I maailmasõda Kokkuvõte (1)

Esimene Maailmas�da Esimene maailmas�da (algselt Maailmas�da) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud s�da, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. S� divad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. �heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju s�dureid S�ja l�ppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi � lest �usu j�rel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmas�jas. Euroopa riikide piirid muutusid s�jategevuse tagaj � rjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud d�nastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid v�imu s�ja jooksul v�i vahetult p�rast seda. Esimene maailmas�da sai tuntuks kaevikus�jana, seda eelk�ige L��nerindel. �le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmas�jas kasutati esimest korda keemiarelvi , toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massim�rvad. Esimene maailmas�da on saanud oma nimetuse suure s�jatandri (�le 4 miljoni km2) ja s�divate riikide rohkuse t�ttu (s�ja l�puks osales 38 riiki, kus elas 75 % tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmas�ja p�hjusteks olid suurriikide vastuolud: v�itlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi v�imaluste, m�jupiirkondade ja asumaade p�rast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879 . aastal s�lminud s�jalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal � hines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891�1893 s�lminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902 . aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks s�lminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate p�rast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmas�ja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko p�rast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja p� hjuseks olid ka Balkani s�jad. Saksamaa eesm�rk oli kaotada Suurbritannia � lekaal merel, v�tta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja T�ernogooriat. T�rgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis l��a Saksamaad ja vallutada T�rgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere v�inasid ning suurendada oma v�imu Balkanil , kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada m�ned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. [ redigeeri ] 1914 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria troonip�rija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas n�uti kohe s�ja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks s�jaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada v�ljaastumisega." Ka sel perioodil (16.�23. juuli) Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased t� idavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia j�ttis esialgu mulje, et saareriik j��b suurest s�jast Euroopas k� rvale . Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. 23. juulil, 25 ��p�eva p�rast atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise t�htajaga noodi , mille punktides n�uti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja ��nestustegevuse l�petamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Inglismaa ja Prantsusmaa diplomaadid soovitasid noodi tingimustega n�ustuda, kuid Venemaa oli kategooriliselt selle vastu, lubades Serbiat s�jalise konflikti korral aidata. Nii j�rsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti ning 25. juulil noodile saadetud vastuses esitas Serbia mitmetele punktidele omapoolseid tingimusi ja l�kkas neist k�ige t�htsama (ametisikute lubamine Serbia territooriumile) tagasi. J�rgneval kahel p�eval mobiliseeris Serbia oma 16 mitte eriti tugevat, kuid k�rge moraaliga diviisi ning Venemaa mobiliseeris riigi l��nepoolsetes s�jav�eringkondades nooremad reservv� elased .[2] 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale s�ja ning sellel p�eval algas ametlikult I maailmas�da. 30. juulil kuulutas Venemaa v�lja �ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise t�htajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei l�peta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast s�jategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati s�jaga, kui too ei j�� Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega v�lja �ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale �le noodi s�jakuulutusega.[2] Saksamaal ettevalmistatud s�japlaani alusel pidi peamine l��k Prantsusmaale antama l�bi Belgia, mist�ttu esitati 2. augusti � htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise t�htajaga ultimaatum, milles s��distati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning n�uti endale luba Belgiasse v�ed sisse viia.[2] 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale s�ja. Peale keelduva vastuse saamist ultimaatumile, �letasid 4. augustil saksa v�ed Belgia piiri. Kuna 1839. aasta lepingu j�rgi pidi Suurbritannia sekkuma, kui rikutakse Belgia neutraliteeti, siis esitasid nad samal p�eval Saksamaale ultimaatumi v� gede v�ljaviimiseks Belgia territooriumilt. Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele vastata, siis olid riigid alates 5. augusti kesk��st ametlikult s�jas. Samal p�eval kuulutas Austria-Ungari Venemaale s�ja ning 12. augustil kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Austria-Ungarile s�ja. Kuigi erinevate riikide m�ningad juhid polnud selliste asjaolude k�iguga rahul, v�eti need s�jakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega.[2] Itaalia kuulutas ennast s�jategevuses erapooletuks. Saksamaa saatis l��nerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning p��dis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, �lemjuhataja Joseph Joffre ), Briti ekspeditsiooniv�ed (87 000 meest, �lemjuhataja John French) ja Belgia v�ge (175 000 meest, �lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesm�rgiks oli Pariis, siis takistasid v�gede edasiliikumist Belgia kindlused , tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi j�e �letamist. V�ike, kuid t�nu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris m�rkimisv��rsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. M�lemad kindlused koosnesid 40 km � mberm ��duga kaitserajatistest ja s�ltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurt�kkide m�rskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning �mbritsetud ligi 10 meetri s�gavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused m�ne p�evaga vallutada t�nu 420-mm Kruppi ja 305 mm �koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg m�rskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja p�evaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme p�evaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad r�nnakut olid alustanud. P�hja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee �ritasid anda sakslastele l��ki l�bi Ardennide metsade, kuid l��di rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa s�jav�gi saavutanud suurt edu ja l�henes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel � nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi l��a. Marne'i lahing (5.�6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti v�ed andsid Joseph Joffre juhtimisel l��gi Saksa v�gedele, nurjas Saksa s�japlaani ning m� jutas oluliselt s�ja edasist k�iku. P�rast �mberhaaramiskatseid tekkis kogu l��nerindel positsioonis�da, mille rinde pikkus oli 720 km. Tannenbergi lahingus vangiv�etud Vene s�durid Venemaa s�japlaan oli j�rgmine: anda k�igepealt l��k Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin . Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast v�est Galiitsia piirile. Prantsusmaa, kes oli sattunud kriitilisse olukorda n�udis, et Venemaa alustaks pealetungi Ida- Preisimaal , mida j�eti kaitsma vaid �ks armee kaheksast. 8. armee koosnes neljast korpusest ja �hest ratsav �ediviisist ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkup�rkeid v�lja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista �lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku �heksast korpusest ja seitsmest ratsav�ediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil �letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida- Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria j�rvistu, mis v�imalas sakslastel anda l��k m�lemale Vene armeele eraldi. J�rgnenud Tannenbergi lahingus (23.�30. august) piirasid Saksa v�ed � mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid " katlaid " v�i "kotte", mis moodustusid sageli II maailmas�ja ajal, esines I maailmas�ja ajal �sna harva. Lahingu k�igus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur t�htsus, sest sellega p��steti Ida-Preisimaa ja peatati �lekaalukate Vene v�gede pealetung Sileesia t��stuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse v�hemusse j��nud Vene 1. armee sunniti Masuuria j�rvede lahingu k�igus Ida-Peisimaalt lahkuma .[2] Serbia s�durid 1. septembril nimetati Peterburg �mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari v�e (u 0,85 miljonit meest) Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid �mber Przemysli kindluse. P�rast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioons�da, mis n�udis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) l�id vaenlased 24. augustiks oma piiridest v�lja ja vallutasid seej �rel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari v�ed kaheteistk �mne p�evaga oma riigi territooriumilt v�lja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende v�ed kaotasid surnutena �le 40 tuhande mehe.[2] Kui T�rgi astus s�tta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia , Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale s�ja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad . 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksamaale. [redigeeri] 1915 Austria-Ungari m�gik�tid 1915. aastal p��dsid Antandi riikide v�ed l�bi murda l��nerinnet, mis aga ei l�inud neil korda. Sakslased piirdusid l��nerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres 'i lahingus kloori sisaldavat m�rkgaasi, mis p� hjustab l�mbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku t�ttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga j�eti selle t�ttu maha �le 7 km pikkune rindel�ik. Gaasim�rgituse sai 15 000 s�durit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda �ra kasutama. S�ja ajal kasutati ka hiljem gaasir�nnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast s�ltumise ning t�husate gaasimaskide kasutamise t�ttu ei andnud kunagi need r�nnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi �lem Erich von Falkenhayn) p��dis s�ja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide j�ududest. Saksa eesm�rk oli sundida Venemaa s�jast v�lja astuma . Veebruaris andis Saksa v�gi Augustowi metsades l��gi Vene 10. armeele aga seda �mber piirata ei �nnestunud. Vene v�gi vallutas Karpaatides 22. m� rtsil Przemysli. 2. mail alanud l�bimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses l�bi) ning sellele j�rgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria v�gi Vene v�e Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus Idarinne Riia�Daugavpilsi�Baranovit�i�Dubno�Ternopoli joonel . Vene s�jav�ge ei suudetud purustada, T�rgi rindel oli see koguni edukas: T�rgi s�jav�gi t�rjuti Kaukaasiast v�lja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel (veebruar 1915 � jaanuar 1916) T�rgi vastu l� ppes edutult. S�jalises m�ttes l�ppes l�biviidud operatsioon l�bikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes 265 tuhat ning t�rklased umbes 300 tuhat s�durit. Samas olid t�rklased sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud Mesopotaamias, Egiptuses v�i Kaukaasias .[2] Mesopotaamia piirkonnasa tungis Briti ekspeditsiooniv�gi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus l��a. T�rgil ei �nnestunud h�ivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi �lem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 s�ja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo j�el. 14. oktoobril astus s�tta Bulgaaria , ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid s� gisel kogu Serbia. Serbia taanduvad v�ed (ligi 140 tuhat) �letasid Albaania ja Montenegro piiri ning transporditi itaallaste abil Kerkyra saarele . P��des Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasv�gede baasi ja �letasid oktoobris Serbia l�unapiiri. Nende tee t�kestasid aga Bulgaaria v�ed ja liitlaste kaks diviisi p��rdusid tagasi Salonikisse. Kuigi liitlased t�id Salonikisse v�gesid juurde (kokku oli 512 km2 suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud v�gesid l��ne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril v�ga v�ikseid j�udusid. Lahingutegevusest oluliselt suuremat kahju tekitas selles piirkonnas tavaline malaaria , mille t�ttu kaotasid liitlased � heksa korda rohkem s�dureid.[2] Aafrikas r�ndasid Antandi v�ed Saksamaa asumaid ( vallutati Saksa v�imu all olev Edela-Aafrika). Merel p�rkusid Saksa ja Briti laevastiku�ksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid k�ik laevad, keda n�gid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda ). Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei �nnestunud Saksamaal muuta s�ja kulgu endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said l��nerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja j� udude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (�lemjuhataja Douglas Haig). [redigeeri] 1916 Briti s�durid Somme'i lahingus HMS Queen Mary saab tabamuse J��ti merelahingus Saksamaa v�ed sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord v�ga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka v�hem s�jaj�udu. Seep �rast otsustas Saksa �lemjuhatus anda peal��gi l��nerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli m�rgatavalt suurenenud. Et �ldpealetungiks j�udu ei j�tkunud, pidi Saksamaa l��gi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus . Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa j�ud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurt�kiv�e toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindel�igul kaitsev�e 100 000 mehest 420 000 meheni ning see t�kestas sakslaste edasiliikumise. Maikuus alustas Vene v�ejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille k�igus pealetungi alustasid Venemaa P�hjarinde, L��nerinde ja Edelarinde v�ed nn Brussilovi l�bimurre. 22. mail alanud pealetungi k�igus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud v�ed Ida-Galiitsia ja Bukoviina ning rindejoon liikus 550 km l��ne suunas. Pealetungi t�rjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning n�rgendama oma kaitset L��nerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel s�tta Rumeenia . 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti v�ed Somme'i j�e ��res vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt s�dade ajaloos kasutusel tankid ). Novembri l� puni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased r�nkade kaotuste hinnaga (lahingus olid m�lema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis l�bi Itaalia rinde. See sundis Venemaad alustama Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi enne t�htaega, see toimus 4. juunil. Kui Vene oli murdnud l�bi Lutski lahe, vallutas ta suurema osa Galiitsiat kolme ja poole kuuga . Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400 000 vangidena)�. Austria-Ungari s�ilitas oma v�itlusv�ime t�nu Saksamaale. T�nu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja s�da hakkas intensiivsemalt k�ima idas. N�hes, et Venemaal l�heb h�sti liitus s�tta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250 000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banaadile. Rumeenia s�jav�gi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri l�pus ja Rumeenia s�jav�e riismed suruti vastu Vene v�gede vasakut tiiba. 6. detsembril h�ivasid Keskriigid Bukaresti. Vene v�e jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia rindel) oli edukas: vallutati Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al- Amara juures �mberpiiratud Briti v�gi pidi 28. aprillil T�rgile alla andma. Suurbritannia �lekaal j�i p� sima ka p�rast J��ti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja m�lemad pooled kuulutasid lahingu oma v�iduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ( admiral J. Jellicoe) ja Saksa s�jalaevastiku (admiral R. Scheer) peaj�ud. 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool �lekaalu, kuid aasta l�puks oli s�jaline initsiatiiv Antandi k�es. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi t�ttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja k�ttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud , slaavi rahvaste vastupanu nende riigis kasvas. Rahva s�jav�simuse t�ttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril k�igi Keskriikide nimel ettepaneku s�da l� petada ja s�lmida rahu. Antandi riigid l�kkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud k�ik oma kolooniad. [redigeeri] 1917 Venemaa s�durid kaevikus 1917. aasta alguses oli j�udude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seep�rast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allvees�jale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel s�tta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid s�ja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi � mbruses ja Aisne'i ��res, aga need need nurjusid t� iesti . Prantsuse v�gede �lemjuhatajaks m��rati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja m�ttetu verevalamine p�hjustasid Prantsuse baasides streike ja s�jav�es revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse �lekaalust ja esmakordsest tankisuurr�nnakust ( Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset l�bi murda ka Briti v�e r�nnakud Flandrias (juulist novembrini). Vene kodanlus tahtis ka p�rast Veebruarirevulutsiooni s�da j�tkata. A. Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias I�ppes aga p�rast esialgset edu l��asaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari v�ed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene v�e kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni j�rel v�imule tulnud N� ukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku s�lmida � ldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. P�rast seda s�lmis N� ukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu . 9. detsembril s�lmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud v�e Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure v�idu. Itaalia v�gi paisati Piave j�eni, vangi langes �le 250 000 Itaallase. Prantsuse v�gi, kes ruttas Itaaliale appi p�� stis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet j�tkata s�da. T�rgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. M� rtsis vallutas Briti v�gi T�rgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. Kreeka astus 30. juunil s�tta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma v�ed Saloniki rindele. Saksa v�ed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud m�rgatav. Allvees�da muutus t�nu vastaste abivahenditele (allveelaeva v� rgud ) v�hem edukaks. Saksa s�jav�es ja tagalas algas revolutsiooniline k��rimine, sest rahvast kurnas n�lg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa t�ieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA s�ttaastumine. [redigeeri] 1918 ja s�ja l�pp Prantsusmaa s�durid Teises Marne'i lahingus Vaherahu lepingu s�lmimine Compi?gne'i metsas 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa v�ed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. m�rtsil allakirjutatud rahu kohaselt j�id vallutatud alad Saksamaa v�imu alla. 7. mail s�lmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui s�jategevus idarindel oli l�ppemas, otsustas Saksa v�ejuhatus, rakendada k�ik j�ud, et v�ita s�da l��nerindel. J�tnud itta 40 teisej�rgulist diviisi, koondas Saksa v�ejuhatus l��nerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavj�u reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samav��rne. Vaid ameeriklased v�isid koondada l��nerindele veel sadu tuhandeid s�dureid. Seega �ritas Saksa v�ejuhatus v�ita s�da enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2] 21. m�rtsist 17. juulini tegi Saksa v�gi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi t�ttu rivist v�lja ligi pool miljonit kurnatut ja n�lgivat meest. L�una-Aafrikast alguse saanud gripiepideemia ehk nn Hispaania gripi t�ttu suri maailmas ligi 25 miljonit inimest. Ameeriklased t�id aga suveperioodil Prantsusmaale 250 tuhat meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas v�i tagalas 25 t�iskomplekteeritud divisii. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal.[2] 15. juulil alanud II Marnei lahingus l�ks algatus l� plikult Antandile (liitlasv�gede �lemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasj�ududele lisandunud 1,2 miljonit USA s�jav�elast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti l�igus vastupealetungi, purustas Briti v�gi juba esimese p�evaga 16 Saksa jalav�ediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti l�puks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood m�rtsipealetungi alustasid. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria v�ele tugeva l��gi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. T�rklased said l��a S��rias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober s�lmis T�rgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari v�e taanduma. 24. oktoobril l�i Ungari ja 28. oktoobril T�ehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3. novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa s�jalaevastikus rahutused , mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis l�petas 4 aastat 3 kuud ja 13 p�eva kestnud s�ja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 p�evaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama s�javangid ning loovutama p�hiosa oma relvastusest (sealhulgas k�ik allveelaevad) ja suurema osa raudtee -veeremist. Pariisi rahukonverentsil (1919�1920) surusid v�itnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis n�rgendas Saksamaa v� imet v�istelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid s�ilitas saksa s�jalise j�u kui potentsiaalse N�ukogude Venemaa vastase j�u. [redigeeri] Tulemused V� itjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 s�lmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu T�rgiga. Rahulepingutega v�hendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja s�jalisi kohustusi. S�ja tagaj�rjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja T�ehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari l�unaslaavi piirkonnad ja T�ernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, L�ti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest)�, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik . M�rgatavalt tugevdas oma seisundit USA: s�ja tagaj�rjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult s�ltuma (1921. aastal oli nende v�lg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa v�ljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagaj�rjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks s� steemiks ning algas kapitalismi �ldkriis. Saksamaal, Austrias , Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis s�ja l�pus ning mitmel pool mujal varsti p�rast s�ja l�ppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, T�rgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmas�jas ei lahendatud seda p�hjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute s� steemiga loodud poliitikas peitus uue maailmas�ja alge. Esimeses maailmas�jas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). �ldse mobiliseeriti Esimese maailmas�ja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult �letas Esimene maailmas�da suuresti k�ik varasemad s�jad.