Esimene maailmasõda (0)

Esimene maailmasõda
1914-1918
Esimene maailmasõda
I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis
kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks.
Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja
Suurbritannia vahel.
Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Antant ja Keskriigid
Sõja põhjused
Võimuvõitlus kolooniate pärast
Wilhelm II plaan
Tehnika areng
Imperialism
Franz Ferdinandi surm
28. juunil 1914 tapeti
Austria troonipärija
Franz Ferdinand Serbia
terroristide poolt
Troonipärija ja tema
abikaasa surid
See sündmus vallandas
I Ms
Sõdade väljakuulutamine
Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja
Prantsusmaale 3. augustil sõja.
Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2.
augustil.
Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale.
Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale.
23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan
Marne'i lahing
Septembriks oli Saksa sõjavägi saavutanud suurt edu
ja lähenes Pariisile.
Prantsusmaa lõi sakslased tagasi Marne'i lahingus
(5.­6. september 1914)
Rinde pikkus oli 720 km
Tannenbergi lahing
Prantsusmaa, nõudis, et Venemaa alustaks
pealetungi Ida-Preismaal.
Saksa armee lõi venelaste pealetungi tagasi, purustas
Tannenbergi lahingus (26.­30. august 1914) Vene 2.
armee ja sundis Vene 1. armee Ida-Peisimaalt
lahkuma.
Ypres'i lahing
1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi
murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda.
Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22.
aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi
Gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri.
Gorlice lahing
Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil 1915
Przemysli.
2. mail alanud Gorlice lahingus Vene rinne murti 35
km ulatuses läbi.
Järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi
Vene väe Galiitsiast lahkuma.
Verduni lahing
Keskriikidel oli vähem sõjajõudu.
Saksa ülemjuhatus otsustas anda pealöögi
läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse
armee.
Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks
Verduni kindlust kaitstes.
Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul
kaitseväe 100 000 mehest 420 000 meheni.
Verduni lahing
Somme'i lahing
1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i
jõe ääres vastupealetungi.
Esmakordselt kasutusel tankid.
Lahingus olid kaotused kokku 1,3 miljonit meest.
Briti sõdurid Somme'i lahingus
Esimese maailmasõja aegne tank
Sõjategevus 1916
15. mail murdis Austria-Ungari läbi Itaalia rinde.
27. augustil liitus sõtta Rumeenia.
Jüüti merelahing - 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti
ja Saksa sõjalaevastiku peajõud.
Kesk riigid kannatasid puudust. Sõjaline initsatiiv
Antandi käes.
Saksa valitsus tegi 12. detsembril ettepaneku
lõpetada sõda. Antandi riigid lükkasid selle tagasi.
Sõjategevus 1917
Antandi ülekaal (Antandil 21 miljonit meest,
Keskriikidel 10 miljonit meest).
Saksamaa pani suuri lootusi 1. veebruaril kuulutatud
piiramatule allveesõjale.
See sundis USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta
astuma (6. aprillil).
Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika
riiki.
Sõjategevus 1917
3. septembril vallutasid sakslased Riia.
Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida rahu.
Sellele ei reageeritud.
Nõukogude valitsus sõlmis Saksamaaga 15.
detsembril vaherahu.
9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia.
Caporetto lahing
Saksamaa koondas väed Itaalia rindele ja saavutas
lahingus (24. oktoober) suure võidu.
Langes üle 250 000 Itaallase.
Prantslased läksid Itaaliale appi.
Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet
jätkata sõda.
1918
Veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti,
Pihkva ja osa Valgevenet.
3. märtsil allakirjastati rahu (vallutatud alad jäid
Saksamaa võimu alla).
7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti
rahu.
21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi pealetungi
Pariisile. Kaotati 700 000 meest.
II Marnei lahing
15. juulil algatas Antant.
1. augustil liitus 1,2 miljonit USA sõjaväelast.
Briti vägi purustas esimesel päeval 16 Saksa
jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918).
Prantsusmaa sõdurid Teises Marne'i
lahingus
Sõja lõpp
24. oktoobrist 29. oktoobrini taandusid Austria-
Ungari väed Itaaliast.
4. oktoobril Ungari ja 28. oktoobril Tsehhoslovakkia
lahkusid Austria-Ungari keisririigist.
3 novembril Austria kapituleerus.
28. oktoobril tekkisid Saksa sõjalaevastikus
rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks.
9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist.
11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa
esindajad alla Compiegne'i vaherahule.
Saksamaa alistus
Pariisi rahukonverents
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest
maailmasõda.
Töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920,
et leppida kokku rahulepingu tingimustes.
Istungeid peeti Versailles' lossis.
Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
Versailles' loss
Rahulepingud
10. septembril 1919 sõlmiti Austriaga rahu.
27. septembril 1919 sõlmiti rahu Bulgaariaga.
4. juunil 1920 sõlmiti rahu Ungariga.
10. augustil 1920 sõlmiti rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide
territooriumi ja pandi neile majanduslikke, poliitilisi
ja sõjalisi kohustusi.
Sõja tulemused
Tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia.
Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigik
(Jugoslaavia).
Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja
Soome.
Sõja tulemused
Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad ja
suurriigiseisundi.
Briti impeerium suurenes.
Itaaliast sai suurriik.
USA seisus tõusis
Osalejad
Algul osales Keskriikide poolel 3 568 000 meest ja
Antandi poolel 6 179 000 meest.
Sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% maailma
rahvastikust.
Kokku mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul
73 515 000 meest.