I maailmasõda ja selle tulemused (1)

Suurriikide blokid
Kolmikliit :sõlmiti 1879 .a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega
ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad , purustada Prantsusmaa ning kehtestada
oma võim Euroopa mandril , hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada
oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks,
et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul,
kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus
Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve
vastu.
Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa
olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu.
Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada
Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks
Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda
domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan
puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914.
tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias.
1.maailmasõja põhjused:
*teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa
vs Saksamaa)
*alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda
ära hoida
*sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja
hiilgav
*puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid
*levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga
*tekkisid suurriikide blokid
Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi
tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas
pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa
õhutusel. Venemaa kuulutas
välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug. 1914 sõja algul Venemaale, siis
Prantsusmaale, tungis kallale ka Belgiale, kelle neutraliteedi rikkumine sundis sõtta
astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas sõtta astunud riikides vaimustuspuhangu.
Sõdurid läksid innustunult sõtta ja olid veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks
ollakse kodus tagasi. Sõda laienes kiiresti haarates kaasa ka Euroopa asumaad ja
liitlased teistes maailmajagudes.
Venemaa kokkuvarisemine:
1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis:
* rahutused sõjaväes
*majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades
näljamässud)
*keisrivõimu autoriteet langes
* rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu
tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond.
1917.a veebruaris puhkes revolutsioon , mille ajendiks sai Petrogradi vilets
varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks
oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui
ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle
Ajutisele Valitsusele.
Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine
Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov , esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu,
mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis
mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud
demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast,
kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid,
kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade
seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju
linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega . * enamlased eesmärk
oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa.
Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid . Lenin käivitas kampaania
Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu
üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus
Kerenskil
( uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda.
25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril
1917 vormistas II nõukogude kongress võimu üleminek enamlastele. See moodustas
Rahvakomissaride Nõukogu- enamlaste ja vasakpoolsete esseeride
koalitsioonivalitsus . Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Kongress võttis vastu
rahu-ja maadekreedi.
6.jaan 1918 saatsid enamlased Asutava Kogu laiali. Kevadel viskasid enamlased
vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
1917.a novembris pöördusid enamlased Saksamaa poole ettepanekuga sõlmida
vaherahu . 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust hõivates Balti riigid
ja suurema osa ukrainast. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu- loovutati sakslastele
maad.
Ühendriigid liitusid Antandiga, kui sakslased alustasid allveesõda, mis röövis
USA inimelusid ja kaubanduslikke kasumeid. 6.apr 1917 kuulutasid Saksamaale
sõja. 8.jaan 1918 tegi Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu, see lükati tagasi
sakslaste poolt. 21.märtsil 1918 Somme’i pealetung oli algselt edukas sakslastele.
18.juulil 1918 aeti sakslased tagasi 1918.a juuli lõpuks oli sakslastel jõud otsas.
8.augustil 1918.a andsid sakslased ja inglased sakslastele Amiensi juures ränga
hoobi ja paiskasid nad tagasi. Saksa sõdurid hakkasid mõistma, et nad ei suuda
seda sõda võita. 29.sept 1918 tehti keisrile ettepanek alustada rahuläbirääkimisi.
29.sept 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi.
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. Oktoobris hakkas rahu otsima
ka Austria- Ungari, kuid see lagunes väikesteks riikideks. Kapituleerus 3.novembril.
1918.a novembris lahvatas Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist
loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11.nov 1918 kirjutas Saksamaa
alla Compiegne ’i vaherahule.18.jaan 1919 avati Pariisis rahukonverents- seal hakati
koostama rahulepinguid Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades. Saksamaaga
sõlmiti Versailles’i rahuleping , millele kirjutati alla 28.juuni 1919. Saksamaa pidi
Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile
ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele
mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja
allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud
sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus
sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati
maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel
enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid.
1923.a kuulutas Türgi välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal.
Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus, õiglasem rahuleping.
Esimese maailmasõja tagajärjed:
*hukkus umbes 10 milj, haavata sai 20 milj, vigaseks jäi 3,5milj inimest
*kokku varisesid austria-ungari, venemaa, saksamaa- tekkis hulk väikseid rahvusriike
*algas USA esiletõus *seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja
moraalse aluse *maailm kalestus *riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma
kodanike ellu
*demokraatia kriis *äärmuslikud liikumised
6.dets 1917 iseseisvus Soome, 16.veebr 1918 Leedu, 24.veebr 1918 Eesti.
Iseseisvumiste laine hakkas ka Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemisega 1918.a
sügisel. (nt Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Läti 18.nov 1918, Ukraina , Valgevene,
Taga- Kaukaasia . Ungaris 1919.a puhkesid kodusõjad enamlastega, nende võim
lämmatati. Soomes peeti kodusõda. 1917.a lõpul algas Venemaal kodusõda enamlaste
vastu. Tekkisid „valged“ valitsused, mis tuginesid Asutava Kogu liikmetele ja kes
tahtsid „ühtset ja jagamatut“ Venemaad taastada.
Antant võttis Venemaa sadamad enda kätte, et sakslased neid enda kätte ei saaks.
Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevuse, kuid
enamlasi Antant ei kukutanud. Saksamaa sõlmis enamlastega kokkulepe, mis
võimaldas neil koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918.a sügisel
vastupealetungile.
1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori: asutati koonduslaagrid,
tapmised sagenesid. Vene kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Rakendati
sõjakommunism: kogu majandus allutati riigile, kaotati pangad , tasu suure hulga
teenuste eest. Kõik muutus ühiseks.
1918.a nov, kui Saksamaa kokku varises, tuli nüüd võimalus enamlastel lahti
öelda Bresti rahust ja vallutada tagasi kaotatud alad. 1919.a alguses löödi Eestist
Vabadussõjas Punaarmee tagasi, Eesti aitas Landeswehri sõjas Lätil võimu tagasi
saada. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid vastuhakkudeni,
mis andsid valgetele hoogu.1919.a olid enamlased korduvalt lüüasaamise ääre peal,
kuid siiski võitsid. Valgete lüüasaamise põhjusteks oli potentsiaalsete liitlaste eema
letõjumine, tegevuse koordineerimatus. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt,
nende kätte jäid ka tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed.
Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust
tunnustada, enamlased olid selleks aga valmis. 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus
rahu Eestiga , hiljem ka Läti, Leedu ja Soomega. Kuid siiski neid Nõukogude
Venemaa ei pidanud ja rikkus neid peagi.
Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite
loomist ning nõudis vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei
kontrolli all.
Pärast kodusõja võitmist, tahtsid enamlased ka teisi alasid vallutada, esmalt Poola
ja siis tungida Saksamaale. Poola hakkas aga vastu ja vallutas Kiievi koos ukraina
üksustega, jõudis 1920.a augustiks Varssavi lähedale. Lääneriigid andsid Poolale
vaid piiratud abi. Kogu rahvas Poolas tungis Punaarmee vastu. Tulemuseks oli nn
Visla ime- suurim ratsaväelahing lähiajaloos, milles Punaarmee üksused löödi
puruks ja tõrjuti poolast välja. 18Märts sõlmiti rahu. 1920.-1922- hõivas
punaarmee veel Azerbaidžaani, Armeenia , kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suure
osa Kesk-Aasiast, Kaug-Ida. 1922.a oli kodsõda lõppenud. Enamlased suutsid enda
kätte haarata kodusõja tulemusena suuremal osal endiselt Vene impeeriumist.
Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik.