Ajaloo KT I Maailmasõda (0)

1. §1,2,3  Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende  kolooniad . Koloniaalriikide 
eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, 
Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. 
●  Suurbritannia ​ - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (​ dominioon ​ - omavalitsusega 
osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv ri k, emamaa  Suurbritannia  
endine koloonia), Paapua, Uus- Meremaa , Kanada (dominioon), Gujaana 
(Lõuna-Ameerika) Birma,  Omaan , Jeemen,  Egiptus , Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, 
Nigeeria , Kõige suurem osa Aafrikast,  
● USA​ - Filipi nid 
● Prantsusmaa​ - Indohi na (Vietnam), Alžeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, 
Madagaskar,  Gambia  Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) 
● Venemaa​ -  Siber , Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina 
● Saksamaa​ - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe  kolooniaid ) 
●  Holland ​ - Indoneesia, Uus- Guinea , Gujaana (Lõuna-Ameerika) 
● Belgia​ -  Kongo , Nepal,  
● Itaalia​ - Li büa,  Somaalia , 
● Portugal​ -  Angola , Ida-Aafrika, Si am  
● Türgi​ -  Araabiamaad  
Suurri gid püüdsid kolooniatega saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, ka 
majandusliku mõjuvõimu suurenemine. Suuri gid tihti põhjendasid oma poli tikat vajadusega 
hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni 
saavutusi. 
Kolooniasõjad​ - vastupanu suurri kide kolooniapoli tikale 
● Inglise-Buuri sõda​ - ​1899- 1902 ​, buurlased suutsid kaua vastu võidelda Briti 
impeeriumi koosseisuga li tumise vastu, kuid si ski kaotasid. Pidid sõlmima 
rahulepingu Inglismaaga 1902. 
● Vene-Jaapani sõda​ - ​1904-1905​, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu 
Hi nas mis vi s konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet 
langes,  Jaapanil  tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal  revolutsioon  ​1905​. 
● USA tulek maailmapoli tikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika 
Ühendri gid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli 
eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. 
Ameerika- Hispaania  sõda 1898​, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma  Puerto  Rico, 
Guami  ja Filipi nid. Ühendri gid  soovisid  kasutada  Panama  kanalit  transpordiks  
kaupadele kuid sel eks tuli  Kolumbia  ri gist Panama ri gi eraldamist toetada, et saaks 
ise Panama ri  giga  kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis li ga 
suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, 
kes olid Ühendri kidega  tihedas  kaubavahetuses. 
2. §2  Kolmikliit  ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti 
Kolmikliit 
● Saksamaa​ ( 1879 )- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja 
kehtestada oma võim Euroopa mandril. 
● Austria-Ungari​ (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone  Balkanil , tal oli vaja 
Saksamaa tuge sel eks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa  tooma  sõja 
Venemaaga. 
● Itaalia​ (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu 
Antant 
● Prantsusmaa​ (1893) - eesmärk vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning 
saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti põrkasid Saksamaa ja Prantsusmaa huvid 
Aafrikas 
● Venemaa​ (1893) - ei soovinud Saksamaa võimu Euroopas, peamine eesmärk oli 
si ski val ata  Konstantinoopol  ja Dardanel e, sel eks oli vaja purustada Türgi ja 
Austria-Ungari 
● Inglismaa​ (1904) - Ei tahtnud lasta Saksamaal muutuda domineerivaks 
 
3. Rahvusvaheliste suhete teravnemine Balkanil: Türgi nõrgenemine ja Venemaa ning 
Austria-Ungari ambitsioonid seoses sellega. 
Türgi nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Venemaa 
toetas Türgi vastase li du loomist, et seda tulevikus Austria-Ungari vastu ära kasutada.  
 
4.​§3  (lk 19-20) Venemaa 20. saj algul, Nikolai II,1905a  revolutsioon ; järgnevad 
sisepoliitilised  reformid . 
Venemaa 20.saj algul: ​Nikolai II​ (1894-1917)- vi mane vene  keiser  heatahtlik, kuid 
tahtejõuetu. 
Ri gi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas 
Venemaa jätkata oma agressi vset välispoli tikat. 
Revolutsiooni puhkemise põhjused:  
● Talupoegade omamaa puudus 
● Tööliste rasked töötingimused (väike palk, tööohutuse  eiramine ) 
● Haritlased, kodanlased tahtsid demokraatiat, otsustusõigust valida jne 
● Mittevenerahvad tahtsid venestamispoli tikat maha suruda 
Kaotus Jaapanile soodustas ​1905. aasta revolutsioon​i puhkemist 9. veebruar. 
17. oktoobri  manifestis​ lubas Nikolai II rahvale erinevaid vabadusi (sõnavabadus, 
ühinemisvabadus), ka rahvaesinduse Ri gituuma valimist. 
Sel eks et teistele ri kidele järele jõuda oli vaja ikkagi luua reforme. 
Neid teostas  peaminister  ​Pjotr Stolõpin. ​Kõige olulisem oli  AGRAARREFORM , mil e 
eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad  talud . 
 
5. ​Esimese maailmasõja põhjused ja  ajend . Sõdivate poolte sõjaplaanid. 
Sõja põhjused/eelised:  
● Saksamaa ühendamine (üks suurri k tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) 
● Kaks sõjalist li tu - Antant ja Keskri gid\Kolmikli t 
● Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood  pingelised , hakati  panustama  
rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. 
●  Natsionalism  e. Rahvuslus, sel e üleli gsus 
● Vastuolud Balkanil “püssirohutünn” - seda soovisid endale ni  Austria-Ungari kui ka 
Venemaa, Türgi lagunemisel ka  Serbia  
● Li ga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe ri gi 
vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised ri gid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma 
Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog​ Franz Ferdinandi​  tapmine  Sarajevos 
28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist 
Saksamaa Schliffeni plaan ​seisnes Prantsusmaa ki res purustamises ja seejärel oma 
vägede paiskamist  itta  Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu 
Prantsusmaad ründama ja Pari si seejärel  kotti  haarama. 
Prantsusmaa sõjaplaan ​seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 Prantsuse- Preisi sõjas 
kogetud katastroofi. Väed koondati Prantsuse-Saksa pi rile, sest rünnakut ei oodatud 
Belgiast. ​Plaan 17​ nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ja seejärel sissetungi Saksamaale, 
see pidi käima kõik hoogsalt. 
Venemaa ​oli halvasti varustatud kuigi suure armeega. Tal oli valida Ida- Preisimaa  ja 
Austria-Ungari vahel, aga Prantsusmaa palvel ründas Venemaa Ida-Preisimaad, kuigi 
kasulikum oleks olnud löök anda Austria-Ungarile.  
Austria-Ungari sõjaplaan ​oli koostatud ka mitmele rindele: lõunasse suunati Serbia vastu 
väiksem osa armeest, itta Venemaa vastu saadeti suurem osa. Balkanil põrkusid aga 
Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. 
 
6. §6 Positsioonisõda ja manööversõda - mõistete sisu? kus neid peeti? 
Positsioonisõda​ - kaitserelvad ja vahendid (okastraadid,  kaevikud  jm) olid ründerelvadest 
tõhusamad, kaevikud olid peaaegu läbipääsmatud, rindejoon oli paigal. Lääneri kides oli 
võimalik ainult, kuna nõudis head varustamist  suurele  hulgale meestele. 
Manööversõda​ - sõjapidamine seisneb manöövrite tegemises ja kurnamises, seda kasutati 
väiksemates ja paremini treenitatavates, tehniliselt võimekamates sõjavägedes, Saksamaa 
kasutas mööversõda idarindel Venemaa vastu. 
 
7. ​(lk 54) Sõjatehnika areng, uued  relvaliigid  ja sõjapidamise viisid. 
Kiire tehnika areng​ - keemiatööstuses täiendati peaaegu kõiki relvali ke.  
Allveelaevastiku areng​ (kasutasid  sakslased ) - hakati kasutama sõjalaevade ründamiseks 
ja varitsusteede läbilõikamiseks. 
Lennukite areng​ - neid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukid muutusid ki remaks 
ja manööverdamisvõimelisemaks. 
UUS SÕJAMASIN tank​ - võib läbi murda kaitseli nidest ja okastraatidest, li gub teedeta 
maastikul,  kuulide  eest kaitseb teda  soomus  ja lühikese  vahemaa  tagant saab avada 
sihtmärgile tule 
 
8. ​ Venemaa  kokkuvarisemine : kriisi põhjused, veebruarirevolutsioon, kaksikvõim, 
enamlaste esiletõus ja oktoobripööre. Enamlaste võimu laienemine ja  Bresti  rahu 
Saksamaaga. 
 
Venemaa kriisi põhjused: 
●  Rahutused  sõjaväes, 6 miljn sõjameest oli lahingutes surma saanud 
● Majanduslik  kaos  - suur tööjõu- ja toorainetepuudus, trantspordi- ja kütusekri s. 
Suuremates  linnades oli suur nälg. 
● Keisrivõimu  autoriteedi  langus - nende maine oli al a vi dud tänu  Grigori  Rasputinile, 
kuigi ta atendaadi ohvriks langes ei päästnud see keisrikoja mainet si ski. 
● Rahulolematuse üldine kasv - kõik eelnevad põhjused tõid kaasa rahulolematuse 
kasvu. Sõda oli Venemaa segamini paisanud. 
Veebruarirevolutsioon: 
27.veebruar 1917​ oli võim ülestõusnute käes, revolutsiooni ajendiks oli toiduainete puudus 
Peterburis. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks ja ka sõjavägi läks ülestõusnute 
poolele. Nikolai II püüdis rindelt toodud vägedega seda maha suruda kuid needki kas 
vahetsid poolt või võeti kinni ja ni  andis Nikolai II al a ja ​3.märtsil 1917​ loobus troonist ja 
andis võimu üle Ajutisele Valitsusele, kirjutades al a Ajutise Valitsuse ette valmistatud 
artiklile . 
Kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre 
Pärast keisrivõimu langemist moodustus revolutsiooni käigus töölistest ja soldatitest 
nõukogud eesotsas ​Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, ​kel e 
esidajaks sai ​Aleksandr Kerenski (lubas valitsuse tööd toetada niivõrd kui see täidab 
rahva tahet) ​ja teisel pool oli ​Ajutine Valitsus​, mil e juhiks sai vürst  Lvov .  
 
Enamlaste esiletõus 
Tänu suurele segadusele said suurt tähelepanu  Enamlased , kes ainukesena lubasid rahvale 
kõike mida tood soovisid (sh leiba rahu, maad). Eriti olid nad  populaarsed  suurlinnades. 
Saksamaa lootis et enamlased lammutaksid Venemaa lõplikult ja tooksid nad sõjast välja, 
seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama. Seetõttu lasi Saksamaa ka  paguluses  vi binud 
enamlaste li dreid sh ​Lenini ​läbi nende territooriumi. Esimene katse võimule tul a kukkus 
1917.aasta suvel  Enamlastel  läbi. 
Oktoobripööre 
Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet ni  madalale lagenud, et enamlastel oli soodne 
võimalus alustada ri gipööret (sest demokraatlikel valimistel poleks nad naguni  edukaks 
osutunud) 
25.oktoobril 1917 ​võtsid enamlastele al uvad väeüksused Petrogradi oma kontrol i al a. 
Võimu enamlastele vormistas ​26.oktoobril 1917​ II nõukogude kongress, mis moodustas 
esimese Nõukogude valitsuse ehk ​Rahvakomissaaride Nõukogu. ​Nende li driks sai 
Vladimir Uljanov ​ehk ​ Lenin . 
 
Enamlaste võimu laienemine 
Enamlastele kujutas ohtu veel peagi valitav ASUTAV KOGU. Asutava Kogu valimistel said 
ülekaaluka võidu  esseerid , need olid aga enamlastele vastu. Enamlaste jõud oli aga sel eks 
ajaks pi savalt tugev, et Asutav Kogu laiali ajada ja sel ele järgnevad rahutused maha 
suruda. 
1918 aasta juulis kehtestati Venemaal ÜHEPARTEISÜSTEEM. 
Bresti rahu 
3. märts 1918.aastal​ sõlmiti Bresti rahu, kus Venemaa loovutas enda küljest Poola ja 
Ukraina. Saksamaale loovutati maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus 
neljandik tööstusest ning kolmandik põl umajanduslikust maast. 
 
9. ​Esimese maailmasõja lõpp ja impeeriumite kokkuvarisemine 
Saksamaa li tlased  Bulgaaria  ja Türgi alustasid vaherahuläbirääkimisi, kuna nad mõlemad 
olid sõjast räsitud ja lüüa saanud. ​29.sept 1918 ​alustas Bulgaaria  vaherahu  läbirääkimisi ja 
Türgi kirjutas al a ​30.oktoober 1918​ vaherahu kokkuleppele. Pärast revolutsiooni oli 
j6543Wilhelm II ​sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabari giks. ​11.nov 1918 
kirjutas Saksa delegatsioon  Compiegne ´i metsas al a ​Compiegne´i vaherahule, I 
maailmasõda oli sellega lõppenud.​ Pari si rahukonverensil sõlmiti Saksamaaga 
Versail es´i  rahuleping  ​28.juuni 1919.  
Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja 
Taanile  ja ka uutele ri kidele nagu Poola, Leedu ja Tšehhoslovakkia. Saksamaa pidi 
vähendama sõjaväge, keelati kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja 
al velaevu. Samuti pidi maksma ​reparatsioone ​ehk kahjutasusid võitjari kidele. 
 
10. Kodusõda Venemaa ja enamlaste võimulejäämine: kes, miks ja kelle vastu 
võitlesid,  terror  ja sõjakommunism. Vene-Poola sõda ja kodusõja lõpp 1920-1922. 
Võtlesid punased (enamlased) ja valged. Valged tuginesid enamlaste poolt laiali  aetud  
Asutava Kogu li kmetele. Nende eesmärgiks oli “ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine.  
Terror: ​Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918 
aastal mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis 
Erakorraline Komitee. Kokku erinevatel andmetel hukkus Venemaa kodusõjas 8-12 milj 
inimest.  
Sõjakommunism​: majanduspoli tika, kus kogu majandus al utati ri gi kontrol ile, kaotati 
palgad , aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduainete kokkuostmise asemel hakati 
neid konfiskeerima, talurahva jaoks võrdus see röövimisega. 
Vene-Poola sõda:​ Punaarmee soovis teelt pühkida Poola ja  tungida  läbi Saksamaa et seal 
töölisklass võitlusele ärgitada.Ootamatult astus Poola punaarmeele kogu rahvaga vastu. 
See võimaldas Poola juhil Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee ti ba, see oli lähiajaloo 
suurim ratsaväelahing, punaarmee eli tüksused löödi puruks ja tõrjuti seejärel Poolast välja. 
18.märts 1921 sõlmis Venemaa ja Poola Ri as vaherahu. 
Kodusõja lõpp 1920-1922 
1920.aastatel oli valgetele jäänud ainult Krimmi poolsaar, kus oli võimul admiral ​ Wrangel . 
1920. lõpul hõivas punaarmee vägevate lahingutega ka kogu poolsaare. Punaarmee hõivas 
1920-1922 Ažerbadžaani ning  Armeenia , kukutas iseseisva Gruusia valitsuse, val utas 
suurema osa Kesk-Aasiast ning puhastas Jaapani vägedest ja valgekaartlastest Kaug-Ida. 
Partisanisõda veel jätkus enamlaste vastu aga kodusõda oli​ 1922.​ aastaga lõppenud