärasedi riideid . Ülejäänud õhtu käib rõmsas meeleolud- toatürdukult paluakset tuua šampust ja mandlikooke. Helmer haarab Nora pihast ja on õnnelik, et ta ’hirmunud’ lõoke tagasi. Hiljem Linde vahetab paar sõna Noraga omavahel ja Linde uuesti lausub, et Krogstadi pole kodus nin ta jättis märkme talle kohe teda näha kui tagasi jõuab. Nora aga teeb lugejale imeliku ütlemise, et seda ei oleks pidanud ta tegema, Linde ei oleks tohtingu midagi takistada, õigupoolest on selle ’ime’ ootamine siiski suur rõõm .
Kolmas vaatus
Järgmisel ööl kui Nora ja Helmer peol on istub Linde nende majas lehitsedes mugavalt küünlavalgel raamatut. Siis tuleb Krogstad ja teatab , et sai Linde kirja ning hakkavad sii sotte selgeks rääkima. Algul Krogstad ei saanud aru mis siin rääkida on- tema vaatenurgast andis südametu naine mehele hundipassi ja kõik. Kuid Linde vaidelb vastu, et tal oli kaks last kelle eest hoolt kanda ja surev ema ning ei saanud lubada endale ootama jääda Krogsatdi ebamääraseid tuleviku väljavaateid. Siis lausub, veel, et sai alles täna teada, et pangas hakkaks ta Krogstadi asendama. Järgnevalt pakkub ta siis välja kuna Krogstad on end merehädalisena kujutanud olla koos temga koos sel uppuval laeval- elades temaga koos ja tehes tema eest tööd. Krogstad on alguses ebausu , arvates, et see on eskaleeritud naisterahva suuremeelsus , kes tahab ennast ohverdada. Kahtleb ka veel, et kas lihtsalt ei ürita Linde oma sõbrannat päästa . Linde avaldab aga arusaama, Krogstadi staatuse kohta ühiskonnas ja vannub, et kes end kord on pidanud ennast teie pärast müüma, see teist korda enam nii ei tee. Kui Krogstad aga tahab uuest rõõmsast meelest tagasi võtta tolle kirja mis postkasti oli sokkutanud peatab teda Linde kes seletab, et tood kaks peavad omavahel asjad selgeks rääkima. Krogstad kiidab, et pole ennast kunagi nii õnnelikuna tundnud ja lahkub ootama õue, sest Linde peab veel midagi tegema kuid Krogstad peab ta siiski koju saatma . Linde lausub paar austavat sõna selle kohta, et kodu ja in imesed keele jaoks tööd teha, sellest peab tõesti kinni haarama - samal ajal on väljaspoolt kuulda Nora ja Helmeri häält.
Nora kes vingub, et oleksid võinud kauem peol olla ja purjus Helmer jõuavad koju ning kohtavad Lindet imestuseks, sest kellaaeg on ju nii hilja . Linde seletab, et tahtis nähe Norat ta täies hiilguses. Korraks lahkub Torvald teise tuppa, et süüdata valguse jaoks paar küünalt. Sel lühikesel ajal teatab Linde Norale, et rääkis Krogstadga ning Nora peab oma mehele tõtt ütlema. Nora vastas, et eeldas toda. Helmer naaseb ja ulatab Lindele tolle kudumistöö koos enda arvates hea nippiga kududa vasaku käega ja tõmmata paremaga. Linde soovib pererahvale head ööd ja lahkub.
Helmer komenteerib, et Lindega tegelemine oli tüütu ja hea, et ta nüüd minema hakkas. Helmer aga ise tunneb end reipana kuid Nora aaretult väsinuna ning tahab magama minna. Helmer kiidab ennast, et tal oli õigus ja juhei- siis pätib Noralt kas too pani tähele kui lõbus täna Rankil oli. Nora ei pannud eriliselt, kuid nähes kuidas Torvald teda vaatas tundis enanst ebamugavalt ja palus tollel lõppetada. Helmer üritades saavutada oma eesmärgi päris kas ta ei tphi siis oma kõige kallimat VARANDUST vaadata ja Nora pahandas, et ärgu Torvlad temga niimodi täna rääkigu. Siis räägib veel Helmer, et ta ei pane Norat tähele peol kuna see tekkitab temas ärevust, et nad on kui noored armastajad ja keegi ei aima mis nende vahel toimub. Kogu öö on ta ihaldanud Norat kujutades neid kui noore paarina kui Helmer viib Norat oma kättel laulatuselt esimest korda koju ükus nad on vaid kahekesi- sellised mõtted lõid Helmeri vere keema . Nora aga tõrjus, et ei taha täna õhtul seda kõike ja see jättis Helmeri arusaamatusse, et kas ta mitte pole Nora mees. Kuid mõtisklemisesks aega ei jätkunud, sest helises uksekell . Sisse astus Rank kes ütles, et kuulis kodurahva hääli ja siis kohe sisse tahtis tulla. Helmer rääkis, et Rank näis ennast päris mugavalt tundvalt peol ja Rank koos Helmeriga nõustusid, et joogi poolised olid suurepärased. Nora komenteeris ka, et Torvald jõi väga palju. Rank pidas seda õigeks, sest miks mitte pärast hästi kasutatud päeva endale lõbusat õhtut lubada, kuid tundes enale kaasa ütleb, et aga mina kahjuks tihkan. Nora küsib siis teadusliku uurimise kohta ja Helmer on üllatunud, et Nora teaduslikest uurimistöödest räägib. Rank ütleb, et tulemused olid head nii arstile kui ka patsiendile ja see täitsa kindel teadmine nii sii miks ei oleks võinud ta endale lõbusat ööd lubada. Nora nõustub, et Rank tegi õieti. Kuidagi nihkub jutt järgmisels maskiballile ja Rank soovitab Noral minna ise endana, Helmer leiab, et see on tabavalt öeldud . Rank aga viskab nalja, et ise tuleb järgmisels maskiballile kui nähtamatu, veel meenud, et tegelt tuli külla ju sigarit paluma. Helmer suure heameelega pakub talle ühe ja Nora paeb selle põlema. Soovib siis pererahvae aitüma kõige eest ja lahkub.
Nora ehmatuseks hakkab siis aga Torvald postkastiga asekldama ja eliab, et keegi on murtud juuksenõelaga käinud üritamast siise pääseda, Nora kiirelt pakkub välja lapsed ja see vastus rahuldab Helmerit. Kirjade pada sees leiab ta ka kakas kirja Rankilt ning juu vist too need lahkudes sinna sokkutas. Torvald pani tähele, et ühel nesit on jube must rist nurgas nagu teataks oma surmast ja Nora ütles siis, et täpselt nii asjad ongi. Helmer leinab siis oma vaest sõpra ja räägib, et vahest soovib, et ka Norat ähvardaks selline suur hädaoht, et ta saaks kõik kaalule Nora eest panna ning võttab Nora ümbert kinni kuid too rabeleb end lahti ja kurjustab, et loegu juba oma kirjad läbi. Helmer aga vastab, et ei mitte täna õhtul, täna tahab ta koos oma naisega olla. Nora aga noomib, et mõteldes sellele, et ta sõber sureb vä? Helmer nõusutb, et see vapustas neid mõlemaid ning, et kosuda peak nad mõlemad magama minema- soovib siis head ööd ja jätkab kirjade lugemist. Samal ajal teises toas Nora tuigub metsikult ringi mõtteldes oma laste peale, kui kohutvas see kogu situatsioon on ja sellele, et Krogstadi kiri on hetkel Helmeri käes.
Ei lähe kaua kui Helmer karjatab, Nora üritab meele heites välja pääseda majast nuttes, et Helmer ei pea teda kaitsma samal ajal kui Helmer nõub kas see on tõsi? Siis hakkab ta pärima kas Nora teab millega ta on hakkama saanud, Nora vastab, et teab küll ja mõistab nüüd paremini kui kunagi varem. Jätkab Helmeri oiged ja enesehaledus-oo kui hirmus on see, et 8 aastat on Nora ta silmarõõm kurjategija. Siis heidab ta endale ette, et ta oleks pidanud teadma, et nii juhtub, sest ka isa oli Noral kergemeelsete põhimõttedega ja nüüd olevat Nora kõik ta õnne purustanud ja tuleviku hävitanud. Kui Nora vastab, et kui teda ilmas ei oleks siis saaks Helmer rõõmus olla kuid Torvald kurjustas, et jätku säärased lollid juttud kuna sellel pole mingit kasu- Krogstad võib sellegi poolest avalikult teatada mis on aset leidnud ja siis võidaks teda süüdistada naise õhutamises kurjategijaks- ning uuest hala selle üle mis Nora on talle teinud, kas see on tema viis teda tänada sell eest, et ta terve abieli jooksul Norat kätel kandnud.
Siis haakab Helmer skeemitama, et iga hinna eest tuleb see asi summutada ja mis temasse ja Norase puutub, siis nad peavad avalikus väljanägema nagu poleks midagi juhtunud kuid ka lapsi ei tohi Nora enam näha. Heliseb uksekell võpatades Helmerit, toatüdruk ilub siis ning teatav, et prouale tuli kiri. Helmer haarab selle ja ütleb, et Nora seda ei saa ning hakkab seda ise läbi lugema. Järgenval tuleb ta sulle muige ja hääles on tunda suurt kergendust, Nora vaatab talle küsivalt otsa ning Helmer hakkab juubeldama, et ta on päästetud, nad on mõlemad päästetud. Nimelt oli kirja teinud Krogstad ja selles kahetseb oma tegusi, ning räägib õnelikust pöördest ta elus mille pärast võlakiri on tagastatud. Helmer rebib võlakirja tükkides ja viskab kaminasse. Samas lohutas ta ka Norat, et ta kolm päeva hirmus pidi olema ja ka Nora nõustus, et need päevad on olnu raskeks võitluseks tema jaoks. Helmer jätkab, et sellest jubedast asjast ei taha enam mõelda ja nüüd on aeg rõõmustada, Nora ei tundu reageerivat ootuspäraselt. Helmer lausub veel, et teab, et naine tegi kõike armastusest oma mehe vastu ning lubab Noral toetust ja nõu kõiges asjus, ärgu pangu tähele neid pööraseid asju ja karmi sõnu mis ta hirmus oli lausunud ning vannub, et on Norale andeks andnud. Nora tänab andeks andmise eest ja lahkub teise tuppa, et kostüüm seljast võtta. Helmer saadab teda kirjeldades ja kosutades teda kui väikest ärahirmutatud laululinnukeseks keda tema kulli küüntest päästis. Garanteerib veel, et homme näeb Nora asju uues valguses ja et ta ei tunne tõelise mehe südant- mehele on Helmeri järgi midagi jube kaunist kui ta saab oma naisele andeks anda, sest naine on siise kahekordselt omandatud, mees on otsekui teist korda naise ilmale toonud.
Nora on end vahepeal aga ümber riietanud kuid mitte öö vaid päeva kleiti mis tekkitab Helmeris arusaamatust. Nora selgitab, et täna ta ei maga ja palub Helmeril istuda lauda, sest neil on palju omavahel rääkida. Helmer ei saa aru ning see ongi Nora esimene argument, nad ei mõista üksteist. Nora toob esile, et nad on olnud 8 aastat abielus kuid kordgi pole rääkinud tõsistest asjadest. Helmer vaidleb, et tema ei leidnud arukakas Norale muresdest rääkida- ta armastab Norat . Nora jätkab oma rida- Torvald pole teda kuangi mõistnud ja nii Papa kui ka Torvald on tema suhtes ülekohtused olnud- nad pole kuangi teda armastanud, vaid leidnud lihtsalt mõnus temasse armunud olla. Nora räägib kuidas Papa temast igas asjas nõustumist ootas ja kutsus teda tema nukueseks nagu Nora enda nukke- mängides nendega. Helmer ei mõista. Nora seletab, et ta kui lihtsalt vahetas nukkuna omanike Papa majast Torvaldi majja kes kõik oma maitse järgi korraldas. Ühesõnaga Torvlad ja Papa on süüdi, et Norast midagi pole saanud.
Helmer reageerib sõimuga- kui tänamatu ja mõistmatu sa oled, ta arvas , et Nora on õnnelik. Kuid Nora vastab, et ei ootagi, et Helmer mõistaks, nende kodu on kui nukkumaja , tema on Torvaldi nukk ja team nukkud on lapsed. Helmer lausub, et selles on ivake tõde, ehki liialdatud aga nüüd olgu mängimise aeg läbi ja algaku kasvatamise aeg. Nora ei mõista kelle kasvatamine . Helmer ütleb, et nii Nora kui Laste. Nora kritiseerib ennast ja Torvaldit kui ütleb, et Torvald pole mees temast naist kasvatama ja samamoodi tema lapsi. Helmer kohkub kuid Nora kainelt tuletab meelde, et just tükk aega tagasi ei oleks Torvald talle toda ülesannet usaldanud kuna eit ule sellega toime. Nora peab katsuma iseennast kasvatada ja seeda lahkub Helmeri juurest. Helmer on vapustuses- heideldes, et Nora on arust ära kuid Nora jääb enda seisukohas kindlaks ja teatab, et sõidab endisesse kodukohta kus tal kõige kergam mõelda on. Helmer aga nuttab-jättes oma kodu, mehe ja lapsed maha- see on pöörane ning reetlik ta kohustustes kodu suhtes. Nora aga leiab, et tal on veel pühi kohutusi enda kui inimese ees. Helmer pärib kas Noral pole aimugi milline on ta positsioon ta enda kodus, kas tal pole usaldusväärset teejuhti või usku? Noora aga nutikalt vastab, et tema teadmised usu kohta on vaid see sisutu plära mis pastor Hansen on rääkind, aga kas see on Nora arvates tema jaoks tõeline- see on üks küsimus milles ta tahab selgusele jõuda. Helmer kurjusatb, et nii noore naise suust on selline jutt kuulmatu ja kopputab Nora südametunnistusele, kui tal ültse on see. Nora vastab, et need asjad on tema jaoks õige segased asjad nagu seadused on talle täitsa tudnamtud, seda sai ta teada nende viimase kolme päeva jooksul kui kuulis, et naisterahval ei ole õigust oma surevale isale armu heita või oma mehe elu päästa.
Helmer väidab, et Nora räägib kui laps ja hakkab kahtlustama, et Nora on haige ja hakkab aru kaotama kuid Nora garanteerib, et pole ennast kunagi nii kainelt tundnud. Siis ahastab Helmer, et Nora ei armasta enam teda, Nora vastab, et nii valus kui see ka poleks- on see tõde, ta ei saa sinna midagi parata kuna Torvald ei ole mees, kelleks Nora teda peas. Kui Helmer palub Noral seletada räägib Nora mingist imest mis ta ootas 8 aastat ja kui see ähvardus kaela sadas, siis oli ta päris kaljukindel olnud, et Torvald nõustub kirjas olevate tingimustega ja võttab ühiskonna ees kõik süü enda peale ja isegi kui Nora üritaks miskit ise enda najale võtta ei oleks see õnnestunud, sest mis on tema sõna Torvaldi kõrval. Helmer aga üritab ennast kaitsta väites, et teeb hea rõõmuga ööd ja päevad läbi tööd aga keegi ei ohverda oma au selles eest, keda armastab. Kui Nora on vastand, et sajad tuhanded niased tevad seda väidab Helmer, et Nora räägib nagu laps. Nora tuleb tugevalt tagasi sellega, Helmer ei mõtle ega räägi nagu mees, saba jalgevahel kui kisub kurjaks millal ta siis vaid enda peale kitsrinnaliselt mõtleb, ja kui hädaoht on möödas muutub Nora tema jaoks agasi lõõritavaks lõokeseks või nukkuks- see hetk kui Krogsatdi kiri oli Helmeri poolt läbi loetud, sel hetkel sai aru Nora, et on elandu ja lapsi saanud täieliku võõraga ning temaga ei suuda Nora enam elada, enne rebiks end tükkideks. Kui Helmer hakkab rääkima mingist nähtavast kuristikust mida ei oleks võimalik täita väidab Nora, et ta ei kõlba hetkel naiseks . Helmer väidab, et tal on jõudu muutuda kuid Nora teab, et võib-olla kui nukk ta käest võetakse. Nora eiratdes Helmeri palveid ütleb, et ei suuda võõr mehe koreris ööd veeta ja võttes oma kübara valmistub lahkuma . Veel kostaad viimased hädised pakkumised Helmerilt elada kui õde ja vend kuid rahulikult Nora vastab, et nad mõlevad teavad, et see ei kestaks kaua. Kui aga tõesti viimses hädas väidab Helmer, et Nora on tema naine nii sellisena, nagu ta praegu on kui ka sellesna kelleks ta saab. Kuid Nora räägib, et on kuulnud , et kui naine mehe majast lahkub siis on mees kõigist seadustest ja kohustustest tema vastu vabastatud. Nora nõuab siis, et ad üksteisele sõrmused tagastaksid ja seda nad teevadki.
Nora kiiresti panen oma võtmed kappile teades, et teenijatel, on majas kõik teada paremini kui temal , Kristine aga peab tulema kunagi hiljem siisa tema asju pakkima mis Nora tahab talle järele saadetakse . Helmeri küsimustele vastab Nora, et ei tohi kirjutada ega midagi saata ning abi ka ei tohi pakkuda, sest võõrastelt ta abi ei võtta. Vaid ime milledesse Nora enam ei usu võiks Nora sõnul nende kooselust abielu kujundada- ja ta lahkub jättes Helmeri nuttma laua juurde.
8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem)
Tegemist on siiski kulminatsiooniga. Nora pinged aina paisuvad ja paisuvad, samal ajal Torvaldi lubadused teevad seda sama ka.
9. Autori keel ja lauseehitus
Tüüpiline proosa, tegelt erakordne proosa lauseehitus- see oli esimest korda kui kasutati niimodi keelt näidendis.
10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud
Kirjeldatud on emotsioone, vaatuste alguses muidugi rekvisiidid.
11. Dialoog , monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana)
Dialoog- Nora vaatenurgast
12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule
teosele )
Kodu- nukumaja ehk koht kus inimesed peavad käituma nii nagu peremees soosib
Krogstad ja Linde- Muutuste tooja, vaesematest klassidest
Allkirjad- Bürokraadiale mida Ibsen ei toeta
13. Autori sõnum
Henrik Ibseni sõnum on väga selge ja lihtne, inimesi tuleb kohelda vääriliselt, inimesed ei ole nukud keda saab oma tahtmist mööda kohelda.
14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi
meelde, tundus uudne vms.
15. Lisa teosest lõik/ lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või
mida pead oluliseks.
„Nora: .. Ja ta ei jätnud sulle ju midagi, millest elada?
Proua Linde: Isegi mitte põhjust teda leinata või tema järele puudust tunda.“(lk. 14)
„ Proua Linde: .. oled sunnitud igati rassima. Elama peab ju; ja nii muutud egoistlikuks.“(lk17)
„Nora: Sa oled samasugune kui teised. Te kõik arvate , et ma ei kõlba mitte millekski päris tõsiseks.“(lk.18)
„Proua Linde:... ma olen ühteaegu uhke ja õnnelik, et mulle oli võimalus oma ema viimaseid elupäevi enam-vähem mugavaks teha.“(lk18)
„Nora: Ta ütles, et ma olen kergemeelne ja et tema kui abielumehe kohus on minu tujudele ja kapriisidele mitte järele anda...“(lk-20)
„Proua Linde: Ja kas sa ei ole kunagi hiljem oma mehele üles tunnistanud?
Nora: Ei, taeva pärast, kuidas võid sa seda mõtelda?, Temale, kes selles suhtes nii range on! Ja peale selle- Torvald oma meheliku iseteadvusega-, kui piinlik ja alandav oleks talle teadmine, et ta minul midagi võlgneb.“(lk21)
„ Nora: Aga oli siiski hirmus mõnus niimodi istuda ja tööd teha ja raha teenida. Mul oli peaaegu tunne, angu oleksin ma mees.“(lk.22)
„Proua Linde: Peab ju elama, härra doktor.
Rank: Jah, on ju üldine arvamine, et see on hirmus tarvilik.“(lk.24)
„ Nora: Mul oleks nii kange tahtmine ütelda: kuradi kurat.
Rank: Ega te hull ole!
Proua Linde: Issand hoidku, Nora“(lk.26)
„Nora: Kui ollakse teise alluvuses, härra Krogstad, siis peaks tõesti hoiduma seda riivamast, kel-hm...
Krogstad: Mõjuvõimu on?
Nora: Just.“(lk.31)
„Nora: Sellest ei tuonud loomulikult mitte niimodi aru saada. Minul! Kuidas te võite arvata, et minul oma mehe üle mingit niisugst mõjuvõimu on?“(lk.31)
„Krogstad: Aga kas te siis sellel ei mõtelnud, et see oli minu petmine?
Nora: Seda ei võinud ma mingil juhul arvesse võtta. Ma ei hoolinud teist põrmugi ...“(lk.35)
„Nora: Ma teen kõik, mida sa tahad , Torvald, laulan sulle, tantsin sulle...“(lk.37)
„Krogstad: Tehke siis, nagu soovite . Aga seda ma teile ütlen: kui mind teist korda välja tõugatakse, siis tulete teie minuga kaasa.“(lk.36)
„Nora: Jah, Torvald, ilma sinu abita ei tule ma toime.“(lk.39)
„Helmer: Oo, kallis, advokaadina olen ma seda küllaltki tihti kogenud. Peaaegu kõigil varakult kõlvatule teele sattunud inimestel on valelik ema olnud. „(lk40)
„Nora (käib edasi-tagasi): Meesterahval on niisugust asja palju kergem korraldada kui naisterahval.“(lk.45)
„ Helmer: ...Pangas on juba teada, et ma Krogstadi vallandada tahan. Kui nüüd rääkima hakatakse, et uus direktor naise mõjutusel oma otsust muutis...“(lk.48)
„Helmer:Tulgu siis, mis tuleb. Kui tõesti tarvis läheb, siis, usu mind, on mul nii julgust kui ka jõudu. Sa saad näha, ma olen mees kõike enesele peale võtma.“(lk50)
„Nora: Ei, täna te olete täiesti võimatu. Ja mina tahtsin nii meeleldi, et te õige heas tujus oleksite.
Rank: Kui mul surm käega katsuda? Ja ma niimodi kellegi teise süü eest karistust pean kandma. Ons selles õiglust?“(lk.51)
„Nora: Armas, armas doktor Rank, te ei tohi surra ja meid Torvaldiga maha jätta.
Rank: Sellest kaotusest te saate hõlpsalt üle. Kes ära läheb, see unustatakse varsti.“(lk.52)
„Rank(tõuseb püsti): Et ma olen teid armastanud niisama sügavalt kui kes tahes teine. Oli see inetu?
Nora: Ei,aga et te ütlesite seda mulle. Seda polnud ju sugugi tarvis...“(lk.55)
„Krogstad: Ka väljapressijal, nurgaadvokaadil, noh, niisugusel nagu mina, vaadake, on natuke seda, mida nimetatakse südameks.
Nora: Siis näidake seda, mõtelge mu väikestele laste peale.
Krogstad: Kas teie ja teie mees minu laste peale olete mõtelnud?...“(lk.58)
„Nora: Jah, Torvald, see on täiesti tarvilik. Aga ilma sinu abita ei tule ma toime; ma olen kõik lihtsalt ära unustanud.“(lk.63)
„Helmer: Seda ma luban sulle, täna õhtul olen ma täielikult sinu teenistuses, sa väike abitu olend .“(lk.63)
„Proua linde: Sellepärast et te ei ole minust kunagi õieti aru saanud.
Krogstad: Oli seal siis peale selle, mis nii ütlemata lihtne on, midagi muud aru saada? Südametu naine annab mehele hundipassi, kui talle soodsam võimalus avaneb .“(lk.67)
„ Proua Linde: Ma pean tööd tegema, keui elu taluda tahan... Nüüd aga olen ma maailmas ihuüksinda, kõik on kohutavalt tühi ja mahajäetud. Iseenese jaoks töötamine ei valmista ju mingit rõõmu. Krogstad, korraldage nõnda, et mul oleks keegi ja miski, mille jaoks tööd teha.“(lk.69)
„Krogstad(vaatab talle uurivalt otsa): Kas sellest tuleb niimoodi aru saada, et te iga hinna eest tahate oma sõbrannat päästa? Ütelge aga otse välja. On see nonda?
Proua Linde: Krogstad! Kes end korra teiste pärast ära on müünud, see teist korda enam ei tee.“(lk.70)
„Helmer: Lõpp peab alati efektne olema, proua Linde; s e d a aga on mul võimatu Norale selgeks teha. ..“(lk.73)
„Nora: Tänan , Kristine, nüüd ma tean, mida teha...“(lk.73)
„Nora: Jah, ma olen väga väsinud. Varsti tahan ma magama minna.
Helmer: Näed sa nüüd, näed sa nüüd! Järelikult oli minust ikkagi õige, et me sinna kauemaks ei jäänud.“(lk.74)
„ Kas ma ei tohi oma kõige kallimat varandust vaadata? Kogu seda hunnitust, mis on minu oma, ainult minu oma, täielikult minu oma?“(lk.74)
„Helmer: Mida see tähendab? Sa teed minuga vist küll nalja, väike Nora. Ei taha, ei taha? Kas ma ei ole su mees?“(lk.75)
„ Helmer: Kae, kae! Norake räägib teaduslikest uurmistest!“(lk.76)
„Helmer: Seda ütlen minagi . Kui see sulle homme ainult kalliks maksma ei lähe.
Rank: Noh, ega siin elus midagi muidu ei saada.“(lk.77)
„Helmer: Tema oma kannatuste ja üksindusega moodustas otsekui sünge tagapõhja meie päikesepaistelisele õnnele.“(lk.79)
„Helmer: Tead sa, Nora nii mõnigi kord olen ma soovinud, et sind ähvardaks mingi otsene hädaoht, et ma võiksin oma elu ja kõik, kõik sinu pärast kaalule panna.“(lk.79)
„Helmer: Nüüd oled sa kogu mu õnne purustanud. Kogu mu tulevikku hävitanud.“(lk.81)
„Helmer: See asi tuleb iga hinna eest ära summutada. Ja mis sinusse ja minusse puutub, siis peab niimodi välja nägema, nagu oleks meie vahel kõik endist viisi. Aga loomulikult ainult maaima silmis. Sa jääd seega siia majja edasi, see on enesestmõistetav . Aga lapsi kasvatada sa ei tohi, neid ei julge ma sinu kätte usaldada...“(lk.81)
„Helmer: Nora! Ei, ma pean seda veel kord lugema. Jah, jah, nii see on. Ma olen päästetud! Nora, ma olen päästetud!
Nora:Ja mina?
Helmer: Sina loomulikult ka...“(lk.82)
„Helmer: Ma ei oleks mees, kui just see naiselik abitus sind minu silmis poole hurmavamaks ei teeks .“(lk.83)
„Helmer: Mehele on selles midagi ütlemata kaunist ja rahustavat, kui ta teab, et ta oma naisele andeks on andnud, et ta talle kogu südamest ja siiralt andeks on andnud. Naine on ju sellega otsekui kahekordses tähenduses tema omanduseks saanud...“(lk.84)
„Nora: Tervelt kaheksa aastat- veelgi kauem- meie tutvuse algusest peale ei ole me kunagi ühtegi tõsist sõna tõsistest asjadest vahetanud .“(lk.85)
„Nora: Nüüd me jõudsimegi asja juurde. Sa ei ole mind kunagi mõistnud. Minu vastu on ülekohtune oldud, Torvald. Enne papa ja siis sina.“(lk.85)
„Nora (raputab pead): Te ei ole mind kunagi armastanud. Teie meelest oli lihtsalt mõnus minusse armunud olla.“(lk.85)
„Helmer: Nora, kui mõistmatu ja tänamatu sa oled! Kas sa ei ole siin õnnelik olnud?
Nora: Ei, ei ole kunagi olnud. Ma arvasin, et olen, aga ma ei ole kuangi olnud.“(lk.86)
„Nora: Ma pean täiesti üksinda olema, et enese ja kõige muu kohta selgusele jõuda. Sellepärast ei või ma enam sinu juurede jääda.“(lk.87)
„Nora: Kohused minu enese vastu.
Helmer: Sa oled kõigepealt naine ja ema.
Nora: Seda ma enam ei usu. Ma arvan, et len kõigepealt inimene, niisama nagu sina...Ma tean küll, et suurem osa inimesi annab sulle õiguse, Torvald.“(lk.88)
„Nora: Ma ei ole kunagi nii selge pea ja kaine mõistusega olnud kui preagu .
Helmer: Ja selge pea ja kaine mõistusega jätad sa oma mehe ja lapsed maha?
Nora: Jah, seda ma teen.“(lk.89)
„Helmer: J võid sa mule ka seda seletada, miks ma su armastuse olen minetanud?
Nora: Jah, võin küll. See oli täna õhtul, kui imet ei sündinud, sest siis ma nägin , et sa ei ole see mees, kelleks ma sind olin pidanud.“(lk.89)
„Helmer: Nora, ma töötaksin su heaks rõõmuga ööd kui päevad, kannataksin su pärast häda ja puudust. Aga keegi ei ohverda oma a u selle eest, keda ta armastab.“(lk.90)
„ Nora: Kuule , Torvald...Kui naine oma mehe majast lahkub, nagu mina seda nüüd teen, siis, nagu ma olen kuulnud, on mees seaduse järgi kõigist kohustest tema vastu vabastatud.“(lk.91)