Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ideekaart (17)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ideekaart
"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Elumõte ja eluväärtused:
Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada.
Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel.
Kremeri jaoks on peamine elumõte oma maade ja vara hoidmine.Tema elus ei ole ühtegi inimest, kes talle tõeliselt korda läheks ning seda ta loodab Mari mõisa võtmisega saavutada.
Armastus:
Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi.
Kremerile Mari meeldib, sest ta meenutab Kremerile tema kunagist armastatut, kellest ta ilma jäi.Mari Kremerit ei armasta, ta loodab tema juures käimise kaudu lõpuks igatsetud linna elama minemiseni jõuda.
Inimene(mees, naine):
Meest on selles teoses kujutatud perepeana, kes otsustab oma pereliikmete saatuse üle.Samuti
Suhted:
Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel
Teost läbiv idee:
Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks.
" Nukumaja " Henrik Ibsen
Elumõte ja eluväärtused:
Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib piisavalt palju raha, et Nora ega lapsed saaks elada head ja muretut elu.
Nora elumõte on hoolitseda oma laste ja mehe eest ning olla tema meele järgi, armastada ja aidata kui vaja.Hiljem saab tema elumõtteks enese leidmine ja selle tegemine, mis talle meeldib.
Krogstadi elumõte on elada ausat elu ja savutada edu, kuigi see osutub keeruliseks, sest tal on petturi maine.
Armastus:
Helmer armastab Norat, kuigi ta võib olla pisut egoistlik , hellitab ta oma naist ja tahab talle vaid parimat .Võib-olla on tema armastus liiga pinnapealne, kuid see võibki olla ainuke viis, kuidas ta oma tundeid väljendada oskab.
Nora arvab , et armastab Helmerit, kuid leiab hiljem, et nii see pole ja lahkub oma laste ja mehe juurest.Oma lapsi Nora aga armastab.
Proua Linde ja Krogstad armastavad peale lahus veedetud aastaid endiselt teineteist ning saavad teose jooksul taas kokku ning leiavad teineteist taas.
Doktor Rank armastab Norat ning avaldab talle ka armastust, kuid see ärritab Norat.Ilmselt Nora teda ei armasta, vaid peab pigem justkui perekonnaliikmeks või väga heaks sõbraks.
Suhted:
Nora, Helmeri ja dr. Ranki vahel on tugevad sõprussuhted.Samuti on Nora ja pr. Linde lapsepõlvesõbrad, kes taas kohtuvad.Proua Linde ja Helmer on tööalastes suhetes, sest Helmer võttis ta tööle Krogstadi kohale.Krogstad Helmerile ei meeldinud, seetõttu ta Krogstadi vallandaski.
Teost läbiv idee:
Inimene ei rahuldu näilisusega, vaid tahab kogeda midagi tõelist.Mõnikord ei takista seda saavutamast ka see, et sul on perekond, kes sind vajab.
"Kolm õde" Anton Tšehhov
Elumõte ja eluväärtused:
Olga , Maša ja Irina jaoks on elu eesmärgiks jõuda Moskvasse elama.
Andrei jaoks on tähtis olla semstvovalitsuse liige, talle meeldivad hasartmängud ning ta on palju raha maha mänginud.
Armastus:
Maša on abielus Kulõginiga, kes teda väga armastab, kuid Mašal tema vastu armastus puudub.
Veršinin armastab Mašat ja vastupidi, kuid kuna Maša on abielus, on nende armastus keelatud.Veršinin lahkub koos sõjaväega linnast.
Tusenbach armastab Irinat (kes teda vastu ei armasta) ning nad on peagi abiellumas kui Soljonõi kutsub Tusenbachi duellile, kus viimane surma saab.
Andrei ja Natalja armastavad teineteist, teose alguses nad abielluvad.Nad saavad ka lapse, kuid tundub, et teose lüpu poole hakkavad nende tunded jahtuma ning nad ei mõista teineteist enam.
Suhted:
Kolm õde Irina, Olga ja Maša on väga lähedased, nad toetavad ja armastavad teineteist.
Natalja ja õdede suhted on teose alguses keerulised, sest õed ei võtnud teda ega ka Andrei ja Natalja suhet tõsiselt.Natalja tundus neile imelik, kuid teose lõpus on nad üksteisega harjunud .
Kulõgin on teoses kõige naljakam tegelane, sest ta käib pidevalt oma kallist Mašakest otsimas, aga ei leia teda peaaegu kunagi siis kui vaja.Samuti pigistab ta silma kinni selles suhtes, et Maša armastab Veršininit.
Teost läbiv idee:
Õed on alati teineteise jaoks olemas.Kõik unistused pole loodud täitumiseks.Selleks, et jõuda õnneni tuleb mõnikord enne seda palju kannatada.
" Pimedad " Maurice Maeterlinck
Elumõte ja eluväärtused:
Pimedad lootsid kõik kord nägijateks saada.Neile meeldis pigem elada turvaliselt neile mõeldud lossis, kui käia sellest kaugel eemal.Nad kartsid ja olid alatasa ebalevad, ega julgenud isegi püsti tõusta.Pimedad ei usalda isegi omaenda kuulmist.
Armastus:
Selles teoses ei olnud armastusest üldse juttu .Kui siis võib arvata, et meestele meeldis Noor Pime Naisterahvas , sest kuuldavasti oli ta päris ilus.
Suhted:
Pimedad ei usalda üksteist.Samuti on nad ebausklikud seetõttu, et nad pole kunagi oma kaaslasi näinud, ega tea, mis neist oodata.Nende hulgas on ka üks nõdrameelne naisterahvas, kes arvatavasti kellelegi ei meeldi.Nad usuvad oma preestrisse, sest nad ei usu, et ta nad sinna jätabki.Kui nad leiavad preestri laiba, on nad temas pettunud , et ta isegi ei öelnud, et ta nende läheduses sureb .
Teost läbiv idee:
Inimene on sama pime ja kahtlev ka nägijana, ta ei usu isegi seda, mida ta oma silmadega näeb.Arvatavasti on tegu paralleelidega pimeda nägematuse ja nägija näha tahtmatuse vahel.Inimene, kes teose lõpus nende juurde vaikides tuleb sümboliseerib ilmselt surma, sest muidu oleks ta neile midagi õelnud või neid hoiatanud.
Ideekaart #1 Ideekaart #2 Ideekaart #3 Ideekaart #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 248 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bespangled Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nukumaja lugemisaegsed märkmed
8
docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägem

Kirjandus
Tõde ja õigus-mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte
8
docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik

Kirjandus
I Eduard Vilde- Mäeküla piimamees
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi

Kirjandus
Keskkooli kohustuslik kirjandus
6
doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus

AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.

Kirjandus
Ibsen Nukumaja
4
docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning s?

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hinge

Kirjandus




Kommentaarid (17)

pinkpoodle profiilipilt
pinkpoodle: väga hästi on toodud välja erinevate valdkondade kaupa:)
17:53 30-03-2009
skaabo profiilipilt
skaabo: Kasu sellest väga ei olnud aga siiski tänud
22:21 31-10-2012
bon3r profiilipilt
bon3r: Väga hea iseloomustus Prillupile.
16:33 10-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun