I maailmasõda ja selle tulemused (1)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Ajalugu - I MS sündmused

(enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet ­ (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ­ ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest-Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon. 17. veebruaril 1918 alustasid sakslased pealetungi ­ hõivates Balti riigid ja Ukraina 3

Ajalugu

6

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

*Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane.

Ajalugu

3

doc

1. maailmasõda

Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailma II MS-ini. 5.Versailles'i rahuleping Kirjutati alla 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirati laevastiku suurust. Võitjariikidele tuli maksta reparatsioone. 6. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Venemaast eraldusid:

Ajalugu

5

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

5. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend. Sõdivate poolte sõjaplaanid. Sõja põhjused/eelised: Saksamaa ühendamine (üks suurriik tuli veel juurde, tasakaal läks paigast ära) Kaks sõjalist liitu - Antant ja KeskriigidKolmikliit Võidurelvastumine - saadi aru, et maailmas on asjalood pingelised, hakati panustama rohkem sõjatehnika arendamisse ja nende kogumisele. Natsionalism e. Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist

Ajalugu

8

doc

Lähiajalugu I

Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ei märgatud sõjatehnika arengud, julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Valitsused olid varem välja töötatud sõjaplaanide ohvreiks. Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.

Ajalugu

5

docx

Esimene maailmasõda

-alatasa toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse -enamlased suutsid jõudu kasutada enda kasuks ja purustada valged armeed -punased võidavad- tööstus raudtee jäi nende kätte -valged ei suutnud teha koostööd Eesti 1917-1920 -eestialad kuuluvad vene koosseisu -2 kubermangu lõuna eesti kuulub liivimaa kubermangu ja eestimaa -üheks kubermanguks 1917 peterburis 4000 eestlast nõutakse autonoomiat -30 märts 1917 kinnitas venemaa ajutine valitsus eestiomavalitsuse seaduse selle seaduse kohaselt ühendadti kõik eestri alad ühtseks kubermanguks -eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu (maapäev) mis oli omavalitsuse organ. -pärast oktoobrireovolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali -maanõukogu tegutses vanemate koguna illegaalselt edasi. -eestiiseseisvus kuulutati välja 24 veebruar 1922. kestis 1 päev tulid sakslased -järgmisel päeval okupeerisid saksaväed tallinna 25 veebr.

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress ­ võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu ­ 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome,

Ajalugu

20

docx

Esimene maailmasõda

9 Võidupüha. 10.oktoober ­ Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar ­ relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar ­ Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni ­ Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.

Ajalugu

Kommentaarid (1)