Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puni" - 8 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas?

Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bora Bora

Go for a walk underwater with an air-supplied helmet and find yourself surrounded by tropical fish. This 2-hour excursion includes a boat tour of Bora Bora and snorkeling in the lagoon. History Prior to European contact, the island was inhabited by Polynesian settlers in the 4th century AD. Two clans, in particular, were in a constant struggle for power. Researchers believe that Bora Bora held the military power over all of the Leeward Islands. In the 1700's, Chief Puni ruled the island as well as clans on other islands including Tahaa, Raiatea, and Maupiti. European explorer, James Cook, landed on Tahaa and Raiatea in 1769 and on Bora Bora in 1770. Approximately 50 years later, the London Missionary Society began introducing Christianity on the island. In 1890, they established a Protestant church here. Bora Bora remained independent until French colonizers forced the Queen off the island and took the area as a colony in 1888

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: ­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga ­ suletud - p...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
50 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: ­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga ­ suletud - p...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
114 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

Lilitatrrd i:ij(stit puni..tivatel, mille kthavektorid ,n r-r : (0. -i1,0) rrirrgr'2= (2. 6, 0,. L ridhr ka kcskkonnaos:*este v6nl

Füüsika → Füüsika
209 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

Lilitatrrd i:ij(stit puni..tivatel, mille kthavektorid ,n r-r : (0. -i1,0) rrirrgr'2= (2. 6, 0,. L ridhr ka kcskkonnaos:*este v6nl

Füüsika → Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpu- ni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluli- ne töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõ- puni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. (5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või töö- andja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 1. Paragrahvi 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises.

Õigus → Õigus
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun