I Maailmasõda (1)

Esimene maailmasõda
28. juunist 1914
11. novembrini 1918
Maailmasõja põhjused:

• Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel
  
• Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu
  
• Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks.
  
• Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid .
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia .
  
• Loodi sõjalisi liite.
  
• Kiiresti arenes sõjatehnika.
  
• Ehitati raudteid .
  

Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine .
Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari
Kolmikliit - 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia
Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa
Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa
Sõdivate poolte plaanid:
Kolmikliit
Saksamaa-
Schlieffen - Saksa kindralstaabi ülem,
Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine.
Austria-Ungari-
Valmistus võitluseks Serbia ning Venemaa vastu.
Itaalia-
Tahtis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.
Tahtis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika.
Antant
Prantsusmaa-
Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit.
Seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale.
Venemaa-
Tahtis rünnata Ida-Preisimaad või Austria-Ungarit.
Inglismaa-
Koostöö Prantsuse vägedega.
Huvide põrkumine-
Mõlemad liidud tahtsid kolooniaid Aafrikas ning suuremat mõjuvõimu maailmas.
Balkan muutus püssirohukeldriks. Sellest sai ohtlik piirkond, sest läbi liitude olid sellega seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda.
Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid.
Marne ´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda.
Ypres ´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida . Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
Verdun - 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda.
Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid . Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele.
Jüüti- 1916- inglased-sakslased, Tegelik võit jäi pigem inglastele, sest edaspidi ei julgenud Saksa laevastik oma baasidest välja tulla.
Cambrai- 1917 inglased- sakslased, inglased kasutasid tanke ja suunasid suurtükitule sakslaste kaugemate positsioonide pihta. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
Eluolu suure sõja ajal
Muutused ühiskonnas:

• Mobiliseeritud oli üle 50 miljoni mehe. Seetõttu tuli kehtestada üldine töökohustus.
  
• Elatustase langes, tekkis toidupuudus ja levisid epideemiad.
  
• Suurenes sallimatus muulaste vastu ja rahvusvähemuste olukord halvenes.
  
• Suur hulk naisi asus oma meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes. Naine iseseisvus .
  
• Liberaalne maailmapilt varises kokku, riigi osa majanduses suurenes.
  
• Maksukoormuse kasv.
  
• Vähenes religiooni mõju.
  
• 
  

Igapäevaelu:
Inimesed pidid piirama toidu tarbimist. Hakati tootma ersatskaupu. Algas nälg ja epideemiad.
Okupatsioon ja vägivald:
Etniline puhastus- 1915 aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese.
Kadunud sugupõlv:
Sõjas osalenud põlvkond, kelle väärtushinnangud sõja tõttu muutusid. Nad ei leidnud enam kohta rahuaegses maailmas ja muutusid pasiivseks. Osad rindel võidelnud mehed ei tundnud piisavat tunnustust riigi poolt ning hakkasid pooldama totalitaarset korda.
1917 Venemaal
Kriis-

• Rahutused sõjaväes- deserteerumine ( lahkumine rindelt)
  
• Kaos majanduses – tööjõu, tooraine , toiduainete puudus, kütuse kriis.
  
• Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa)
  
• Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale.
  
• Rahvuslikud vastuolud.
  
• Linnaelanike kiire kasv.
  

1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon ( Veebruarirevolutsioon ) Ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega.
27.02 läks võim Peterburis ülestõusnute kätte.
03.03 Loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele.
Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim:

• Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov .
  
• Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski.
  

Neli olulisemat parteid:

• Rahva Vabaduse Partei ( kadetid )- kodanlik partei, kelle eesmärgiks oli demokraatlik vabariik.
  
• Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid )- suurim pahempoolne partei, kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik, milleni tuli jõuda reformide kaudu.
  
• Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) vähemlased- kelle eesmärgiks oli sotsialistlik riik.
  
• Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ( enamlased ) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin ( Uljanov )
  

Enamlaste esiletõus:
Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast.
L. Kornilov - kindral , kes üritas sõjaväelist riigipööret.
25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon - enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR
26. oktoober läks võim enamlastele.
Toimub II Nõukogude kongress , kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin.
Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.
Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
3.märts 1918 sõlmitakse Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel- separaat rahu.
Sõja lõpp läänes:
Versailles ´i rahuleping -
1919-1920
Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele.

• Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi.
  
• Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist.
  
• Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele.
  
• Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust.
  
• Keelati omada lennuväge ja allveelaevu.
  
• Tuli maksta reparatsioone.
  

Mustafa Kemal- sai Türgi vabariigi presidendiks ning käivitas seal ulatuslikud reformid .
Esimese Maailmasõja tagajärjed:

• Hukkus umbes 10 miljonit inimest.
  
• Sõda mõjutas nii füüsiliselt kui ka vaimselt tervet põlvkonda.
  
• Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa.
  
• Algas USA esiletõus.
  
• Tekkis demokraatia kriis.
  
• Probleeme ei suudetud ikkagi lahendada.
  

Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas

• 6.dets 1917 iseseisvus Soome
  
• 16.veebruar 1918 iseseisvus Leedu
  
• 24. veebruar 1918 iseseisvus Eesti
  
• Üksteise järel kuulutasid end iseseisvateks Tšehhoslovakkia, Poola ja Ungari.
  
• Moodustus Serbia- Horvaatia -Sloveenia kuningriik , hilisem Jugoslaavia .
  
• 18. november 1918 iseseisvus Läti
  
• Ukraina , Valgevene, Taga-Kaukaasia.
  

Mannerheim - kindral, kes asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma.
Vene kodusõda:

• Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat:
  
• Kogu majandus allutati riigi kontrollile .
  
• Kaotati palgad ja tasu teenuste eest.
  
• Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras.
  
• Hakati toiduaineid konfiskeerima
  

2. veebruar 1920- Tartu rahu
Jaan Poska ja Johve
Miks enamlased võitsid ja valged kaotasid?

• Valged said lüüa, sest tõrjusid eemale mittevene rahvad .
  
• Nende tegevus oli kordineerimata.
  
• Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed.
  
• Valged ei soovinud tunnustada äärealade iseseisvumist.